1-11-12508/34 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-12508

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12508 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 15. mai 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.B määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 15. mai 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu H.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusega tunnistati H.B süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 28.04.2010 otsusega mõistetud kandmata karistuse 30 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati H.B-le mõistetud 7 kuu pikkune vangistus 420 tunni

üldkasuliku tööga ja määrati töö tegemiseks tähtaeg 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti kohustati H.B järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p

2 alusel määrati H.B-le käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

2. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel Tartu Maakohtu 18.06.2012 määrusega määrati H.B-le

käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus: mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Kontrollkohustuse määramise põhjuseks oli kriminaalhooldusametniku 15.06.2012 esitatud

erakorraline ettekanne, mille andmetel H.B ei täitnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust ja tarvitas alkoholi.

2

3. ei 25.03.2013 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande põhjusel, et H.B ilmu registreerimisele, ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. H.B üldkasuliku töö tegemine ei ole sujunud. H.B on avaldanud soovi teha oma tunnid ära

lühema aja jooksul, et oleks võimalik sügisel õppima asuda. Kümme ajakava on koostatud

H.B soovidega arvestades, kuid hooldusalune ei ole täitnud neist ühtki. Kokku on H.B töötanud nelja tööandja juures, lähtudes jällegi H.B soovidest, et oleks kodule lähemal, mõnda

kohta on hooldusalusel olnud piinlik tagasi minna, sest ei ole varasemalt kohal käinud. 25.03.2013 oli H.B kohustus ilmuda ametniku juurde registreerimisele. Kuna hooldusalune ei ilmunud kokkulepitud ajal kohale, helistas ametnik H.B emale, kellelt sai teada, et H.B on sõitnud Inglismaale.

Esimene astme kohtu määruse sisu

4. Tartu Maakohtu 15.05.2013 määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati tätimisele H.B-le Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 5 kuud vangistust.

4.1 on rikkunud üldkasuliku töö tegemise perioodil Maakohus tuvastas, et H.B

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 7 alusel määratud kontrollkohustusi. Koos kontrollnõuete ja –kohustuste rikkumisega on kaasnenud üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine. Olulisem rikkumine on olnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel temale käitumiskontrolli ajaks määratud

alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Alkoholi tarvitamine käitumiskontrolli ajal on H.B

olnud korduv. Rikkumine kordus ka pärast seda kui H.B-le oli rikkumise eest koostatud

erakorraline ettekanne ja kohus oli talle määranud täiendava kontrollkohustuse: mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega. H.B oli alkoholi tarvitades noorem kui 18-aastane.

Alkoholiseaduse § 46 järgi on alaealisel alkoholi tarvitamine keelatud. Mõjuvaid põhjuseid

maakohus ei tuvastanud. H.B enda põhjendused on ennastõigustavad. Ta tarvitas alkoholi teadlikult ja rikkus sellega tahtlikult käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust. 4.2 Kriminaalhooldaja taotletud täiendav kontrollkohustus: kriminaalkorras karistatud isikutega

suhtlemise keelamine, oli põhjendatud vajadusega suunata H.B kohtuotsusega määratud asenduskaristuse täitmisele, üldkasuliku töö tegemisele. Tartu Maakohtu 18.06.2012 määrusega

H.B-le KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kontrollkohustust määrates kohus märkis, et kohustuste täitmata jätmise korral pööratakse kandmata karistus täitmisele.

4.3 seejärel Inglismaale kriminaalkorras karistatud isiku juurde. Ta Sellele vaatamata läks H.B teadis, et J.P., kelle juurde ta Inglismaale sõitis, on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes

elatub Inglismaal kuritegelikust tulust. H.B valis teadlikult ja tahtlikult kontrollkohustuste

rikkumise üldkasuliku töö tegemise asemel. Üldkasuliku töö tegemata jätmist on H.B

põhjendanud kriminaalhooldusametnikule laiskusega, joomisega ja magama jäämisega. Senist

usaldust on ta kuritarvitanud. See annab alust järeldada, et H.B ei ole teinud järeldusi oma

seniste eluviiside suhtes. Tal ei ole tegelikult olemas motivatsiooni kohtuotsuse täitmiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks.

4.4 lapseootel olekut ei ole seni kinnitatud. Kui ka H.B ootab Maakohus märkis, et H.B last, on tema sündi H.B sõnul oodata novembris. H.B ise soovib last ilmale tuua vabaduses. Karolin tee rikkumised on olnud rasked. Kontrollkohustuste täitmata jätmine on iseloomustanud

H.B eluviise, mille muutmiseks ei ole ta tegelikku tahet ilmutanud. Tema lubadused on paljasõnalised ning venitavad kohtuotsuse täitmist. Vangistuse ärakandmise korral saab H.B karistus kantuks enne lapse väidetavat sündi ja ema saab pühenduda lapse kasvatamisele.

3 Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

5. palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning jätta talle mõistetud vangistus H.B täitmisele pööramata.

H.B märgib, et on muutnud oma eluviisi ja ei soovi enam elada kuritegelikku elu. Ta on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd, mida tal oleks võimalik suve jooksul ära teha.

Määruskaebuse esitaja palub arvestada asjaoluga, et ta ootab neljandat kuud last. H.B närvilisus ja magamatus vangistuses ei ole lapsele kasulik. Vabaduses saaks ta valmistuda lapse sünniks, võtta osa perekooli loengutest ning aidata viiekuuse venna kasvatamisel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 15.05.2013 määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale,

süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

6.1 Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et H.B on korduvalt

rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt, mis on järjekorras juba teine, on H.B korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega

määratud kontrollnõudeid ning ei ole täitnud üldkasuliku töö tegemise kohustust. H.B on

korduvalt tarvitanud alkoholi ning pole täitnud registreerimiskohustust. Vaatamata H.B

rikkumistele ei pööratud Tartu Maakohtu 18.06.2012 määrusega karistust täitmisele, vaid anti

H.B-le lisavõimalus, kohaldades talle lisakohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud

isikutega. H.B suhtus sellesse aga äärmiselt hoolimatult ning lahkus Inglismaale kriminaalkorras karistatud isiku juurde.

6.2 määruskaebuses esitatud väidet, et seekord on Kriminaalkolleegium ei pea piisavaks H.B

ta motiveeritud tegema üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on H.B-le koostatud kümme ajakava, kuid H.B ei ole täitnud neist ühtegi. Lähtudes H.B soovidest on tal võimaldatud töötada nelja tööandja juures. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et H.B poolt antud vabandused, et ta oli liiga laisk, magas sisse või sattus joomise pärast arestimajja, ei ole kindlasti mõjuvaks põhjuseks õigustamaks üldkasuliku töö tegemata jätmist.

6.3 poolt määruskaebuses sedastatud asjaolu, et ta on Ringkonnakohus märgib, et H.B

lapseootel, oli teada ka maakohtule ning maakohus on sellega arvestanud. Maakohus on

asjakohaselt märkinud, et vangistuse ärakandmise korral saab H.B vangistus kantuks enne lapse sündi ning ema saab pühenduda lapse kasvatamisele. Kohtukolleegium lisab, et vangistuses on H.B-le vajadusel tagatud arstiabi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et H.B rasedus

ei ole käesoleval hetkel asjaoluks, mis kaaluks üles tema rikkumiste raskust ning seega on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud.

6.4 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas