4-13-1926/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

07. juuni 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Katrin – Jana Vaab Vaidlustatud lahend

T.T 03.04.2013.a. kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 07.03.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,13,002093 Kaebuse esitanud isik

T.T,

isikukood: xxx, elukoht: xxx Kaebuse esitaja kaitsja VALERIY GIMAEV, Narva Esimene Advokaadibüroo, Kosmonaudi 9, 20309, Narva Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: T.T kaitsja: VALERIY GIMAEV kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada T.T `i 03.04.2013.a. kaebus osaliselt ning tühistada Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 07.03.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,002093 osaliselt ning nimelt T.T

`ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 3 (kolmeks) kuuks.

Teha uus otsus ning võtta T.T `ilt Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv summas 300,00 eurot tasumisele 10 osas igakuiselt summas 30,00 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber 10220135057060.

Muus osas jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 07.03.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,002093 muutmata. Väärteoasi nr.4-13-1926

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 28.06.2013.a...

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt

07.03.2013.a. väärteoasjas nr. 2302,13,002093 tehtud otsusega tuvastati, et T.T juhtis 16.02.2013.a. kell 17:40 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Suur-Sõjamäe tänaval mootorsõidukit kiirusega 77+-3 km/h. Lubatud antud lõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust antud lõigul 24 km/h.

Menetlusalune isik T.T rikkus sellega Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik on 01.03.2013.a. esitanud vastulause, milles leiab, et ei ole lubatud sõidukiirust ületanud. Leiab, et on rikutud mõõtemetoodika nõudeid, kuivõrd kiiruse mõõtmise koha läheduses olid elektriliste häirete allikad ning kiiruse mõõtmise alas olid teised sõidukid. Vastulauses esitatut ei arvestata, sest liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme protokollist nähtuvalt pööras kiirust mõõtnud vanemliikluspolitseinik Marek Vähi nii looduse, kui ka inimese tekitatavatele häiretele ja võttis tarvitusele abinõud eksitavate mõõtetulemuste vältimiseks.

Kiiruse mõõtmine toimus lasertüüpi seadmega ULTR LYTE LTI 20 20. Lasermõõtur on kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on valguskiirusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi, kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel. Seega läheduses olevad elektriseadmed ei mõjuta laser kiirusmõõteseadme tööd, kuivõrd valguse liikumise kiirus ei sõltu läheduses olevatest elektriseadmetest. Kiirusmõõteseadme ULTR LYTE LTI 20 20 laserkiire hajuvus on 3 mrad.

Mõõtekaugusel 300,2m on laserkiire läbimõõt ca 90 cm. Arvestades sõiduki laiust ei ole võimalik, et sihtmärgi alas olid mõõtmise hetkel teised sõidukid. Juhul, kui sihtmärgi alas on mitu objekti, ei fikseeri mõõteseade kiirust, vaid kuvab veateate.

Kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et T.T on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiirust mõõtnud vanemliikluspolitseinik Marek Vähi on mõõtmisel järginud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale.

Väärteo toimepanemine on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja T.T-le karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300,00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

KAEBUSE SISU

T.T `i kaitsja esitas 03.04.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et soovib vaidlustada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 07.03.2013.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,13,002093 ning palub vähendada määratud põhikaristust 50 trahviühiku võrra ning jätta kohaldamata lisakaristus.

Kaebaja leiab, et määratud karistus ja lisakaristus ei vasta toimepandud teo iseloomule ning liialt koormav. Samuti Kaebaja leiab, et Kaebaja mõjutamine edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest on võimalik lisakaristuse määramata. Karistusseadustiku § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 tulenevalt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud kaebajale karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses ning lisaks sellele on kohaldanud ka lisakaristust. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr ei vasta KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisele lähtunud sellest, et kaebaja on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu.

Kaebajat ei ole varem kiiruse ületamise eest karistatud. Samuti ei ole kaebajat varem kiiruse ületamisega sarnaste väärtegude eest karistatud. Kohtuväline menetleja asudes seisukohale, et kaebaja on varem kiiruse ületamisega seotud väärtegusid toime pannud, on teostanud suvalise diskretsiooni. Kohtuvälise menetleja selline suvaline diskretsioon toonud karistuse määramist, mis ei vasta KarS § 56 lg 1. Väärteotusest tulenevalt kaebaja ületas lubatud sõidukiirust

16.02.2013.a kell 17:40 Tallinnas, Suur-Sõjamäe tänaval 24 km/h võrra, mis ületab liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestatud määra 3 km/h võrra. Seega tegemist on rikkumisega, mis jääb oluliselt alla keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja aga on karistuse määranud oluliselt üle sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu arvestades, et süü suurus moodustab rikkumise miinimummäära lähedale, siis tuginedes karistusseadustiku § 56 lg 1, õiglane oleks määrata karistus ka selle miinimummäära lähedal, ehk vähemalt keskmise ja alammäära vahemikus, milleks on 25 trahviühikut, ehk 100 EUR. Siinjuures palub Kaebaja arvestada ka seda, et tegemist on esmakordse taolise rikkumisega. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 75 trahviühikut ei vasta Kaebaja süü suurusele. Karistusseadustiku § 57 lg 2 kohaselt karistuse kohaldamisel võib arvestada karistust kergendava asjaoluna ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kaebaja leiab, et kuna süü suurus moodustab rikkumise miinimummäära ning rikkumine on esmakordne, sellised asjaolud võiksid esineda karistust kergendavatena asjaoludena ning palub kohtul põhikaristuse kergendamisel nende asjaoludega arvestada.

Kaebaja palub väärteotsus lisakaristuse osas tühistada. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Nagu sai eelpool mainitud kaebajat ei ole varem taoliste väärtegude eest karistatud, vaatamata sellele on kohtuväline menetleja määranud lisakaristusena kolmekuulist juhiloa äravõtmist, mis on rangeim Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 ettenähtu lisakaristus. Veelgi enam selline lisakaristuse määramine ei ole kooskõlas KarS § 56 lg 1, kuna tegemist on rikkumisega, mis jääb oluliselt alla keskmisest määrast. Kaebajat ei ole varem kiiruse ületamise eest karistatud. Selles olukorras ei ole teada, kas lisakaristuse määramata jätkab isik taolise väärteo toimepanemist või mitte. Seda enam arvestades seda, et kohtuväline menetleja on määranud lisakaristuse eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Just eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt kaebaja suhtes ei ole otstarbekas määrata lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kuna tekib kahtlus kas lisakaristuse määramata jätkab isik taolise väärteo toimepanemist või mitte, siis sellise kahtluse tuleb lähtuvalt süütuse presumptsioonist käsitleda Kaebaja kasuks. Kaebaja on liiklusseaduse §

227 ettenähtud rikkumist toimepannud esimest korda, seega selles olukorras on alus eeldada, et

Kaebaja hoidub väärtegu toimepanemisest ilma lisakaristuse määramata. Lisakaristuse määramine võiks kõne alla tulla siis, kui isik oleks vähemalt kord toimepannud väärtegu, talle oleks määratud põhikaristus ning rikkumine oleks kordunud. Sellisel juhul esineks alus arvata, et üksnes põhikaristuse määramine rahatrahvi näol ei aita Kaebajat hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine, siis esineb alus

Väärteootsuse tühistamiseks lisakaristuse osas, sest põhikaristus rahatrahvi näol kindlasti mõjutab Kaebajat hoiduma süütegude toimepanemisest, ehk saavutab eripreventiivseid eesmärke.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: