1-13-5215/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juunil 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-5215 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi A.H süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.H

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - 19.07.2010 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 30 päeva vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 18-kuulise katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 l 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 04.06.2013-05.06.2013, so 2 (kaks) päeva karistuse hulka, A.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud 8 kuu 28 päeva pikkune vangistus 536 (viiesaja kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.

2 KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 21. juunil 2013. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.H-lt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o (kakssada nelikümmend) eurot ja kaitsjale makstud tasu 240 64 (kuuskümmend neli) eurot senti, kokku (kolmsada neli) eurot senti. 80 304

80

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kolmsada neli) eurot senti 304

80

tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on 12

A.H kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (kakskümmend viis) eurot senti 25 40 kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui A.H ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist

on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

3

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

A.H süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema

- 23.03.2013 kella 13.30-13.50 vahel juhtis alkoholijoobe seisundis Võru maakonnas

Sõmerpalu vallas Udsali külas Linnamäe – Säre tee üheksandal kilomeetril

mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,04 milligrammi ühe liitri kohta.

- 04.06.2013 kella 00:11 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Ülenurme

vallas Tallinn – Tartu – Võru maantee 189.-ndal kilomeetril mootorsõidukit

Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,90 milligrammi ühe liitri kohta. A.H rikkus korduvalt kuritegude toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi

loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 04.06.2013-05.06.2013, so 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista 8 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud 8 kuud 28 päeva vangistust 536 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat. Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § –s 75 sätestatule.

KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kaheksaks kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

4 Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot).

Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu eelnimetatud menetluskulud kokku 304.80 eurot tuleb A.H-lt välja mõista.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

A.H töötab autojuhina ning kaotab otsuse jõustumisel oma senise töö ja sissetulekud.

Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Seega käib menetluskulude ühe korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb talle anda võimalus tasuda neid ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 25.40 eurot.

Ingeri Tamm Kohtunik