1-12-9188/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2013.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi Prokurör Katrin Kabel Kaitsja Milvi Söörd

Süüdistatav J.K, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 18.12.2006.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p. 4,7,8 järgi vangistusega 1 a 6 k, millest koheselt kuulus kandmisele 7 k ja 13 p. Karistusest 10 kuud ja 17 päeva jäetud tingimisi kohaldamata KarS § 74 alusel katseajaga 3 aastat. Elukoht XXXX Töökoht: firma „XXX“ , puusepp Vahi all alates 08.05.2013.a.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi Menetluse liik lühimenetlus Kriminaalasja nr. 11230109860

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. J.K KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.09.2012.a. – 12.09.2012.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 08.05.2013.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Tsiviilhagi

Välja mõista J.K-lt 291.44 eurot XXX kasuks (arve nr. XXXXXXXXXXXX Swedbank).

Kriminaalasi nr. 1-12-9188

2 Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista J.K-lt riigituludesse:

- KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 480 eurot

- krMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu 163.20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi maksumus summas 114 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata J.K kriminaalmenetluse kulude kogusummas 643.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 53.60 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-9188 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav ja

tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Süüdistus

J.K süüdistatakse selles, et tema olles viimati 18.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, ajavahemikul 19.07.2011.a kuni 20.07.2011.a tungis varguse toimepanemise eesmärgil sisse

Tallinnas aadressil XXXasuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu XXX kuuluva sülearvuti Amilo LA 1703-17B koos Tele2 interneti modemiga, tekitades vargusega kahju summas 291.44 eurot.

Samuti tema, olles 10.08.2012.a ja 02.09.2012.a Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega

karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas

11.09.2012.a. kella 18.32 ajal Tallinnas, aadressil Mustakivi 3a asuvast Selver AS kuuluvast

kauplusest Mustakivi Selver, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil varastada: Seerum silma roll 3 tk, maksumusega 13.20 eurot/tk,

kogumaksumusega 39.60 eurot ja Seerum roll Nutri 4 tk, maksumusega 12.90 eurot/tk,

kogumaksumusega 51.60 eurot. Kokku kaupa summas 91.20 eurot, pannes nimetatud kauba

müügisaalis endale jope põue ning möödudes kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna J.K peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Seega J.K, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus

J.K tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies

mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud.

3

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega on süüdistus tõendatud:

19. kuni 20.07.2011.a varguse episood

Kannatanu XXXütlustega on tõendatud, et 19.juulil 2011 lahkus ta oma elukohast Tallinnas XXXkella 20.30 paiku. 20.07.2011 helistas talle tütar XXX, kes ütles, et kella 02.30 paiku koju

tulles ei olnud sülearvutit AMILO LA 1703-17B. Arvutil olid katki klahvid „8“ ja „CTRL“. Samuti varastati sideoperaator TELE2 interneti modem.

Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et 2011.a. juuli keskel küsis Balti Jaama turul J.K tema käest, kellele ta võib sülearvuti müüa. Arvutil oli puudu kaks klahvi. Läksid koos Balti Jaama mobiiltelefone müüva kioski juurde. Seal osteti arvuti 45 euro eest.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 2011.a. juulis Balti Jaama kioskis nr. 214, kus müüakse

kasutatud tehnikat, ostis ta tundmatult meesterahvalt Fujitsu Siemens arvuti, klaviatuuril puudusid üks või kaks klahvi. Arvuti ostis 45 eurot eest ja ostu-müügi kviitungisse märkis müüja nimena J.K.

Süüdistuses märgitud arvuti ostmist tõendab arve kviitung 23.07.2011.a J.K nimele.

J.K tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta tunnistas, et juulis 2011.a. elas paar päeva oma tuttava XXXjuures. Ei mäleta täpselt, kas Irina oli kodus, või lasi ta teda korterisse ja ise läks ära. Võis ka olla nii, et tuli korterisse, uks oli kinni, kuid mitte lukus, sisenes vabalt korterisse. Väikesest toast laua pealt võttis sülearvuti ja lahkus korterist. Sülearvuti müüs ta maha Balti Jaamas olevas pandimajas. Ta ei mäleta, kas võttis interneti modemi. Raha oli vaja viina ostmiseks.

11.09.2012.a varguse episood

Kannatanu Selver AS avaldus nr 97, mille kohaselt 11.09.2012.a Mustakivi tee 3a Mustakivi

Selveri kaupluses jättis õigusvastase teo toime pannud isik kauba Seerum silma roll 3 tk, kogumaksumusega 39.60 eurot ja Seerum roll Nutri 4 tk, kogumaksumusega 51.60 eurot eest tasumata.

Tunnistaja XXX ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 11.09.2012.a Selveri kaupluses Mustakivi tee 3a, nägi kella 18.22 kuidas heledas jopes ja sinistes teksastes meesterahvas sisenes kauplusesse, sealt edasi kosmeetikaosakonda ja võttis riiulilt seitse silmakreemi ning läks läbi kassarivi kauba eest tasumata. Isik peeti kinni, turvatoas ladus

ise tasumata kauba välja. Kaup kogumaksumusega 91.20 eurot oli rikkumata ja tagastati kauplusele.

J.K kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitab, et 11.09.2012.a. kella 18.30 paiku läks Mustakivi Selverisse eesmärgiga varastada. Ta võttis riiulilt 7 kreemi, pani need oma jope põue. Seejärel möödus kassadest millegi eest tasumata. Ta peeti kinni ja tagastas kauba.

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.K süü mõlemas varavastases

kuriteoepisoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud vargusena, mis on esimeses episoodis toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi.

4 On tõendatud, et Balti Jaama turul müüs süüdistatav kannatanu XXXkuuluva sülearvuti Amilo

LA 1703-17B. Süüdistatava eeluurimisel antud ütlused kannatanu korteris elamise või vabalt sisenemise kohta ei ole eluliselt usutavad. Juhul kui süüdistataval oleks olnud õigus seal elada,

oleks ka XXXseda ülekuulamisel maininud ning palunud ka J.K üle kuulata. Kuid

seda ei ole kannatanu teinud. Seega on J.K käitumises tuvastatav varguse

toimepanemine sissetungimisega, kuna korterisse sisenemine toimus valdaja tahte vastaselt. Samuti kannatanu ütlustest ei tulene vastava nõusoleku andmine korterisse sisenemiseks. Samuti on süüdistatav andnud ütlusi, et läks kohe pärast vargust Balti Jaama turule, kus müüs arvuti. Kuivõrd turg öösiti ei tööta, sest arvuti vargus pandi toime ajavahemikul kella 20.30 kuni 02.20, siis ei saanud ta kuidagi varguse järgselt kohe minna turule arvutit müüma. Samuti nähtub arve kviitungist, et J.K müüs arvuti alles 23.07.2011, s.t kolm päeva pärast vargust. Seega

ei mäletanud J.K kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid enam detailselt. Igal juhul ei tulene ka tema ütlustest, et tal oleks olnud XXXkorteri võti või et tal oleks olnud õigus üksinda ilma korteri elaniketa siseneda korterisse.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kogutud tõenditega on J.K-le

inkrimineeritud varguse toimepanemine XXXkorterist tõendamist leidnud. Kuna varastatud sülearvuti asus korteris ning ei ole tõendatud, et tal oleks olnud korteri omaniku või valdaja luba korterisse üksinda sisenemiseks, siis on selline tegevus kohtu hinnangul vaadeldav valdaja tahte

vastaselt ja tema teadmata võõrasse eluruumi sisenemisena, s.o omavolilise sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses.

Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud poole aasta jooksul vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t

et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliksnäiteks hangib isik endale

varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikaks või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K on 2012. aastal karistatud kahel korral

pisivarguste eest: 10.08.2012.a. ja 02.09.2012.aastal KarS § 218 lg 1 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on isik ühe varguse toime pannud 11.09.2012.a. Süüdistatava selgitused viitavad

otseselt sellele, et varastamine on J.K elustiiliks ning varguste toimepanemine on

vähemalt osaliselt J.K sissetulekuallikaks. Sellest tulenevalt on süüdistatava

käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Õigusvastast või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohus leiab, et J.K pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest ta on ise

tunnistanud, et soovis sülearvuti eest osta viina ja Mustakivi Selverisse sisenes varastamise sooviga.

Tsiviilhagi

Antud kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud XXX. Hagiavalduse kohaselt on seoses korterist aadressil XXX, Tallinn toime pandud sülearvuti vargusega tekitatud kannatanule kahju 291.44 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanule kuuluva sülearvuti varastas J.K. Seega on

varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu ja kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule

5

õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.K-lt.

Kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui

see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõttega. Süüdistatav hagisummat ei

vaidlustanud, mistõttu selle suurust kohus eraldi tõendama ei pea. Hagi kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS § 440 lg 1 ja § 444, mille kohaselt tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise.

Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus nõustub prokuröriga osas, et J.K, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas

pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Varavastaste süütegude toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei ole rahaline karistus tema puhul ka täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad tsiviilhagina välja

mõistetud summa tasumine ja menetluskulud. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on jätkanud

varavastaste süütegude toimepanemist, mõistetakse järjekordse kuriteo eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb J.K-le mõista karistuseks vangistus.

Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemise eest, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe episoodi, s.o varguse katse ja varguse toimepanemist. Varguse katsega kannatanule kahju ei tekkinud, kuna varastatu

tagastati kauplusele rikkumata kujul. Lõpuleviidud varguse puhul tekitati kannatanule kahju 291.44 euro suuruses summas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kuigi väikese kahjuga. Samas sisaldub ka süüdistatava käitumises kaks kvalifitseerivat asjaolu, mis vaieldamatult muudab

süüdistatava süü suuremaks. Arvestades, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ja raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus prokuröri poolt

taotletud karistuse määraga ning peab põhjendatuks karistada teda alla sanktsiooni keskmist

määra, s.o 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse sätteid arvestades tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra. J.K hoidus kõrvale kriminaalmenetlusest, seetõttu 22.10.2012.a Harju Maakohus kuulutas ta tagaotsitavaks ja tema kinnipidamisel võeti isik vahi alla. 25.02.2013.a. andis Harju

Maakohus välja Euroopa vahistamismääruse, kuna kohtule laekus informatsioon, et J.K viibib Soome Vabariigis ja on varguse eest kinnipeetav vanglas ning 28.02.2013.a. toimub tema kriminaalasjas Soomes kohtuistung. Peale Soome kohtu poolt mõistetud karistuse

ärakandmist loovutati J.K 08.05.2013.a. Eestile. J.K on

kinnipidamisprotokolli kohaselt kinni peetud Eestis 08.05.2013.a. Seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu kättesaadav alates 17.06.2013.a.

Kohtunik

6