1-12-12126/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-12-12126

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mail kohtumajas 2013.a Jõhvi Kriminaalasja number 1-12-12126

(12922700147) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Sekretär alu, tõlk Inga Kaljus Merike Eris

Kriminaalasi

J.O

süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav

J.O , isikukood XXX, Venemaa

kodanik, põhiharidus, emakeel ven ei tööta ega õpi, e keel, kannab karistust xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 19.03.2002

Ida- - Viru Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 § 139 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta;

2. 12.04.2004

Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg

1 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud;

3. 12.09.2006

Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 6 kuud;

4. 11.02.2009

Viru Maakohtu poolt KarS § 121, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 2 kuud 27 päeva;

5. 22.06.2011

Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat 11 kuud

28 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud;

6. 15.12.2011

Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

5,9, § 121 järgi KarS § 64 lg 1,3, § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 5 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus 30.08.2011. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON Juhindu 3; 311; 312; 313; des KrMS § 238; 306; 309 lg 1, 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus

OTSUSTAS:

1-12-12126

J.O . süüdi tunnistada KarS § 275 järgi Mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

Vastavalt KrMS § lg 2 vähendada J.O-le mõistetud karistust üh -le 238 e

kolmandiku ehk 10 (kümme) päeva võrra. Kandmisele kuulub 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.12.2011 otsusega mõistetud karistuse 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista J.O-le liitkaristuseks

4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 18 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 30.08.2011. –

Valida J.O-le

tõkendiks vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Rah

uldada vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus ja määrata tema poolt J.O-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 172,80 eurot (s.h kohtulikus kriminaa eurot). lmenetluses osalemise eest 144 eurot, käibemaks 28,80

Välja mõista J.O-lt riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude ositi 10 (kümme) kuu

480 eurot tasumine jooksul ehk igakuiselt tuleb tasuda 48 akse eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Esimene m peab olema tehtud summas 48

ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud – 76,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses os utatud õigusabi eest, 172,80 e

urot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. -

jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 22.05.2013 Kohtuot dav alates 07.06.2013 suse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaa

Kohtuotsus jõustub

15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk 26.06.2013 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

1-12-12126

SÜÜDISTUS

J.O on antud kohtu alla ja selles, et tema xxx ajal xxx, xxx

süüdistatakse

asuvas xxx avavanglator-kontaktisik Pxxx ja töötavate kinnipeetavate osakonna inspek J.O xxx inspektor-kontaktisiku ametijuhendis toodud teenistusülesannete p 18 alusel kinnipeetavate hommikust loendust ja kambri visuaalset vaatlust, pöördus oma ametikohustusi täitva inspektor poole sõnadega “ ja „Suka, -kontaktisiku Pxxxt J.O xxx kxxx

xxx xxx “ / tõlge eesti keelde: „emane koer, kus on minu jope“ ja „ veel saad mu käest“/.

Pöördudes ametikohustusi täitva inspektor e sõnadega “ ja -kontaktisiku Pxxx J.O pool xxx „ d“ solvas J.O oma sõnadega P xxx xxxt J.O.

Vastavalt Viru Vangla inspektor- -le kontaktisiku ametijuhendis toodud teenistusülesannete p

18 inspektor-

kontaktisik peab omama ülevaadet kambrite seisukorrast ja seal olevatest asjadest.

Oma teoga pani J.O toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, so kuriteo KarS § 275 järgi.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus

. Süüdistatav seda ei taotlenud.

Kohus uuris i kriminaaltoimikus olevaid e . järgmis tõend id

Kannatanu Pxxx J.O ütlused, mis on fikseeritud kannatanu ülekuulamise protokollis (kriminaaltoimiku 2-5). lk Viru Vangla inspektor-kontaktisiku ametijuhend (kriminaaltoimiku 6-7). lk Tunnistaja Sxxx Jaxxx (kriminaaltoimiku 8-10). ütlused lk Tunnistaja RxxxTxxx (kriminaaltoimiku 11-13). ütlused lk Tunnistaja Mxxxel xxxu (nim Lipp) (kriminaaltoimiku 14-16). ütlused lk Kahtlustatav J.O (kriminaaltoimiku 19-21). ütlused lk

Süüdista kokkulangevaid ütlusi tav, kannatanu ja tunnistajad andsid kohtueelsel uurimisel xxx.a sündmuste kohta. Nende kohaselt on kannatanu ja tunnistajad Viru Vangla ametnikud: Pxxxt J.O inspektor-kontaktisik ning Sxxxe Jxxx, Rxxx Txxxja Mxxx Lxx on valvurid.

Süüdistatav on kinnipeetav Viru Vanglas. 27.08.2012.a hommikul teostasid kannatanu ja tunnistajad kinnipeetavate hommikust loendust. Kella 8:20 ajal jõudsid kannatanu ja tunnistajad loendusega kambrini nr 7155, kus paiknes süüdistatav. üüdistatav oli kambris S

üksi. Süüdistatav kõnetas kannatanut ning nende vahel toimus sõnavahetus teemal, et süüdistatavale ei ole tagastatud jopet ja kas süüdistatav on esitanud selle kohta nõutavas tema

vormis taotluse. Süüdistatav kasutas seejuures süüdistuses nimetatud venekeelseid sõnu

. Nende

sõnade ütlemist süüdistatava poolt kinnitavad süüdistatav ise, kannatanu ja kõik kolm tunnistajat. leidis aset ja selle pani toime Seega ei ole vaidlust, et süüdistuses kirjeldatud tegu süüdistatav.

1-12-12126

Kohtumenetluse pooled vaidlevad selle üle, kuidas süüdistatava käitumist tõlgendada.

Kannatanu ütluste kohaselt solvas teda kui vanglaametnikku see, et süüdistatav kasutas tema kohta

süüdistuses nimetatud venekeelseid sõnu. Ta sai aru, et eesti keelde tõlgituna nimetas süüdistatav teda . Ta ei ole ei üks ega teine, vaid vanglaametnik, kes täidab korrektselt xxx

oma tööülesandeid. Süüdistatava poolt kasutatud sõnad alandavad tema kui vanglaametniku au ja väärikust.

Tunnistaja Sxxx xxxst solvatuna, kuna ta hakkas näost õhetama ja oli aru saada, et ta ei tundnud end sel hetkel eriti hästi.

Tunnistaja xxx Txxx oli ütluste kohaselt tema tähelepanu suunatud kinnipeetavale ja ta ei pannud tähele, kas P juures oli näha solvumisele iseloomulikke märke. Küll aga xxx J.O ütles Pxxxt Axxxhiljem valvuritele, et nad on juhtunule tunnistajad.

Tunnistaja Mxxxl Lixxx

st seda, kui ütluste kohaselt pani ta tähele, et pära süüdistatav vestluse käigus süüdistuses nimetatud sõnu, läks kannatanu endast välja kasutas Pxxx Axxxaadressil , kõrgendas veidi oma hääletooni, kuid jäi samas vaoshoituks.

Süüdistatav J.O ütluste kohaselt ei ole ta inspektor-kontaktisik xxx Arxxsolvanud. Ta , kuid need ei kasutas tõepoolest süüdistuses nimetatud venekeelseid sõnu olnud adresseeritud Pixxx xxxx Süüdistatav kasutab neid sõnu oma tavapärase sõnavarana. Ta oli vihane, kuna vaatamata mitmetele avaldustele ei ole talle tagastatud kartserisse jäänud jopet ja käterätikut. Vihahoos ütles ta oma arvamuse välja, kasutades seejuures ebatsensuurseid sõnu. Need sõnad ei olnud adresseeritud P , vaid väljendasid tema xxxt J.O rahulolematust, et küsimus ei ole lahendust leidnud. Pärast seda vahejuhtumit tõi Pixxxt J.O süüdistatavale mõne päeva möödudes tema poolt soovitud jope ja probleem sai lahendatud.

Kohtuistungil süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud.

Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüdistus on tõendatud, tema sõnad olid suunatud kannatanule ja neid väljendeid saab pidada solvavateks. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistatav väljendas nimetatud sõnadega oma rahulolematust, mitte ei püüdnud kannatanut solvata. Tegemist on süüdistatava tavakõnega. Süüdistataval oli alus olla rahulolematu ja selles olekus avaldas ta ebatsensuursed sõnad. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest ei nähtu et need väljendid olid suunatud just kannatanule. Süüdistatava süü ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista.

Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Karistusseadustiku (KarS) § näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kannatanu ja tunnistajate ütluste kohaselt on kannatanu vanglaametnik ja täitis 27.08.2012.a kinnipeetavate hommikusel loendusel osaledes oma ametikohustusi. Nii sai olukorrast aru ka süüdistatav, kuna ta pöördus kannatanu poole kannatanu ametikohustustega seotud küsimuses (jope tagastamine). Seega oli kannatanu näol tegemist võimuesindajaga ja süüdistatavale ette heidetav tegu leidis aset seoses kannatanu ametikohustuste täitmisega.

Järgmisena tuleb lahendada küsimus, kas süüdistuses nimetatud sõnade kasutamine süüdistatava poolt on käsitletav kannatanu solvamisena.

1-12-12126

Süüdistatav ei eita, et üldiselt kõnetas ellisena mõists ta just kannatanut. S id olukorda ka kannatanu ja tunnistajad Vestluse teemaks oli . süüdistatava jope, mille üleandmist süüdistatav soovis ja mille üleandmine süüdistatavale töökohustus oli kannatanu . Kahtlustatavana antud

ütluste kohaselt tekkiski süüdistataval rahulolematuse tunne jope tagastamise küsimusega seoses. Süüdistatava sõnad ei saanud olla mõeldud juures viibinud valvuritele, kellesse jope tagastamine kuidagi ei puutunud. Muid isikuid vestluses ei osalenud. Süüdistuses nimetatud sõnad olid põimitud vaieldamatult kannatanule suunatud jutu sisse. Seega sai süüdistatava poolt öeldu tervikuna, sh süüdistuses nimetatud sõnad, olla adresseeritud vaid kannatanule.

Süüdis a ütluste süüdistatava sõnad, mille tatav ja kaitsja seisukoha kohaselt ei olnud

kasutamist talle ette heidetakse, moodustavad osa üldse kellelegi suunatud, kuna need sõnad süüdistatava tavapärasest kõne süüdistatav põimib neid tavapäraselt oma j pruugist ja

utu sisse.

See argument ei ole kohtu hinnangul

tõsiselt võetav. Tegemist on sõnadega, mis üldiselt teadaolevalt kuuluvad vulgaarsete ja ebatsensuursete sõnade hulka. Selliseid sõnu ei kasutata viisakas kõnepruugis aasvestlejat alandada või . Neid kasutatakse juhul, kui isik soovib k halvustada või suhtub ükskõikselt sellesse, kas teine isik tema sõnade peale solvub või ei.

Seejuures ei ole oluline, kas neid sõnu kasutatakse kõnetussõnadena (nagu mõistab kannatanu) või kõnepruugi osana (nagu mõistab süüdistatav). Alandav ja halvustav on juba k

õnepruuk, mis selliste sõnade kasutamist lubab.

Isegi kui isiku lähem suhtlusringkond (näiteks sõbrad, tuttavad) talub põimi seda, et isik b oma jutu sisse a isiku, veel süüdistuses nimetatud sõnu, on nende sõnade kasutamine solvav võõr enam ametnikuga suheldes. Süüdistataval kui täisealisel süüdival isikul on võimalus kontrollida ja korrigeerida oma kõnepruuki olenevalt sellest, millises situatsioonis ta viibib ja kelle poole ta pöördub.

Kannatanu ning tunnistajate Sixxx Jxxxja Mixxx Lxxxu ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis ennast süüdistatava sõnadest solvatuna.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistuses nimetatud sõnu sisaldava kõnepruugi kasutamine on käsitletav teise isiku solvamisena.

Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused

Süüdistatava ütluste ja kaitsja seisukoha kohaselt süüdistataval puudus tahtlus kannatanut solvata.

KarS kohaselt on tahtluse vormid kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo § 16

toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. oime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks Isik paneb teo t süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohus leiab, et süüdistatav pani talle ette heidetava teo toime kaudse tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et ta suhtleb võimuesindajaga ja tema poolt kasutatud sõnad on vulgaarsed ja

ebatsensuursed. Süüdistatava ülekuulamise protokolli kohaselt ütles süüdistatav: "Sel hommikul loenduse alguses kui uks avanes, nägin ma inspektor-kontaktisik Pxxx J.O" ja

"Viha hoos ütlesin oma arvamuse välja, kasutades seejuures ka ebatsensuurseid sõnu"

1-12-12126

(mõlemad kriminaaltoimiku lk 21). Kui isik väljendab oma arvamust võimuesindajale ja kasutab seejuures korduvalt ebatsensuurseid sõnu, siis peab ta vähemalt pidama võimalikuks, et selline teguviis on võimuesindajale sol Kasutades neid sõnu vanglaametniku aadressil, vav.

möönab ehk soostub süüdistatav vanglaametniku solvamisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et oleks otseselt

süüdistatav pürginud sellele, et võimuesindajat solvata (st tegutsenud kavatsetult) või kindlasti teadnud, et tema sõnad on kannatanule solvavad (st tegutsenud otsese tahtlusega) korrigeerinud . Süüdistatav ei oma käitumist ja kasutas kõnepruuki, mis sisaldab ebatsensuurseid sõnu. näita , et süüdistatav suhtus ükskõiks See b elt selle , kas ta sse

solvab võimuesindajat või mitte. See tähendabki, et süüdistatav möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk võimuesindaja solvamist ja tegutses kaudse tahtlusega.

Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistatavale ette heidetav tegu vastab KarS § 275 koossei su

objektiivsetele tunnustele on toime pandud tahtliku

ja lt. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tuleb tunnistada süüdi KarS § 275 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Karistus

KarS § 275 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud tatav toime karistuse kandmise ajal. . Käesoleva kuriteo pani süüdis See näitab, et puudub lootus mõjutada süüdistatavat edaspidisele õiguskuulekale käitumisele rahalise karistusega. Kohus valib karistuse liigiks vangistuse.

Kohus arvestab süüdistatava süü suuruse hindamisel ja karistuse määra otsustamisel, et tegemist oli ühekordse intsidendiga ja süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega, mis on tahtluse kergeim vorm.

Kohus arvestab ka sellega, et süüdistatav võis tõepoolest tunda, et temaga toimitakse ebaõiglaselt ja mõistetamatult. i süüdistatava kui kannatanu ütluste kohaselt oli intsidendi Ni

ajendiks asjaolu, et süüdistatavale ei olnud vaatamata tema pöördumistele tagastatud tema jopet. Kannatanu ütluste kohaselt ei korraldanud ta jope tagastamist, kuna süüdistatava avaldus jope tagastamiseks oli küll nõutavas vormis ehk kirjalik, kuid ta ei käsitlenud seda mitte taotluse jana . Kohtule , vaid märgukir (kriminaaltoimik lk 3, kohtu toimik lk 21 pöördel)

jääb selline vahetegemine arusaamatuks. See võis jääda arusaamatuks ja kogu olukord mõistetamatuks ka süüdistatavale. Teatav ärritumine sellises olukorras on inimlik ja mõistetav Eeltoodu ei välista süüdistatava teo koosseisupärasust õigusvastasust või .

ja

süüdistatava süüd õigusta süüdistatava teguviisi, . Samuti ei see kuna isik peab kontrollima

oma käitumist ka siis, kui tema pahameel teise isiku suhtes on põhjendatud. Kuid kohus arvestab seda asjaolu süüd vähendavana karistuse kohaldamise (KarS § 56 lg 1) mõttes

.

1-12-12126

Karistust kergendavaid raskendavaid asjaolusid duses kohus ei või KarS § 57 ja § 58 tähen tuvastanud.

Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistatava süü on väike ja süüdistatavat tuleb karistada pigem

vangistusega oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistust. lg 2 a

30 päeva KrMS § 238 lusel vähendatakse karistust 1/3 võrra ja kandmisele ku vangistust. ulub 20 päeva

Kuna käesolev kuritegu on toime pandud pärast Tartu Maakohtu 15.12.2011.a otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, moodustab kohus liitkaristuse KarS §

65 lg 2 järgi.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas * sundraha, mille suurus on KrMS

179 lg 2 kohaselt § 1,5 kuupalga alammäära ehk eurot; * , kokku summas 249,60 eurot; määratud kaitsja tasu ja kulud * kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdistatav kannab karistust vanglas ja tema võimalused teenida sissetulekut on piiratud. Seda arvestades mõistab kohus süüdistatavalt välja sundraha, mis kuulub hüvitamisele ositi 10 kuu jooksul.

Kaitsja tasu ja koopia tegemise kulud jätab kohus riigi kanda.

Inna Kirsipuu Kohtunik