4-13-1963/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 5. juunil 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-13-1963

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi Kaarel Kaisi kaebus kohtuvälise menetleja juhi 18.02.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale Kaebuse esitaja Kaarel Kais (isikukood: 37409134219; elukoht: XXX) Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2013 määrus nr 3-3/1694 Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p 3, kohus määras: 1. Kaarel Kaisi kaebus rahuldada. 2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2012 kaebuse trahviteatele nr 047897 läbivaatamata jätmise määrus ja Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2013 määrus nr 3- 3/1694 ning uuendada väärteomenetlus nimetatud asjas üldmenetluse korras. 3. Käesoleva määruse koopia saata Tallinna Linnavalitsusele ning kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS §-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest.

Menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tegi Kaarel Kaisile kirjalikus hoiatamismenetluses VTMS § 541 lg 1 p 2 järgi hoiatustrahvi summas 20 eurot. Teokirjelduse kohaselt parkis Kaarel Kais 15.09.2012 kell 16.00 Rävala puiestee 11 juures Kesklinnas, Tallinnas mootorsõiduki registreerimismärgiga nr XXX keelatud kohas, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 2 nõudeid.

2

20.11.2012 vaidlustas Kaarel Kais nimetatud trahviteate, kuna leidis, et menetlustoimingute läbiviimisel on toimunud olulised menetlusnormide rikkumised ning tõendamata on väärteokoosseis. Tallinna Linnavalitsus jättis 20.12.2012 Kaarel Kaisi kaebuse nimetatud trahviteate peale läbi vaatamata, leides, et trahviteate saab vaidlustada ainult VTMS § 545 lõigete 3 ja 4 alustel, seega juhtudel kui mootorsõidukit kasutas teine isik; kui isik esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele, et mootorsõiduk või selle registreerimismärk on varastatud, kadunud või hävinenud; kui isik esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Kaarel Kais esitas 11.02.2013 vastavalt VTMS §-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kohtuvälise menetleja juhi 18.02.2013 määrusega jäeti kaebus kohtuvälise menetleja läbi vaatamata jätmise määruse peale rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel. Kuna nimetatud asjaolusid ei esine, on kohtuvälise menetleja juht jätnud Kaarel Kaisi kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leiab ka, et VTMS § 546 lõike 6 alusel on väärteomenetlust võimalik uuendada kiirvõi üldmenetluse korras vaid VTMS § 545 lõikes 3 sätestatud juhul, see tähendab kui mootorsõidukit kasutas teine isik. Kohtuvälise menetleja juht on seisukohal, et enne trahviteate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded oleks kohtuväline menetleja pidanud kaebuse esitajaga püüdma ühendust saada muul viisil, nt elektronposti teel, samas menetlusnormide olulist rikkumist ei esine. Kaarel Kais esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 18.02.2013 määruse nr 3-3/1694 tühistamiseks ja kohtuvälise menetleja 20.12.2012 kaebuse läbivaatamata jätmise määruse tühistamiseks ning kohtuvälise menetleja kohustamiseks uuendada nimetatud asjas väärteomenetlus üldmenetluse korras. Kaebuse kohaselt tõlgendab kohtuvälise menetleja juht väärteomenetluse seadustiku sätteid ebaõigesti, kui leiab, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes seaduslikel alustel, mis on sätestatud VTMS §-s 545 lõigetes 3 kuni 6. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi määrusega ka osas, milles kohtuvälise menetleja juht leiab, et ehkki kaebuse esitaja suhtes koostatud trahviteate avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded on seaduse nõudeid rikutud, kuna kohtuväline menetleja oleks pidanud kaebuse esitajaga eelnevalt muul viisil ühendust võtma, nt elektronposti teel, ei ole tegemist olulise rikkumisega.

Maakohus jättis Kaarel Kaisi kaebuse läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2013 määrusega saadeti Kaarel Kaisi kaebus kohtuvälise menetleja juhi 18.02.2013 määruse peale nr 3-3/1694 Harju Maakohtule arutamiseks teises koosseisus.

Kohtu seisukoht VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohtuvälise menetleja juht on jätnud Kaarel Kaisi kaebuse kohtuvälise menetleja kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale rahuldamata, kuna hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel ehk juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu kohta. Kohtuvälise menetleja juht on toetunud Justiitsministeeriumi 8. juuni 2011 vastuskirjale nr 7.1-9/6641 Tallinna

3

Linnakantseleile, mille kohaselt kui isik vaidlustab trahviteate muudel alustel, kui seda on VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 sätestatu, siis puudub tal tegelikult vaidlustamiseks alus ning trahviteatega määratud hoiatustrahv jõustub. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi sellise seisukohaga. VTMS § 545 lõike 1 kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Sama paragrahvi lõikes 3 on lisatud erijuht, mis selgitab, kuidas toimida juhul, kui füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, järgnevad lõiked täpsustavad seda veelgi. Seega tuleneb üldine vaidlustamise alus VTMS §-st 545 lg 1, mille kohaselt võib hoiatustrahvi vaidlustada, kui isik mingil põhjusel ei nõustu trahviga. Selles sättes pole toodud vaidlustamise piiranguid. Hoiatustrahviga mõistetakse inimeselt välja rahasumma. Hoiatus sisaldab endas ka avaliku võimu esindaja poolset negatiivset, etteheitvat hinnangut isiku käitumisele. Kuigi hoiatust ei arvestata väärteo korduvuse kindlakstegemisel, on hoiatuse tegemine mitmeski aspektis võrdsustatav lõpliku süüdimõistva lahendiga. Hoiatuse kohaldamine on võimalik juhtudel, kui on tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ega esine asjaolusid, mis tingivad väärteomenetluse lõpetamise alused. Seega piiratakse hoiatustrahviga isiku õigusi seoses trahvi maksmisega, ning etteheitva hinnanguga piiratakse hüpoteetiliselt PS §-s 17 sätestatud õigust aule ja heale nimele. Kohus leiab, et ei saa välistada väärteo tuvastamisel kohtuvälise menetleja poolt mistahes vigu – näiteks ekslikult peetakse lubatud ala keelatud alaks, kus mootorsõiduk pargib, jne. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Juhul kui hoiatustrahvi saaks vaidlustada vaid VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel, jääks tagamata isikute õigus pöörduda kohtusse muu rikkumise korral, mis ilmneb kirjalikus hoiatamismenetluses. Olenemata kohtuvälise menetleja juhi seisukohast kaebeõiguse puudumise kohta, on ta oma määruses siiski sisulistes küsimustes seisukoha võtnud. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et trahviteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normide rikkumisega, kui isikuga pole eelnevalt ühendust proovitud võtta muul viisil, nt elektronposti teel. Kaebuse kohaselt on Kaarel Kais Eesti Advokatuuri liige, mille tõttu on tema kontaktid avalikes registrites hõlpsasti leitavad. Kohtuväline menetleja ei ole teinud antud asjas mistahes jõupingutusi trahviteate muul viisil kättetoimetamiseks, mistõttu oli teade väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud ebaseaduslikult. VTMS § 543 lõike 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Sisestades laialt levinud google´i otsingusse sõna „Kaarel Kais“, on koheselt leitavad Kaarel Kaisi kontaktandmed, sealhulgas info tema töö kohta – seega ka viibimiskoht. Kohus nõustub kaebajaga, et reeglina inimesed väljaannet Ametlikud Teadaanded ei loe ja nii võib jääda teadmata info määratud trahvi kohta, ning tahtmatult tasumata rahatrahv, mille tulemusel algatatakse täitemenetlus. Selliselt piiratakse isiku põhiseaduslikku õigust aule ja heale nimele. Kohus on seisukohal, et isiku põhiseadusliku õiguse rikkumine on oluline rikkumine.

4

Kaarel Kais on taotlenud VTMS § 546 lg 6 alusel väärteomenetluse uuendamist üldmenetluse korras. VTMS § 541 lg 6 kohaselt uuendab kohtuväline menetleja väärteomenetluse kiirvõi üldmenetluse korras käesoleva seadustiku § 546 lõikes 3 või 6 sätestatud alustel. VTMS § 546 lg 6 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiirvõi üldmenetluse korras.

Kohtuvälise menetleja juht leiab, et VTMS § 546 lg 6 alusel saab uuendamist nõuda vaid VTMS § 545 lõikes 3 nimetatud juhul. Nimetatud paragrahvi kohaselt füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku eesja perekonnanime ning elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi.

VTMS §-i 546 lõiget 6 grammatiliselt tõlgendades leiab kohus, et tõepoolest esialgsel vaatlusel tundub, et sõnastuse järgi on väärteomenetlust võimalik uuendada ainult juhul, kui trahviteate vaidlustab mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik ehk isik, kes ei ole mootorsõiduki eest vastutav.

Kohus leiab, et grammatiline tõlgendamine ei saa olla käesolevalt asjakohane. Eelnevalt kohus põhjendas, et VTMS § 545 lõikega 1 on mootorsõiduki eest vastutaval isikul võimalik vaidlustada määratud hoiatustrahv kui ta ei nõustu hoiatustrahviga. Kohus märkis, et hoiatustrahviga piiratakse isiku õigusi seoses trahvi maksmisega, ning etteheitva hinnanguga piiratakse hüpoteetiliselt PS §-s 17 sätestatud õigust aule ja heale nimele, mille tõttu on loogiline, et vaidlustamise alused on laiemad kui VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud alused elu keerulisuse tõttu.

Seetõttu leiab kohus, et VTMS § 546 lõike 6 puhul on tegemist seadusesätte ebaõnnestunud sõnastusega, ning kohtuvälisel menetlejal on võimalik menetlus uuendada kiirvõi üldmenetluse korras kui mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate. Iseenesest ei välista grammatiliselt tõlgendades „mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik“ selleks isikuks mootorsõiduki eest vastutavat isikut ennast. Muul juhul rikutaks isiku põhiseaduslikku õigust aule ja heale nimele ning kohtusse pöördumise õigust.

VTMS § 78 lõike 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

Sellisel juhul on maakohtul VTMS § 79 lõike 3 kohaselt võimalik jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on Kaarel Kaisi õiguste rikkumine võimalik kõrvaldada VTMS § 79 lg 3 p 3 alusel kohtuvälise menetleja ja selle juhi määruste tühistamisega ning väärteomenetluse uuendamisega üldmenetluses.

Anne Rebane kohtunik