4-13-2285/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2013.a, Liiavalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-13-2285 Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kaebuse sisu

menetlusaluse isiku T.S-i (ik XXX,

eluk. XXX, õpib XXX) 19.04.2013.a kaebus väärteoasjas nr. 13009363 Kaebuse esitaja

menetlusaluse isiku T.S-i seaduslik esindaja XXX, e-post: XXX

Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Menetlusaluse isiku T.S-i seadusliku esindaja XXXesitatud kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 alusel võib määrusele kohtumenetluse pool

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

18.04.2013.a. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Aira Selleri poolt koostatud otsusega nr 13009363 karistati T.S-i ÜTS § 54

7 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Otsuse kohaselt menetlusalusel isikul sõitjana ühissõidukis puudus kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument.

Kaebuse sisu Harju Maakohtule laekus 19.04.2013.a XXX(T.S-i seaduslik esindaja) kaebus

väärteoasjas nr. 13009363 e-posti teel, milles soovitakse edasi kaevata väärteootsust ning

märgitakse, et menetlusalune isik istus trammi ja soovis osta trammijuhilt piletit, aga kuna

tramm hakkas koheselt liikuma, siis polnud muud võimalust, kui osta pilet mobiiltelefoniga.

Selleks ajaks oli aga Munitsipaalpolitsei trammi juba peatanud ja pilet ei jõudnud veel aktiveeruda.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saart, esitas kaebuse

suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et esitatud kaebus ei vasta V™S § 115 sätestatud nõuetele, mistõttu võib jätta kaebuse läbi vaatamata. Kui kohus aga vaatab asja sisuliselt läbi, siis vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 547

lg 1. Vastavalt ÜTS § 547

lg 1 „sõiduõigust

tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis - karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut."

Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et T.S kaustas ID-kaardi põhise 1 h

sooduspileti aktiveerimiseks mobiiltelefoni ning pilet hakkas kehtima pärast kontrolli

teostamist ning pilet hakkas kehtima pärast kontrolli teostamist, mida kinnitavad ka menetlusaluse isiku antud ütlused väärteoprotokollis selle kohta, et ta tellis liiga hilja. Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord tulenes Tallinna linnavolikogu 20.09.2012

määrusest nr 22 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" (edaspidi määrus). Selle määruse § 2 p 2 defineerib sõiduõigust tõendava dokumendi mõiste:

sõiduõigust tõendav dokument on sõidupilet või muu käesolevas määruses nimetatud,

sõiduõigust tõendav dokument. ../ ./", sama paragrahvi p 3 sätestab, et sõidupilet on kantud

andmekandjale või elektroonilisse andmekogusse. Elektroonilise sõidupileti või sõiduõiguse

olemasolu tõendatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuse (edaspidi ID-kaardi), e-kaardi või muu

käesolevast määrusest tuleneva andmekandja abil. Sõidupileti tooted on: ühe sõidu pilet, tunnipilet, sõidukaart, ühiskaart;’’ ning sama määruse § 10 lg 2 kohaselt ,,Sõitja on kohustatud vahetult enne ühissõidukisse sisenemist mobiiltelefoniga aktiveerima ID-kaardi põhise tunnipileti.

Mobiiltelefoniga aktiveeritud tunnipilet hakkab kehtima üks minut pärast selle aktiveerimist ja kehtib 60 minutit.’’

Arvestades, et T.S-i käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ülalnimetatud

määrusega, s.t ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei

olnud tal sõiduõigus aktiveeritud, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 18 lg 1 ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema. Kuna T.S ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit (ID-kaardi põhist tunnipiletit), pani toime ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille

eest võib isikut karistada sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis

rahatrahviga kuni 10 trahviühikut ( 40 euro). Kuna sõiduõigust tõendavate dokumentide

kontrollimise hetkel ei olnud T.S esitada sõidupiletit ega muud sõiduõigust

tõendavat dokumenti, siis pani ta süüteo toime vähemalt hooletusest. Seega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid.

T.S-i puhul ei ole otsuses eraldi fikseeritud karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust. Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 3 trahviühiku suurune rahatrahv (12 eurot) on proportsionaalne toimepandud kuriteoga.

Lähtudes eeltoodust paluti jätta kaebus rahuldamata ja 18.04.2013.a. väärteootsus nr 13009363 muutmata.

Kohtu põhjendused 15.05.2013.a.kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ning kaebuse esitajale anti aega puuduste

kõrvaldamiseks kuni 31.05.2013.a., kuivõrd kaebus ei vastanud V™S § 115 esitatud nõuetele. Ka kohtuväline menetleja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et esitatud kaebus ei vasta V™S § 115 sätestatud nõuetele, mistõttu võib jätta kaebuse läbi vaatamata. Nimetatud

määrus on edastatud XXX tema poolt kohtule esitatud ainsal aadressil – elektroonilisel aadressil ”XXX”. Väärteomenetluse seadustiku § 118 lg.1 kohaselt, kui kaebus ei vasta V™S § 115 nõuetele,

teeb kohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kaebus oli esitatud kirja-vormis, elektrooniliselt, kontaktandmeteta, allkirjastamata, ei vastanud VMTS § 115 nõuetele). Väärteomenetluse seadustiku § 118 lg.2 p.3 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jäetakse kaebus läbi vaatamata.

15.05.2013.a. määrusega andis kohus kaebuse esitajale aega kuni 31.05.2013.a. puuduste

kõrvaldamiseks, kuid siiani on puudused kõrvaldamata. Puuduste kõrvaldamise määrus

edastati kaebuse esitajale just sellele elektroonilisele aadressile, millelt esitas XXX kohtule kaebuse.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isik on puuduste kõrvaldamise määruse kätte saanud, kuid puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldanud, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades ning juhindudes V™S §-dest 115, 118 lg.1 ja lg.2 p.3, 189 ja 193 tuleb menetlusaluse isiku T.S-i seadusliku esindaja XXX kaebus 18.04.2013.a. väärteootsusele nr 13009363 jätta läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale.

Kohtunik: