4-12-5736/12 · 4-12-5736/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-12-5736

1 ) (7

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2013, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5736 (2330,12,008373) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Valeria Tjapkina Tõlk Marina Davõdovitsh Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

A.J , elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX b xxx , ilma kodakondsuseta, tööta

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva

Väärteoasi

A.J ´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino

26.10.2012 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,008373. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: A.J Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko

Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2013 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2, § ja § 155 135 lg 2 -156

Rahuldada kaebus rahatrahvi tasumise ajatamise osas. Muus os A.J´i as jätta kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Politsei-

patrullteenistuse vanemv

äärteomenetleja Irina Reino 26.10.2012 üldmenetluse otsus

4-12-5736

2 ) (7 väärteoasjas nr 2330,12, põhi se määramise osas 008373 - ja lisakaristu muutmata.

Määrata ´ile KarS § 66 lg A.J 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 540 (viissada

nelikümmend) eurot tasumine ositi 6 üheksakümne) euro ( jooksul 90 ( kuue kuu ) kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber . 10220125303300

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 31.05.2013.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse va koostas 26.10.2012 etluse otsuse nemväärteomenetleja Irina Reino üldmen väärteoasjas nr 2330,12,008373, mille kohaselt A.J juhtis 30.09.2012 kella 08:02 ajal Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Peeterristi- tee 1,2 kilomeetril

Kudruküla mootorsõidukit

ning juhil tuvastati lubatud

- 0,05 mg/l, seega alkoholipiirmäära ületamine 0,39 +/

väljahingatava õhu ühes liitris saldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Joove oli alkoholisi tuvas ion Intoxilyzer 8000 nr 80-005393 Otsuse kohaselt pani tati tõendusliku alkomeetriga L .

A.J sellega toime väärteo, mis on kvalifits iiklusseadus § 224 lg 2 järgi, eeritud l

rikkudes l

iiklusseaduse § 69 lg 5.

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ütlus

tega, tunnistaja

Xxi 30.09.2012 endusliku alkomeetri kasutamise ütlustega, indikaatorivahendi ja tõ

protokolliga, ja muude dokumentide . isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ga Kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Raskendavaid asjaolusid ei ole.

Kohtuväline menetleja

on tutvunud enne otsuse vastuvõtmist kõikide olemasolevate materjalidega ja vastulauses

toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate

elu ja tervise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses perekonna ülesannetega vaja

mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes

meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks

menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgi liiklusnõudeid, säilitades sellega ks

4-12-5736

3 ) (7

juhtimisõiguse. Kohtuväline menetleja leiab, et toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust, isikule

ei ole otstarbekas määrata järjekordse raske liiklusalase õigusrikkumise eest üksnes

rahatrahvi, isik on ka varasemalt toime pannud samalaadse id ( LS § 74´19 lg1) õigusrikkumis , varasemalt määr i atud rahatrahve ta ei maksnud ning karistused ei ole olnud

piisavad, isik jätkuvalt paneb toime õigusrikkumisi. Seetõttu jäetakse vastulause taotlus

rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi määranud karistuseks on

rahatrahvi 135

trahviühiku ulatuses, so summas 540 ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena eurot juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

12.11.2012 esitas A.J eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalve Ida Prefektuuri otsuse

karistuseks täies ulatuses tühistada, määrata

rahatrahv justusega ning jätta lisakaristus kohaldamata. Kaebajal on südamekah hüpertooniatõbi ja podagra, mis põhjustavad keskmise astme liikumishäired. Kaebaja on

hetkel töötu ning tema sissetulek on ainult töövõime kaotuse toetus

. Samuti kaebaja perekonnas kasvab kaks last, kelle eest kaebaja hoolitseb ning viib lapsi tihti autoga kooli,

lasteaeda või huviringidesse Kinnipidamispäeva (sünd. . l viis kaebaja vanaema, Xx xxx),

Peeterristi külla suvilasse. Vanaema on väga eakas inimene ja kõnnib vaevaliselt. Kaebaja tunnistab

süüd, kuna tarbis sõidule eelneval õhtul alkohoolset jooki, millest ka jääknähud. Ta oli väga häiritud olekus seoses sellega, et hiljuti suri tema ema.

02.04.2013 menetlusse. kohtumäärusega võeti kaebus

Kohtuistungil uuritud tõendid

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde. mitte võtta Ta palus kohtul temalt Ta tunnistas oma rikkumist, lihtsalt palus, et ei ära juhtimisõigust, trahv aga võib jääda.

võetaks ära juhtimisõigust. Rahatrahviga on nõus ja vaidlustas otsuse ainult lisakaristuse osas. Kaebaja , et temal suri ema ja samal aastal suri ka kasuisa, see oli juba andis istungil ütlusi kolm kuud hiljem. Ema elas Eestis ja tema juures käisid tuttavad, kes avaldasid kaastunnet ja mälestuseks tarvitasid alkoholi. Hommikul ärkas, ta ei söönud hommikusööki ja kohe peale

ärkamist istus autosse ja viis vanaema haiglasse. Ja seetõttu temal oli jääknähud. Kohapeal

anti puhuda alkomeetrisse 4 korda, 3 korda ei näidanud ja ise ütles ta , et tarvitas eelmisel

õhtul alkoholi a ei keeldunud sellest, et puhuda alkomeetrisse. Esimest korda ei näidanud, , t teist korda samuti ja kolmandat ka, aga ne

ljandal korral näitas, et alkohol on sees. Tool õhtul

ta tarvitas umbes 250-300 grammi viina alkoholi tarvitamise umbes kell 23.00 ja lõpetas õhtul. Praegu ta töötab monteerijana. Töökoht on kaugel, asub Eesti Soojuse jaama taga ja ta käib töö võtab veel peale töökaaslasi. l autoga ning Ta on abielus, tema abikaasal on juhiload ja ta juhib autot. Hetkel abikaasa on rase ja ei on invaliidus ja kui ta sõida ise autoga. Kaebajal pikka aega seisab jalgadel, hakkavad jalad valutama. T tema haigus ja juhiluba on a ei ütle, et

kuidagimoodi seotud, lihtsalt ta viib lapsi kooli, lasteaeda, viib vanaema ja abikaasat haiglasse, ta lihtsalt vajab

juhtimisõigust.

Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele järgmise dokumentaalsed tõend uuris kohus id e : id

Väärteoprotokoll (tl 15 nähtub, et menetlusaluse isiku ), millest suhtes alustati 30.09.2012 väärteomenetlust sel s, et A.J juhtis 30.09.2012 kella 08:02 ajal Ida-Virumaal, le

4-12-5736

4 ) (7

Vaivara vallas, Peeterristi- teel mootor juhil tuvastati lubatud Kudruküla sõidukit ning alkoholipiir

- 0,05 mg/l, seega tema oli määra ületamine 0,39 +/ väljahingatava õhu ühes liitris

alkoholisisaldus mg/l. Joove tuv mitte väiksem kui 0,34 astati 30.09.2012 tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005393 .

30.09.2012 Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 19 mille ),

kohaselt kasutati 30.09.2012 kell 08:02 indikaatorivahendit AlcoQuant 6020 A111234 nr 207002790, mis oli kalibreeritud kuni 10.03.2013. Indikaatorivahendi näit on positiivne - 0,45

mg/l. 30.09.2012 kell 08:20 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Lion intoxilyzer 8000 nr 80-

005393. on on Tõendusliku alkomeetri lugem 0.39. Laiendmääramatus 0.05. Mõõtetulemus on 0.34.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kohaselt kõrvaldati A.J e (tl 20) 30.09.2012 sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 2 alusel alates kella 08:02 kuni kainenemiseni, kuna . liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust on tunda alkoholilõhna

Maanteeame .2012 juhitud ti tõendist nähtub, et A.J on registreeritud tema poolt 30.09 sõiduki Nissan Almera, reg. nr 038MDF kasutajaks.

Karistusregistri andmed, millest nähtub, et kaebajat on varasemalt korduvalt erinevate väärtegude eest karistatud.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 14.07.2011 otsusest nr 764436 nähtub, et A.J on osaliselt töövõimetu. öövõime kaotus põhjus Tal on t - 40% ning eks üldhaigestumine.

Kohtuväline menetleja jäi otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus kohtuistungil rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud

kaebuse esitaja esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on 30.09.2012 pannud toime väärteoasjas nr

2330,12,008373 26.10 m

.2012 tehtud otsuses kirjeldatud väärteo st ootorsõiduki juhtimise

isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus o mitte väiksem kui 0. li alkoholisisaldus 34 milligrammi. Kaebaja ise on tunnistanud, et ta sõitis otsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukiga olles

ebakaines olekus. Seda kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri protokoll, millest nähtuvalt tuvastati 30.09.2012 kell 08:20 A.J-i väljahingatavas õhus

alkoholi sisaldus 0,34mg/l. Kaebaja poolt sõiduki juhtimist kinnitab ka sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise protokoll, milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati.

4-12-5736

5 ) (7

Liiklusseaduse § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja ei tohi maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldu –1,49 milligrammi või kelle s 0,50

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, ette karistuse

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. A.J-i väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus vähemalt

0,34 mg/l ning taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on seega kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud süüteona. -s

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust

kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest

karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et A.J-i tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivsed tunnused. Arvestades, et kaebaja oli teadlik, et ta oli eelmisel õhtul tarbinud suures koguses kanget alkoholi, pidi ta vähemalt möönma, et tema organismis võib jätkuvalt olla alkoholi koguses, mis toob kaasa mootorsõiduki juhtimise keelu. Kuid vaatamata sellele läks ta autoga sõitma. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune väärtegu on pandud toime vähemalt

kaudse tahtlusega.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Käesoleval juhul võib ühes liitris väljahingatavas õhus olnud alkoholisisalduse määra (0,34

mg) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 224 lg 2 mõttes on alla

keskmine, kuivõrd lubatud piirmäära ületati liiklusseaduse § 224 lg s 2 sätestatud alla -

vahemiku keskmise karistuse ranguse so karistuse määra. See aga peaks omakorda tingima

määramise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on õigesti alla

märkinud, et kergendava asjaoluna tuleb arvestada ka isiku kahetsust. Samas ei saa

tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varasemalt korduvalt erinevate liiklusseaduse

rikkumiste eest karistatud, mistõttu on välistatud karistuse kohaldamine miinimummääras

ning kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud 135 trahviühikut sobivaks põhikaristuseks.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada -st 1 tulenevalt

liiklusseaduse § 224 lg s 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse - äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest karistatud.

Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust ettenähtud sanktsiooni miinimummääras.

Karistusseadustikus ettenähtud lisakaristuste eesmärgiks on muu hulgas ka isiku

õiguspärasele käitumisele suu e ja ühiskonna turvalisuse tagami e, mistõttu on nende namin n

4-12-5736

6 ) (7

kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi

saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seega tuleb lisakaristuse määramisel ühiskonna ja õiguskorra arvestada ka (sh ka liikluskorra) kaitsmise huve. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede

juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Neid

kohustusi rikkunud mootorsõidukite juhtide liikluses osalemise piiramine toimub eeskätte üldise liikluskorra ning teiste liiklejate turvalisuse tagamise huvides. Kuid samuti mõjutamaks

rikkujaid edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Käesolevas asjas lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo

(st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle organismis sisaldub alkoholi üle lubatud piirmäära) toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel.

Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul

tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu enda välistaks KarS § 50 lg st 2 tulenevalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. - Kaebaja on ise märkinud, et tema poolt nimetatud tervisehäired ei oma seost juhtimisõiguse kasutamise

vajadusega. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspraktikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõigus on kaebuse esitajale oluline eelkõige seetõttu, et viia lapsi autoga kooli, lasteaeda või huviringidesse, samuti kaebajal on tihti vaja sõidutada eakat vanaema. Kuivõrd kaebaja oli vahepealsel ajal tööle asunud, siis kohtuistungil lisas kaebaja, et tal on vaja juhtimisõigust ka tööl käimiseks.

Kohus märgib, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse

sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui ka

karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse

seisundisse ja tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest

määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus

ülalnimetatud isikute transportimiseks ei ilmnenud menetlusalusele isikule ootamatuna alles süüteo toimepanemise järgselt, juhtimisõiguse vajalikkus pidi talle juba oluliselt varem teada

olema Asjaolu, et menetlusalune isik ning väärteo toimepanemise ajal oli ta sellest teadlik.

pani toime liiklusseaduse § 224 lg s 2 ettenähtud väärteo, olles samal ajal teadlik, e - t

liiklusalaste süütegude toimepanemise eest võidakse kas põhi või lisakaristusena võtta ära -

juhtimisõigus, viitab kohtu hinnangul sellele, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole talle

sedavõrd hädavajalik, mis sunniks isikut hoiduma rikkumise toimepanemisest ning enne

juhtima asumist veenduma, et alkoholi sisaldus tema organismis ei ületa lubatud piirmäära. Olles tarbinud kanget alkohoolset jooki, pidi ta vähemalt möönma, et sõltumata enesetundest,

ületab ka seitsme või kaheksa tunni möödudes alkoholi sisaldus tema organismis sõidukijuhile lubatud piirmäära.

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust määratud lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks,

so ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Kohus asub seisukohale, et arvestades kaebuse

4-12-5736

7 ) (7 esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, on kohtuvälise menetleja poolt

määratud lisakaristus ja datud lisakaristuse määr põhjendatud ning alus otsuse kohal tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Arvestades kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks taotlust

võimaldada rahatrahvi ositi tasumist. Seetõttu määrab kohus KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel

rahatrahvi summas 540 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul 90 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik