4-13-1696/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-13-1696

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.mail 2013.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, sekretär Merliin Kelk juuresolekul,

arutanud avalikul kohtuistungil kaebuse esitaja XXXX (IK XXX, A.Z elukoht: XXXX, äriregistri kood 11734260, tegevuskoht: XXXX), tema kaitsja advokaat Valli

Murde ja kohtuvälise menetleja Põllumajandusameti esindajate Ülle Metsmani ja Kristi

Orumetsa osavõtul kaebust Põllumajandusameti 08.märtsi 2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2.2-4.27,

t u v a s t a s:

Põllumajandusameti 08.märtsi 2013.a. otsusega väärteoasjas nr. 2.2-4.27 (tl. 21-23) karistati XXX A.Z taimekaitseseaduse (TaimKS) § 98

1 lg 1 alusel 2011. a taimetervise registrisse kantud isiku kohustuste täitmata jätmise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80

eurot ning 2012.a taimetervise registrisse kantud isiku kohustuste täitmata jätmise eest

rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt ei ole taimetervise registrisse tarbekartuli tootja ja turustajana kantud XXX A.Z 2011.a ja 2012.a täitnud Tartumaal

XXXX tarbekartuli tootmises seadusega ettenähtud 20% ulatuses sertifitseeritud seemnekartuliga seemne uuendamise nõuet ja on seega rikkunud TaimKS § 33 lg 1 p 6 ning

pannud toime TaimKS § 981

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse kohaselt õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

26.märtsil 2013.a saabus Tartu Maakohtusse XXX A.Z kaitsja advokaat Valli Murde

kaebus (tl. 1-6) Põllumajandusameti otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2.2-4.27 ning väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse

kohaselt ei ole väärteomenetluses tuvastatud, et 20% seemne uuendamise nõude rikkumine

oleks kaasa toonud kahjulikke tagajärgi ning kuna rikkumine ei olnud pahatahtlik ega kandnud kahju tekitamise eesmärki, tuleks väärteomenetlus otstarbekusest lõpetada. Samuti märgib kaebuse esitaja, et menetlusalusele isikule etteheidetav 2011.a episood on aegunud.

Kohtuistungil jäi kaitsja kaebuses esitatud seisukohtade juurde, kuid viitas lisaks ka

puudustele väärteootsuses. Kaitsja hinnangul pidanuks väärteo kvalifikatsioon sisaldama ka

viidet TaimKS § 33 lg 1 p 6, kuna nimetatud seaduse § 981

on juba karistuse mõistmise

aluseks olev paragrahv. Samuti ei ole rikkumise alaline periood piisavalt määratletud, kuna

see on märgitud aasta ulatuses - 2011.a ja 2012.a. Kuna 2011.a episoodist on 2 aastat möödas, siis tuleb kohaldada selles episoodis väärteo aegumist. Karistuse osas leiab kaitsja, et see ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb seda, et tegemist on kõrges eas isikuga, kes on juba pikka aega kartulikasvatamisega tegelenud, tal on põllumajanduslik haridus ning ta teab, kas

ja kui palju peab seemet uuendama, et mitte kedagi kahjustada. A.Z tegevuse tulemusena keegi kahju kannatanud ei ole. Kuigi menetlusalune isik rikkumist tunnistab, siis leiab kaitsja, et eeltoodud asjaoludel ei ole tema karistamine siiski põhjendatud.

Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil kirjaliku seisukoha (tl. 50-53) ja jäi kohtuistungil

selle juurde, et väärtegude toimepanemine 2011.a ja 2012.a on tõendatud ning määratud karistus põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu 2011.a episoodi aegunuks lugemisega. Samuti viitas kohtuväline menetleja sellele, et TaimKS § 981 sätestatud väärtegu ei näe

koosseisuasjaoluna ette varalist kahju või muu kahjuliku tagajärje saabumist, mille puudumisele menetlusaluse isiku teos kaitsja on viidanud. Kohtuväline menetleja selgitas, et

seemne uuendamise nõue on oluline ohtliku taimekahjustaja kartuli-ringmädaniku leviku

piiramiseks ja likvideerimiseks Eestis ning vastava nõude täitmata jätmisega on

menetlusalune isik loonud taimekahjustajate leviku kõrgendatud ohu. Kuna menetlusalust isikut on ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud, siis oli ta nõuetest teadlik ja tegutses

seega uute rikkumiste toimepanemisel tahtlikult. Kohtuväline menetleja leiab, et

väärteomenetlust ei olnud võimalik ka otstarbekusest lõpetada, kuna eksisteerib avalik menetlushuvi ohtlike taimekahjustajate leviku piiramise näol, mis mõjutab muuhulgas ka riigi mainet ja konkurentsivõimet kartuli turustamisel teistesse riikidesse.

Väärteootsuse kohaselt pannakse XXX A.Z-ile süüks TaimKS § 98 1

lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Kuigi kaitsja hinnangul pidanuks vastava väärteo kvalifikatsioon antud juhul sisaldama ka viidet TaimKS § 33 lg 1 p 6, siis kohus sellega ei

nõustu. Viimatinimetatud sättest tuleneb taimetervise registrisse kantud isikule üksnes seadusega kehtestatud nõue, mille rikkumise puhul võib ta omakorda panna toime TaimKS § 981 lg 1 järgi kvalifitseeritava ja karistatava väärteo. Kohtuvälise menetleja otsuses on selgelt

viidatud, et XXX A.Z-ile pannakse süüks TaimKS§ 33 lg 1 p 6 sätestatud nõude rikkumist ja seega TaimKS § 981 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ning kohus peab vastavat kvalifitseeringut õigeks.

Otsuse kohaselt pannakse XXX A.Z-ile süüks TaimKS § 98

1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist nii 2011.a kui ka 2012.a. Tegemist ei ole jätkuva ega vältava süüteoga. Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 29 lg 1 p 6 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt loetakse väärtegu aegunuks, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, seejuures

lg 7 p 1 ja 2 kohaselt peatub süüteo aegumine menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel

kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni

menetleja juurde ning väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

Menetlusaluse isiku poolt vaidlustatud otsus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud süüteo aegumise peatumise aluste esinemist. Väärteoprotokollis

ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud 2011.a väärteorikkumise täpsemat ajalist perioodi (näiteks määratletud millisest kuust milliseni) ja võib märkida, et süüdistus 2011.a.

rikkumises on esitatud väga suure ajavahega, s.o aastase täpsusega. Seda asjaolu ei ole ka

kohtumenetluse käigus võimalik täpsemalt tuvastada ja sellest tulenevalt ei ole võimalik määratleda väärteo täpset aegumise aega. Kuna väärteomenetluse käigus ei ole täpsemat rikkumise ajaperioodi tuvastatud ja kohtus seda teha võimalik ei olnud, siis tuleb tõlgendada

tuvastatud asjaolud menetlusaluse isiku kasuks ja aegumise tähtaega lugeda seisuga

käesoleva aasta algusest. Seega väärteo aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda menetlusalusele isikule soodsamast arvestusest ja lugeda, et 2013.a alguseks oli täpsustamata

ajaperioodil 2011.a toimepandud episoodist juba 2 aastat möödunud. Kohus leiab, et XXX A.Z-ile süükspandava 2011.a episoodi osas tuleb väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu lõpetada ja kohtuvälise menetleja otsus vastavas osas tühistada.

Järgnevalt analüüsib kohus XXX A.Z-ile süüks pandavat 2012.a episoodi.

TaimKS § 33 lg 1 p 6 kohaselt on taimetervise registrisse kantud isik kohustatud uuendama

tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga. Menetlusaluse isiku kaitsja kinnitas kohtuistungil, et tema kaitsealune tunnistab tarbekartuli

tootmisel 20% seemne uuendamise nõude rikkumist ega soovi seda iseenesest vaidlustada. Samuti kinnitab XXX A.Z poolt TaimKS § 33 lg 1 p 6 sätestatud nõude rikkumist Põllumajandusameti 30.mai 2012.a seadusest tulenevate kohustuste kontrollakt nr. TA-33-18

(tl. 33-34), millest nähtuvalt on XXXX külas tarbekartuli tootja ja turustajana taimetervise

registrisse kantud XXX A.Z juures teostatud kontrolli käigus tuvastatud, et

tarbekartuli tootmisel 4,15 ha suurusel kasvupinnal on maha pandud 6,47 tonni kartulit,

millest 400 kg on olnud sertifitseeritud seemnekartul. Seega tuleb eeltoodust järeldada, et

seadusega ettenähtud 20% sertifitseeritud seemnekartuli kasutamise asemel on XXX A.Z

kasutanud sertifitseeritud seemnekartulit vaid 6,2% ulatuses, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks tema poolt väärteootsuses näidatud kohas ja viisil 2012.a TaimKS § 33 lg 1 p 6 sätestatud nõude rikkumine.

TaimKS § 981 lg 1 sätestab vastutuse taimetervise registrisse kantud isiku kohustuste täitmata jätmise eest.

Väärteomenetluses on tõendamist leidnud, et XXX A.Z puhul on tegemist

taimetervise registrisse kantud isikuga, kellel tuleb muuhulgas täita TaimKS § 33 lg 1 p 6

sätestatud kohustust. Tõendamist on leidnud ka see, et väärteootsuses toodud ajal ja kohas 2012.a XXX A.Z eelnimetatud kohustust rikkus, pannes toime TaimKS § 98

1 lg 1

sätestatud väärteo objektiivsed koosseisutunnused. Kuigi kaitsja on viidanud sellele, et nimetatud tegevusega ei põhjustanud XXX A.Z mingisuguseid kahjulikke tagajärgi,

siis nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et nimetatud väärteokoosseis

iseenesest selliste tagajärgede esinemist koosseisutunnusena ette ei näegi ning koosseis on täidetud juba kohustuste täitmata jätmisega.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses XXX A.Z TaimKS § 98

1 lg 1 sätestatud

väärteo toimepanemisel kavatsetult. Kaitsja ja kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on menetlusalune isik tegutsenud kartulikasvatusega juba pikka aega ning on ka varasemalt samasuguse rikkumise eest karistada saanud. Seega tuleb järeldada, et ta oli

teadlik seadusega tarbekartuli tootmisele ettenähtud nõuetest, s.h 20% ulatuses seemne uuendamise nõudest. Arvestades seejuures ka ulatust, mille võrra menetlusalune isik seemne uuendamise nõuet rikkus (20% asemel 6,2%t), siis on ilmne, et nimetatud tegevus on tal olnud

teadlik ja eesmärgipärane, rikkudes seega kavatsetult seaduse nõudeid ja pannes tahtlikult toime vastava väärteo.

Kohus ei ole tuvastanud XXX A.Z puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude

esinemist. Samuti ei ole kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel olulisi väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VtMS §

30 lg 1 p 1 alusel ei ole põhjendatud. Nii kaitsja kui kohtuväline menetleja kinnitasid, et

menetlusalust isikut on ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud, ta on teadlik

tarbekartuli tootmisele kehtestatud nõuetest ja ilmselgelt oma pikaajalise kogemuse tõttu kartulikasvatajana ka võimalikest tagajärgedest rikkumise toimepanemisel. Sellest hoolimata

rikkus ta siiski teadlikult nimetatud nõudeid ja tõi sellega kaasa potentsiaalse ohu taimekahjustajate levikuks. Seega leiab kohus, et arvestades rikkumise võimalikke kahjulikke tagajärgi, üldist ohtlikkust, sellega seonduvat avalikku huvi ja menetlusaluse isiku suhtumist

iseloomustavaid andmeid, ei vastaks menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutusel antud

juhul väärteomenetluse eesmärkidele. Eelkirjeldatud tegevuse eest on menetlusalust isikut siiski vajalik mõjutada karistamise läbi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise

puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks karistada XXX A.Z TaimKS § 98

1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 2012.a 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga. TaimKS § 981 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja ega kohus ei ole tuvastanud, et XXX A.Z puhul esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kuna väärteomaterjalide juures ei ole isiku

karistusregistri väljavõtet, siis ei saa kohus isiku varasemat karistatust kontrollida ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et tegemist on karistamata isikuga. Isiku süü hindamisel

arvestab kohus 20% seemne uuendamise kohustuse rikkumise kavatsetust ja suurt ulatust, kuna 20% asemel oli sertifitseeritud seemnekartulit kasutatud vaid 6,2% ulatuses.

Samas arvestab kohus ka asjaolu, et tegemist on kõrges eas isikuga, kelle sissetuleku

moodustab vaid ligikaudu 215 euro suurune pension ja kartulite turustamisest saadav tasu.

Neid asjaolusid arvestades on menetlusaluse isiku mõjutamine võimalik karistusmäära alammäära lähedale jääva rahatrahviga. Samuti arvestab kohus ka seda, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule karistuse

määramisel arvestanud, et toime on pandud kaks väärteorikkumise episoodi. Kuna kohtu seisukohalt tuleb esimese episoodi osas menetlus aegumise tõttu lõpetada, siis on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistusmäära tõendamist leidnud 2012.a episoodi osas vähendada.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on XXX A.Z puhul

täidetavad ka väiksema arvu trahviühikute alusel määratava rahatrahviga. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus XXX A.Z-ile 2012.a episoodi eest määratud karistuse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 - § 135, kohtunik

o t s u s t a s:

Tühistada Põllumajandusameti 08.märtsi 2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2.2-4.27 osaliselt.

KarS § 81 lg 3 alusel lugeda aegunuks 2011.a. episood taimekaitseseaduse § 33 lg 1 p 6 rikkumise osas ja tühistada mõistetud karistus eelnimetatud rikkumise XXX A.Z-ile eest taimekaitseseaduse § 981 lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada ja mõista XXX A.Z-ile karistuseks taimekaitseseaduse § 98 1

lg 1

järgi rahatrahv kakskümmend (20) trahviühikut, s.o kaheksakümmend (80) eurot riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud rahatrahv tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist

viieteistkümne (15) päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100081776. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtulahendi teinud kohtu nimetus, väärteoasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summa vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu kolmekümne (30) päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kohtunik