4-13-3242/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2013 Tallinnas Väärteoasja number 4-13-3242 (2302,13,003934) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

Z.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.04.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,13,003934 määratud põhikaristuse täitmise ajatamises ja lisakaristuse vähendamises. Kaebaja Z.Z isikukood: xxx; VF kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; töökoha andmed puuduvad; e-posti aadress: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 2, § 133-134, § 135 lg 2 kohus

o t s u s t a s:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 24.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,13,003934 osaliselt ja

teha uus otsus.

2. Süüdi mõista Z.Z LS § 224 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 225

(kahesaja kahekümne viie) trahviühiku ulatuses. Z.Z tuleb tasuda rahatrahv 900,00 (üheksasada) EUR.

3. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et Z.Z tasub talle määratud rahatrahvi

ositi, 3 (kolme) kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 300,00 (kolmsada) eurot.

4. LS § 224 lg 3 p 1, KarS § 50 lg 1 p 2 järgi võtta Z.Z-ilt ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Selgitada, et Z.Z peab oma juhiloa edastama Maanteeametile 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile

esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Motiveeritud kohtuotsus edastatakse poolte poolt märgitud e-posti aadressidele hiljemalt

07.06.2013. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 07.06.2013

Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt 05.04.2013 koostatud

väärteoprotokolli nr AB1189246 kohaselt Z.Z 14.12.2012 kella 22.04 Harju Maakonnas Tallinna linnas Kalevipoja 13 ja Kalevipoja 9 vahelisel teelõigul, juhtis mootorsõidukit

Suzuki Vitara r/n XXX(riigi tunnusmärk LV) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,77 +/- 0,05 mg/l.

Z.Z rikkus LS § 69 lg 5 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.04.2013

otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,13,003934 määrati Z.Z-ile LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, so 900,00 EUR, LS § 224 lg 3 p 1 järgi kohaldati Z.Z-i suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 6 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus:

Kaebaja esitas kohtule kaebuse ning soovis, et otsusest teatatakse talle e-posti aadressile . XXX 24.05.2013 edastas kohus kaebajale järelepärimise selles, kas kaebaja on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. 31.05.2013 esitas kaebaja kohtule e-kirja selle kohta, et nõustub kirjaliku menetlusega.

Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja väärteo faktilisi asjaolusid, ta tunnistab oma süüd, kahetseb,

on valmis karistust kandma, kuid on sunnitud erakorraliste asjaolude tõttu taotlema otsuse leevendamist.

Kaebuse kohaselt peab ta käesoleval ajal oma ema raske tervisliku seisundi tõttu pidevalt töötama ja viibima Venemaal, Eestis käib ta väga harva. Tema töö seisneb erinevate ehitusobjektide kontrolli teostamises, mis nõuab igapäevast autoga liikumist. Seega tähendab juhtimisõiguse äravõtmine talle riski kaotada sissetulek, mis on 450,00 eurot.

Kaebaja taotleb kohtult kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi tasumise ajatamist

(3 kuud) ja tema suhtes kohaldatud lisakaristuse vähendamist (kuni 1 kuuni). Samuti märgib kaebaja, et tal ei ole võimalik juhiluba Maanteeametile edastada, sest ta viibib pidevalt välismaal.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole Z.Z-i kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 24.04.2013 otsus muutmata.

Oma kirjalikus vastuses leiab menetleja, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol on tegemist enamohtliku rikkumisega, mille puhul karistused peavadki olema ranged. Arvestades, et

Z.Z-i alkoholisisaldus väljahingatava õhu ühes liitris oli 0,72 mg/l, on praktiliselt

tegemist väärteokorras karistatava mootorsõidukijuhi väljahingatava õhu alkoholisisalduse ülemmääraga. Menetleja märgib, et Z.Z-i süü on seega suur ning sellise iseloomuga

rikkumiste toimepanemise puhul kohaldatakse senise karistuspraktika kohaselt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtu seisukoht:

VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline

menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.

Kohtu hinnangul on kaebajale süüksarvatav väärtegu tõendatud lisaks kaebaja süü omaksvõtule ka 14.12.2012 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistajate M. S , A. U ning kaebaja abikaasa M. L kahtlustatavana antud ütlustega.

Tunnistaja M. Schmidt ütlustega on tõendatud, et 14.12.2012 kella 22.05 ajal laekus väljakutse

Kalevipoja 13, kus Läti registreerimisnumbritega halli värvi sõiduk Suzuki Vitara tegi avarii ja

lahkus sündmuskohalt. Sündmuskohale jõudes osundas avaldaja A. U neile suuna, kuhu sõiduk

liikus. Nad leidsid sõiduki Kalevipoja 11 maja juurest, sõiduki r/n oli XXX(Läti r/n). Sõidukist väljusid kõrvalistuja kohalt alkoholijoobe tunnustega M. L ja juhi kohalt Z.Z. Mõlemad isikud väitsid, et nad ei olnud sõiduki roolis. Mõlemad isikud toimetati Ida politseijaoskonda, kus Z.Z tuvastati alkoholijoove 0,72 mg/l, M. L toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi.

Tunnistaja A. U ütlustega on tõendatud, et ta kõndis 14.12.2012 kella 21.00 paiku Kalevipoja tn, kus tema tähelepanu köitis auto, mis peaaegu ei liikunud, kuid tegi suurt müra, sest pöörded olid gaasipedaalile vajutamisest kõrged. Minut, kaks hiljem möödus ta sellest autost, mõtles, et võib-olla

ei ole kõik sellega korras, kuid veel kusagil minut hiljem kuulis ta lööki, signalisatsioon hakkas tööle ja teise auto tuled hakkasid vilkuma. Auto seisis minuti, keegi sealt ei väljunud, siis hakkas auto liikuma. Ta seisis trepikoja juures, vaatas, mis edasi saab. Kui auto tema poole pööras, nägi ta

auto marki ja registreerimisnumbrit. Ta helistas kohe politseisse ja teatas sellest juhtumist. Auto peatus temast 10-15m kaugusel, kõrvalistuja kohalt väljus meesterahvas, kes oli tugevasti purjus. Mees läks juhiukse juurde ja sealt ronis peaaegu kukkudes välja naisterahvas, kes oli veel rohkem

purjus, kui meesterahvas. Isikud vahetasid kohad ja auto sõitis edasi. Ta teatas sellest politseile, politsei jõudis 10-15min pärast ja helistas talle. Tänaval ei olnud kedagi. Paari minuti pärast nägi ta tänava alguses tuledeta autot ja tundis selle ära. Ta helistas jälle politseisse ja ütles, et see auto tuli tagasi. Veel minut hiljem tuli politseiauto ja ta näitas, kus rikkujad on. Süüdlane oli autoga Suzuki Grand Vitara, r/n XXX (LT).

M.Z.Z-i on kahtlustatavana andnud ütlusi selle kohta, et ta juhtis 14.12.2012 kella 22.04 akal Tallinnas, Kalevipoja 13 juures ning edasi Kalevipoja 9 juures mootorsõidukit Suzuki Vitara, r/n XXX (LV), olles joobeseisundis. Samal päeval, ajavahemikul kella 20.00-22.00 jõi ta kodus koos

mehega konjakit – samal päeval tõi mees Lätist sõiduauto Suzuki Vitara. Kella 22.00 paiku

otsustasid nad mehega uue auto juurde minna. Tema istus autosse juhiistmele, mees istus

kõrvalistmele. Ta tahtis auto ümber parkida, kuid praktiliselt kohe sõitis ta otsa pargitud sõiduautole. Peale kokkupõrget ta väljus juhiistmelt ning rooli istus tema mees. Mees istus rooli selleks, et sõiduk ilusasti parkida. Nende juurde sõitis politsei, midagi küsiti, kuid ta ei mäleta hästi.

Kaebaja ei ole vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid ja

tunnistas ennast süüdi (kaebaja ütlused 05.04.2013 väärteoprotokollis ja kaebaja poolt kaebuses esitatud seisukoht).

14.12.2012 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati Z.Z

14.12.2012 kella 22.53-22.57 joobeseisundi tuvastamisele. Joobe tuvastamiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MKIII EST nr ARAF – 0018, taatlustunnistuse nr TTRC- 12/00145. Tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,77 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l. Mõõtetulemus 0,72 mg/l. 14.12.2012 protokollile on lisatud väljatrükk alkomeetriga teostatud mõõtmiste kohta.

Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. LS § 33 lg 2 p 1 järgi on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või

rohkem. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,72 mg/l kohta. LS § 224 lg 2 järgi on mootorsõiduki juhtimine

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut

ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt sõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni; LS § 224 lg 3 p 1 järgi võib LS § 224 lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni - kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Z.Z-ile on menetleja otsuse alusel määratud LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv

225 trahviühiku ulatuses, so 900,00 EUR, LS § 224 lg 3 p 1 järgi kohaldati Z.Z-i suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimine 6 kuuks.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et Z.Z-ile määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides, isiku karistust kergendavaks asjaoluks oli süü tunnistamine, raskendavad asjaolud

puudusid. Karistusregistri õiendi kohaselt on Z.Z isikuks, kes on kriminaal- ja

väärteokorras varem karistamata. Kohtu hinnangul on õiguskuulekas käitumine on ühiskonnas oodatud käitumine ja eelnevate karistuste puudumine ei saa olla iseseisev karistuse kergendamise alus.

LS § 224 järgi kvalifitseeritakse väärteona mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,74 mg/l kohta; LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritakse tegu juhul, kui alkoholisisaldus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,25- 0,74 mg/l kohta. Kaebajal tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem

kui 0,72 mg/l kohta. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et Z.Z-i süü on suur; isikul tuvastatud joove on praktiliselt LS § 224 lg 2 märgitud joobe suuruse ülemmääras. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja põhjendatult märkinud, et süü suurust tuleb karistuse määramisel arvestada – nimetatud kohustus tuleneb otseselt KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Kohtu hinnangul on Z.Z-ile määratud põhikaristus kohane ja vastab isiku süü

suurusele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on LS § 224 lg 2 loetletud, alternatiivsetest

põhikaristuse liikidest valinud kergeima – rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast

ülespoole. Kohtuvälise menetleja poolt Z.Z-ile 24.04.2013 otsuse alusel määratud rahatrahv vastab kohtu hinnangul isiku süü suurusele.

Z.Z esitas taotluse talle määratud rahatrahvi ajatamises ja palus võimaldada rahatrahvi tasumine 3 kuu jooksul. Kohus leiab, et Z.Z-i taotlus tuleb rahuldada: isik märkis, et tema igakuise sissetuleku suurus on ca 450,00 eurot kuus. Kohtu hinnangul puuduvad alused Z.Z-i taotluse rahuldamata jätmiseks: isik ei pea oma sissetulekust johtuvalt võimalikuks rahatrahvi kohest tasumist, samuti on kaebaja poolt pakutud otsuse täitmise tähtaeg mõistlik, otsuse sundtäitmisele pööramine nõuab riigilt ning kaebajalt täiendavaid ressursse.

LS § 224 lg 3 p 1 järgi on LS § 224 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral

lisakaristuse kohaldamise otsustamise vajalikkus jäetud menetleja otsustuspädevusse; kohus

märgib, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb samuti juhinduda KarS § 56 sätestatud karistuse määramise alustest. LS § 224 lg 3 p 1 sõnastus, mille kohaselt võib LS § 224 lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni - kui isikut ei ole varem LS §

224 sätestatud süüteo eest karistatud viitab otseselt seadusandja tahtele selles, et varasemate, sarnaste süütegude puudumine ei välista lisakaristuse kohaldamist, so seadusandja on pidanud sõiduki joobes juhtimist raskeks süüteoks. 2013 aasta alguses avaldatud statistikast nähtuvalt on mootorsõiduki joobes juhtimist puudutavate

süütegude arv võrreldes eelmise aastaga drastiliselt kasvanud. Seega on põhjendatud menetleja seisukoht selles, et sarnaste rikkumiste korral tuleb karistamisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise

huvidega. Kohus nõustub menetlejaga, et õiguskorra kaitsmise huvide tagamiseks on joobes juhtimise korral vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

Z.Z-ilt võeti kohtuvälise menetleja otsuse alusel juhtimisõigus ära 6 kuuks, kaebaja

esitas taotluse lisakaristuse vähendamises kuni 1 kuuni. Z.Z põhjendas taotlust

asjaoluga, et vajab juhilube tööülesannete täitmiseks, kaebusest nähtuvalt on tema hinnangul tegemist eriasjaoluga. Kohus kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu.

Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu

ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Samuti märgib kohus, et tööalased asjaolud pidid kaebuse esitajale teada olema ka rikkumise ajal,

mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Käesolevas väärteoasjas nõustub kohus täielikult Z.Z-ile kohtuvälise menetleja otsuse alusel lisakaristusega: kaebaja küll tunnistab oma eksimust ja kahetseb, kuid tuvastatud joove oli teokoosseisus märgitu ülempiiri lähedal, alkoholijoobes sõiduki juhtimise kasvutendentsi korral ei saa kohtu arvates riik süüdlasi karistada põhjendamatult leebelt ning riigil tuleb selliste süütegude kasvule reageerida lisakaristuse kohaldamisega.

Z.Z on kaebuses märkinud, et tal puudub võimalus loovutada oma juhiluba Maanteeametile, sest viibib pidevalt välismaal. Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada järgmist:

LS § 125 lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine LS või selle alusel antud õigusakti nõuete

rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. LS § 127 järgi peab isik juhul, kui tema suhtes on jõustunud mootorsõiduki peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, loovutama 5 tööpäeva jooksul oma juhiloa Maanteeametile otsuse jõustumisest arvates. LS § 128 lg

1, 2 kohaselt koostab Maanteeamet juhul, kui isik ei ole oma juhiluba tähtaegselt loovutanud,

isikule ettekirjutuse, andes juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 5 tööpäeva ega pikem kui 14 päeva. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 640,00 eurot.

Kohtunik: