1-12-7386/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-12-7386

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mail 2013.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 22.04.2013.a. Kriminaalasja number 1-12-7386 (09233000114) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Kriminaalasi V.P süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi, lühimenetluses Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav V.P

Elukoht xxx, isikukood , VF kodanik, keskharidus, XXX

emakeel

– vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub

Tõkend – ukohast lahkumise keeld alates 30.03.2012.a. el Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON

Tunnistada .P 423 lg 1 1 ( V süüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks üks) aasta vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

V.P vangistusega 8 ( heksa kuud. ka )

Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui V.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Määrata katseaja – ks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus 02.05.2013.a.

Kannatanu hagi rahuldada ning võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista V - .P lt

J P (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 16389 välja kannatanu (kuusteist tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 40 senti.

1-12-7386

2

M .P lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 480 (nelisada V - õista välja

kaheksa ) eurot, kaitsja poolt

kümmend Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud õigusabi eest

76 ( ) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate seitsekümmend kuus tegemise eest 0,45 eurot, kannatanu ekspertiisi tegemise eest 5000 (viis tuhat) krooni ehk 319

(kolmsada üheksateist) eurot j Jekaterina Jevšina a 56 senti, kaitsja poolt 11.09.2012.a

eelistungil 249 (kakssada neli ) eurot ja 60 senti, osutatud õigusabi eest kümmend üheksa

kaitsja Jekaterina Jevšina poolt istungil osutatud õigusabi eest 22.04.2013.a kohtu 64 (kuus neli) eurot ja 80 senti. kümmend

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada V.P osaliselt sundraha tasumisest. Mõista V.P lt -

riigituludesse välja sundraha summas 200 (kakssada) eurot, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa V.P alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank pangas V.P, . Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „

kriminaalasja nr 1-12-7386, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 03. maist 2013.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. jaanuarist 2013.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Kohus tuvastas

V.P süüdistatakse selles, et ta 01.12.2008 aastal kella 17.40 juhtides oma sõidukit

Audi80 reg.nr.xxx ning liikudes mööda Kangelaste tänavat Tallinna mnt suunas lähenedes reguleerimata ülekäigurajale ei sõitnud kiirusega, mis peaks olema piisavalt väike, et mitte ohustada

jalakäijat, kes astunud või astumas ülekäigurajale, et vajaduse korral peatada autot, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada, millega rikkus LE § 46 (Liiklusseaduse § 35 lg.1, lg.4, lg 5), ei valinud

1-12-7386

3

kiirust selliselt, mis arvestab tema sõidukogemust, tee, sõiduki seisundit ja teeolusid, ilmastikutingimusi ja nähtuvust selleks, et suudaks peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires

ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, millega rikkus Liikluseeskirja § 123, (Liiklusseaduse

§ 50 lg.3 p.1) Seoses sellega ei märganud ülekäigurajal teed ületavat jalakäijat A P , ei suutnud

peatada autot ja sõitis kannatanule otsa, tekitades talle vasaku reieluu kinnise diafüüsi nihkega

ristimurru, vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela sissekildunud murru –raske tervisekahjustuse, mis tõi endaga kaasa raske keskmise puue.

Oma tegudega pani .P V toime mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest inimesele raske kehavigastus s.t. KarS § 423 lg. 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtualusena ülekuulatud andis ütlusi, et süüdistusakt on V.P selge, tunnistab end

süüdi täelikult ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde.

Kohtuistungil on avaldatud:

- Kannatanu A P ütlused. Kannatanu ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 18.00 paiku

ületas reguleerimata ülekäigurada Kangelaste tänaval, liikus mööda „sebrat“ parempoolses servas, kuid selle piiridest lahkumata, enne ülekäiguraja ületamist vaatas vasakule ja veendus, et jalakäijate ülekäigurajale lähenev auto peatus, ei näinud vasakult küljelt mööda teist sõidurada lähenevat teist autot. Mõnd hetke peale peatunud autost möödumist ei mäleta üldse, ainult tundis, et lamab ja jalad on haljasala äärel, aga pea ja keha on sõiduteel. (lk.48-53)

-Kannatanu esindaja J P nne kella 18- ütlused. 01.12.2008a e st mobiiltelefonile helistas võõras

meesterahvas ja ütles, et ülekäigurajal sõitis tema tütrele otsa auto. Koos mehega jooksis kohe välja ja nägi sõiduteel vastassuunavööndeid eraldava haljasala juures oma tütart, ta lamas vasakul

liiklussuunal 10- -59,75-79) 12 meetri kaugusel „sebrast“. (lk.54

-Tunnistaja M E ütlused. Tunnistaja ütlustega tõendatakse, et A ületas teed reguleerimata P jalakäijate ülekäigurajal, kella 17.40 kuulis löögi heli ja nägi vasakul pool pidurdavat autot Audi 80

reg.nr.xxx xxx , pärast sai aru, et auto Audu 80 reg.nr. sõitis ülekäigurajal otsa A P . (lk.22-24)

-Tunnistaja I R gi kuidas ütlused. Tunnistaja ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008 kella 17.40 ta nä

Kangelaste tänaval reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal auto Audi80 reg.nr. sõitis otsa xxx tütarlapsele.(lk.25-27)

-Tunnistaja A I ütlused. Tunnistaja ütlustega tõendatakse, et auto Audi liikudes vasakpoolses reas

ei peatanu -47) d ja sõitis otsa jalakäijale, kes oli väljunud paremal pool peatunud autost. (lk.41

-Kahtlustatava V.P ütlused. Kahtlustatav tunnistas end esitatud kahtlustuses täielikult süüdi ja andis ütlusi toimepandud kuriteo asjaoludest. (lk.60-67)

-Liiklusõnnetuseakt nr.230 (fototabelitega), millega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 17.40 paiku

V.P juhtides mootorsõidukit ning lähenedes Kangelaste tn. reguleerimata ülekäigurajale ei vähendanud kiirust ja sõitis otsa teed ületavale jalakäijale. (lk.2-11)

-Liiklusvahendi Audi80 reg.nr. xxx vaatlusprotokoll, millega tõendatakse, et sõiduautol avastati liiklusavarii jäljed (lk.12-15)

-Joobeseisundi kontrollimise protokoll, millega tõendatakse, et 01.12.2008a. liiklusavarii hetkeks V.P oli kaine. (l.k.16-17)

1-12-7386

4

-

tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud, Isiku ekspertiisiakt nr.11, millega tõendatakse, et A.P kuid põhjustavad pikaajalise üle 4.kuulise tervisekahjustuse (lk.35-37)

-Otsused nr.610538, 858502, mil on tuvastatud keskmine puue ja tema lega tõendatakse, et A.P vajab liikumisel kõrvaliste abi. (lk.72-74)

- J P (lk.45) töövõimetusleht.

-A.P tunnistus. (lk.43)

- -4/36,

o . Tõend № 2 millega tõendatakse, et A.P li koduõppel 2008/2009 õppeaastal perioodil

05.01.2009- .(lk.46) 03.06.2009 õppekoormusega 8 õppetundi nädalas

- J P . (lk.47- ) palgatõend 48

-Kvitung /tallatoed 19 euro 40s/. (lk.49) –

- . (lk.50) Puudumistõend

-Saatekiri /uuringule, konsultatsioonile, statsionaarsele ravile/. (lk.51)

- 351 A.P . (lk.52) Tõend № , millega tõendatakse, et vajab taastus raviks /RKK, massaaž/

-Saatekiri /uuringule, konsultatsioonile, statsionaarsele ravile/. (lk.53)

-Statsionaarne epikriis 9911636, on opereeritud 01.12.2010 vasaku № millega tõendatakse, et A.P reieluu murru tõttu. (lk.54-55)

- Ravi ja rehabilatsiooni tuusiku maksumuse väljaarvutamise väljavõte. (lk.56)

Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et üüdistatav s V.P väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et süü on tõendatud. V.P

Kohtul ei ole alust kahelda a V.P kannatanu A P kannatanu esindaja J P , süüdistatav , , tunnistajate M E , I R , A I ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega.

S v V.P

. S üüdistata tunnistab end süüdi täelikult üüdistatava süü kuriteo

toimepanemises Kars § järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega, 423 lg. 1 nimelt:

- Kannatanu A P

ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 18.00 paiku ületas reguleerimata

ülekäigurada Kangelaste tänaval, liikus mööda „sebrat“ parempoolses servas, kuid selle piiridest

lahkumata, enne ülekäiguraja ületamist vaatas vasakule ja veendus, et jalakäijate ülekäigurajale

lähenev auto peatus, ei näinud vasakult küljelt mööda teist sõidurada lähenevat teist autot. Mõnd

hetke peale peatunud autost möödumist ei mäleta üldse, ainult tundis, et lamab ja jalad on haljasala äärel, aga pea ja keha on sõiduteel. (lk.48-53)

-Kannatanu esindaja J P - ütlused. 01.12.2008a enne kella 18 st mobiiltelefonile helistas võõras

1-12-7386

5

meesterahvas ja ütles, et ülekäigurajal sõitis tema tütrele otsa auto. Koos mehega jooksis kohe

välja ja nägi sõiduteel vastassuunavööndeid eraldava haljasala juures oma tütart, ta lamas vasakul

liiklussuunal 10- -59,75-79) 12 meetri kaugusel „sebrast“. (lk.54

-Tunnistaja M E P ütlustega tõendatakse, et A ületas teed reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal,

kella 17.40 kuulis löögi heli ja nägi vasakul pool pidurdavat autot Audi 80 reg.nr. , pärast sai xxx

aru, et auto Audu 80 reg.nr.xxx P . (lk.22-24) sõitis ülekäigurajal otsa A

-Tunnistaja I R ütlustega tõendatakse, et 01.12.2008 kella 17.40 ta nägi kuidas Kangelaste tänaval

reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal auto Audi80 reg.nr. sõitis otsa tütarlapsele.(lk.25 xxx -27)

-Tunnistaja A I ütlustega tõendatakse, et auto Audi liikudes vasakpoolses reas ei peatanud ja sõitis otsa jalakäijale, kes oli väljunud paremal pool peatunud autost. (lk.41-47)

-Kahtlustatava V.P ütlused. Kahtlustatav tunnistas end esitatud kahtlustuses täielikult

süüdi ja andis ütlusi toimepandud kuriteo asjaoludest. V.P andis ütlusi, et 01.12.2008

aastal kella 17.40 juhtides oma sõidukit Audi80 reg.nr. ning liikudes mööda Kangelaste tänavat xxx Tallinna mnt suunas lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, ta ei näinud jalakäijaid. Ta ei näinud

„sebra“ parempoolset osa /parema pool liikuva auto tõttu/. Seejärel pidurdas paremal pool liikuv

auto jalakäijate ülekäiguraja juures küllaltki järsult, kuid

V.P ei suutnud reageerida ja

sõitis inertsi tõttu „sebra “ välja. Sel hetkel ta märkas lapse siluetti enda vastas auto ees le , vajutas

järsult piduripedaalile, keeras rooliratast vasakule Seda, kuhu tüdruk autoga kokkupõrke . tulemusena lendas, ta ei näinud.(lk.60-67)

-Liiklusõnnetuseakt nr.230 (fototabelitega), millega tõendatakse, et 01.12.2008a kella 17.40 paiku

V.P juhtides mootorsõidukit ning lähenedes Kangelaste tn. reguleerimata ülekäigurajale ei vähendanud kiirust ja sõitis otsa teed ületavale jalakäijale. (lk.2-11)

-Liiklusvahendi Audi80 reg.nr. xxx vaatlusprotokoll, millega tõendatakse, et sõiduautol avastati liiklusavarii jäljed (lk.12-15)

-Joobeseisundi kontrollimise protokoll, millega tõendatakse, et 01.12.2008a. liiklusavarii hetkeks V.P oli kaine. (l.k.16-17)

-

tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud, Isiku ekspertiisiakt nr.11, millega tõendatakse, et A.P kuid põhjustavad pikaajalise üle 4.kuulise tervisekahjustuse (lk.35-37)

- on tuvastatud keskmine puue ja tema vajab Otsused nr.610538, 858502 millega tõendatakse, et A.P liikumisel kõrvaliste abi. (lk.72-74)

Vaadeldav süüteokoosseis on blanketne, mis tähendab, et selle sisustamiseks tuleb pöörduda nende

õigusaktide poole, mis kehtestavad loetletud sõidu ja käitusnõuded. kite liiklus-

Liiklusseaduse § 35 (Liikluseeskirja § lg.1, lg.4, lg 5 46 kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ) ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse,

vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada

jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et

võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis

kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat.

1-12-7386

6

Liiklusseaduse lg.3 p.1 kohaselt § 50 (Liikluseeskirja § 123) juht peab kohandama oma sõiduki

kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse

valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Seega kohus tunnistas fakti, et V.P 01.12.2008 aastal kella 17.40 juhtides oma sõidukit

Audi80 reg.nr.xxx ning liikudes mööda Kangelaste tänavat Tallinna mnt suunas lähenedes reguleerimata ülekäigurajale ei sõitnud kiirusega, mis peaks olema piisavalt väike, et mitte ohustada

jalakäijat, kes astunud või astumas ülekäigurajale, et vajaduse korral peatada autot, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada, millega rikkus LE § 46 (Liiklusseaduse § 35 lg.1, lg.4, lg 5), ei valinud

kiirust selliselt, mis arvestab tema sõidukogemust, tee, sõiduki seisundit ja teeolusid, ilmastikutingimusi ja nähtuvust selleks, et suudaks peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, millega rikkus Liikluseeskirja § 123, (Liiklusseaduse

§ 50 lg.3 p.1) Seoses sellega ei märganud ülekäigurajal teed ületavat jalakäijat A P , ei suutnud

peatada autot ja sõitis kannatanule otsa, tekitades talle vasaku reieluu kinnise diafüüsi nihkega

ri raske tervisekahjustuse, mis stimurru, vasaku õlavarreluu kirurgilise kaela sissekildunud murru – tõi endaga kaasa raske keskmise puue.

Tunnistajad M E , I R , A I P nägid, et A ületas teed reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal ja

auto Audi80 reg.nr. xxx See langeb kokku kriminaalasja toimikus olevate sõitis otsa tütarlapsele. andmetega ja vastab kahtlustatava ülekuulamise protokollile.

Kohus leiab, et oma tegudega pani V.P toime mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumise, millega tekitas ettevaatamatusest inimesele raske kehavigastus s.t. KarS § 423 lg. 1 ettenähtud kuriteo.

Antud kuriteo objektiivne külg on mootorsõidukit juhtiva isikuna liiklusnõuete rikkumine, millega

on tekitatud inimesele raske kehavigastus. Objektiivne külg on tõendatud süüdistatava V.P

, kannatanu A P , kannatanu esindaja J P , tunnistajate M E , I R , A I

ütlustega.

Kohus leiab, et V.P pani teo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt

ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lg- 2 s sätestatu kohaselt isik paneb teo toime

kergemeelsusest, kui ta peab bumist, kuid võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saa

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. ütluste kohaselt V.P ta

ei näinud jalakäijaid jalakäijate ja ei suutnud reageerida, kui paremal pool liikuv auto pidurdas ülekäiguraja juures.

Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 juhindudes süüdistava süü astet – teise astme

kuritegu, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle kohus arvestab süüdistatava isikut, võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

V.P V.P süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

on varem kohtulikult karistamata. Seoses ülaltoodud asjaoludega leiab kohus, et on otstarbekas mõista talle karistuseks vangistus tingimisi.

Kannatanu hagid tuleb rahuldada.

Kannatanu esindaja J P es kohtuistungil, et kulud moodustavad: ütl

1-12-7386

7

1. Riided: 5000 kroon i.

2. 05.01.2009-

09.01.2009 haigusleht: töötasu kadu.

3.

Järeltöö: 6650 krooni.

4. e-kooli viimati võetud väljavõtte 9. klassi kohta, praegused head õppimistulemused näitavad,

et järeltööde kulud ei olnud asjatud tollal ja õppim ses mahajäämist ei toimun i ud.

5.

Massaaž: kulud 2011, 20011, 2012 on 9808 krooni

6. 05.01.2009 09.01.2009 haigusleht: 760 krooni (48,56 eurot), 123 (brutopalk) ilma – – tulumaksuta 97 (netopalk)

7. de tšekki summas 19.40 eurot ortopeedi ettekirjutuse kohaselt tallatugede ostmiseks jalga ravimise jaoks (13.06.2012).

Seega moodustavad kulud rikutud riiete, järelaitajate teenuste, taastusmassaaži ravikuuri eest ja haiguslehel viibimise ajal töötasu kadu ning tallatugede ostmine.

Moraalne kahju:

- udes operatsioonilauale; ühe hetkega sai tütrest invaliid, satt

-

liiklusõnnetus juhtus 31. ööl vastu 1. detsembrit, kui päkapikud hakkavad lastele kinke tooma. A õmmeldi printsessi kleit aastavahetuse koolipeole ja Rugodivi peole, seda ta kunagi ei pannud selga,

sest väikesele tüdrukule on see väga tähtis, kuid muinasjutu ja pidude asemel sai A kipsis voodihaige, luumurdude, valuvaigisti, operatsioonijärgsete süstimistee kõhtu (trombide tõttu), siiber WC asemel, marrastatud näo ja kätega;

- l aastat oli A ratastoolis ja ei suutnud iseseisvalt liikuda, aastavahetuse pidu ja järgmised poo

mängida, jalutada, täisväärtuslikult õppida ja eakaaslastega suhelda. Olles kodus ja vaadates xxx

asuva toa aknast välja oli tal väga raske vaadata avarii kohta iga päev. Ta palus kardinad ette tõmmata;

- A enne liiklusõnnetust õppis edukalt muusikakoolis, osales mitmes klaverimängijate konkurssidel,

oli Rahvusvahelise Frédéric Chopini konkursi võitja. Klaverimängijal ei ole selline suur, jala- ja

käeluumurruga seotud vaheaeg lubamatu. Hiljem lõpetas A muusikakooli, kuid ei osalenud konkurssidel ja kontsertidel ning tal ei ole võimalust oma elu siduda klaverimängimisega nagu ta on varem tahtnud, sest seljaga probleemid suurenesid ja ei võimaldanud piisavalt kaua mängida. A tuli

lõpetada kunstikoolis õppimine (3 klassi). Kõik see o

li eriti suur moraalne trauma ja kutselise tuleviku kadu;

-pärast ratastooli õppis tüdruk käima karkude abil, ta komistas ja toimus reieluusse kinnitatud

metallvarda nihkumine. Se

e mõjutas korduvat operatsiooni vasakust reiest UTN eemaldamiseks.

-operatsioon koos narkoosiga tuli jälle üle elada aasta hiljem 20.04.2010 (tuli luuüdi kanal

trepaneerida) ja on uuesti taastamisaeg. See o ; li uus moraalne ja füüsiline trauma

-kui A suutis jalule tõsta, oli väga raske kartus ületada ükskõik millist teed, sest liiklusõnnetuse ajal oli tüdrukul helkurid, ületas ülekäigurada mööda, ta astus sõiduteele siis, kui auto peatus. Hirm oli sellest, et eeskirju rikkumata ei ole sa ikkagi kaitstud. Kannatanu esindaja ise ka kogenud paanilist

hirmu ja pikalt ei saan ; ud tütart üksinda liikuda lasta

-siiani on lapsel puue olemas ja tekivad progresseeruvad uued terviseprobleemid. Kogu aeg on A keelatud koos klassiga kehalise kasvatuse tunnis osaleda, nüüd ta on tütarlaps ja ta ei tohi kõrgete

kontsadega käia, kuid jalatsid peavad olema tallatugedega. Peale järjekordset käimist ortopeedi

juures märtsis 2012 sedastati progresseeruv kolmanda astme skolioos, piki ja ristivõlvega -

1-12-7386

8

lampjalgsus. Skolioosi kolmas aste on juba ilmselgelt nähtav ja see kehaline ja esteetiline puue

tekitab uusi alaväärsuskomplekse ja suurt ebakindlust. Ortopeedid, räägivad, kui haigestumised

hakkavad progresseeruma, võib operatiivselt sekkuda. Seetõttu tuleb lapsel ravimassaaži jätkata ja

alustada süstemaatilist ravikuuri sanatooriumis koos vastavate raviprotseduuridega.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga

tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku

uurimise lõpetamist maa või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. -

Teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele /Võlaõigusseaduse § 1043/.

Kriminaalmenetluses kohaldatakse tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega.

VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (lg 1). Varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5).

Eeluurimisel esitas kannatanu J P tsiviilhagi süüdistatava vastu 01.12.2008.a liiklusõnnetusega tema tütrele tekitatud kahju hüvitamiseks summas 16 370 eurot, millest 15000 eurot - mittevaralise

kahju hüvitamine, 1370 eurot varalise kahju hüvitamine. Tsiviilhagi moodustuvad mittevaraline kahju ning varaline kahju.

Kohtuistungil avaldas süüdistatav V.P, et ta on varalise kahju nõudega nõus, kuid ei ole

nõus moraalse kahju nõudega, kuna summa on liiga suur. Ta ei tööta ning temal puuduvad sissetulekud.

Esialgu lahendab kohus varalise Eeluurimisel esitas kannatanu J P varalise kahju kahju hüvitamise.

nõude summas 1370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot. Varalise kahju summa koosneb järgmisest:

- rooni; liiklusõnnetuse ajal rikutud riided ja muusikakoolitarbed summas 5000 k

-

repetiitoritööd 6650 krooni;

-

ravimassaažikulud 9808 krooni.

Kokku 21450 (kakskümmend üks tuhat nelisada viiskümmend) krooni ehk 1370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) eurot.

Kohtuistungil toetas kannatanu oma hagi ja palub välja mõista kahju hüvitamise summa

süüdistatavalt. Kohtuistungi käigus esitas kannatanu kohtule lisamaterjalid varalise kahju hüvitamiseks. Ülaltoodut kuludele on lisatud kulud töövõimetuslehel viibimise eest (täpne summa on määramata) ning 19,40 eurot ortopeedi ettekirjutuse kohaselt tallatoe ostmiseks jalgade ravimise

jaoks. Tsiviilhagi tõendamiseks esitas kannatanu kohtule: tsiviilhagi esitamise põhjendus, A P

kooliatestaat, töövõimetusleht, N 10.05.2012.a tõend nr 2 H -4/36, N L k 13.01.2009.a

palgatõendid nr 2.3-12/4, nr 2.3-12/5, AS Gadox kviitung summas 19,40 eurot, A. P

1-12-7386

9 puudumistõend, saatekiri taastusravile, OÜ Narva Joala Perearstikeskuse tõend nr 351, saatekiri TÜ

Kliiniku ortopeedi konsultatsioonile, SA Narva Haigla statsionaarne eepikriis, dokumendid sanatooriumi „Noorus“ kohta.

Kohus loeb J P tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise osas põhjendatuks osaliselt, summas 1389,40 eurot ning rahuldab tsiviilhagi selles summas. Tsiviilhagi summa on tõendatud kannatanu ütlustega, kannatanu poolt esitatud materjalidega. Tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – V.P-lt.

Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi saamata jäänud tulu hüvitamise osas (töövõimetuslehel viibimine) ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele, kuna tsiviilhagis ei olnud täpne hüvitise summa kindlaks määratud. Samuti ei ole samata jäänud tulude kinnitavate dokumente esitatud.

Pärast seda lahendab kohus küsimuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hüvitava kahju

liike

sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel tuleb

juhinduda VÕS § 134 lg test 2 ja 5. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule - kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu

hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse

kohus. Sarnane regulatsi -s 1. oon sisaldub ka TsMS § 233 lg

Kannatanu J P palub välja mõista süüdistatavalt mittevaraline kahju summas 15000 (viisteist tuhat)

eurot. Kannatanu põhjendab mittevaraline kahju sellega, et liiklusõnnetusega põhjustatud

tervisekahjustused P tekitasid tütrele füüsilist valu ja kannatatusi. Pärast operatsiooni puudus A

võimalus iseseisvalt liikuda ning ta asus pooleks aastaks koduõppele. Ta oli aheldatud

haiglavoodisse, ilma jäetud selles vanuses tähtsatest uusaastapidustustest ja nendega seotus

rõõmudest. Pool aastat veetis A invaliidikärus, tal ei olnud võimalust iseseisvalt liikuda,

täisväärtuslikult õppida ja suhelda eakaaslastega. A oli psühholoogiline trauma ja hirm tänava

ületamise ees. Aasta pärast elas üle A teise operatsiooni taastusperioodiga. A on senini invaliidsus

ning ilmnevad uued progresseeruvad terviseprobleemid. Laps vajab süstemaatilist pikaajalist sanatoorset taastusravi kuuri hulgaliste raviprotseduuridega. Lapse tervis ja psühholoogiline seisund ei ole veel taastunud. Liiklusõnnetuse tagajärjest kahjustasid ka A vanemate elukvaliteeti.

Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus seda, et pärast rikkumist ning käesoleva

ajani süüdistatav ei palunud kannatanul andeks, ei esitanud kannatanule mingit abi, seega kohtu

seisukohal suhtub ta toimunutesse ükskõikselt. Kohus arvab, et kannatanu hüvitis vastab tekkinud

kahju suurusele, senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldisele tasemele.

Arvestades kannatanu õiguse rikkumise raskust, liiklusõnnetuse tagajärgi, kohus on seisukohal, et ei ole kannatanule makstav 15000 euro suurune mittevaraline kahju hüvitis ebamõistlikult suur.

Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15000 (viisteist tuhat) eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Otsuse tegemisel kohus juhindub 233, 238, 311, 313, 315. KrMS §§

/allkirjastatud digitaalselt/

1-12-7386

10 Galina Jasnjuk Kohtunik