4-12-6012/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2013.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-6012 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi

O.F` kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

Häädemeeste konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Merilin

Lille` poolt 08.11.2012.a tehtud üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2670,12,009563 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2

järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

O.F (ik xxx, *)

vandeadvokaat Ants Nõmmik

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo

Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Merilin Lille ja piirkonnapolitseinik Jaanus

Vanker

RESOLUTSIOON Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg

2; Väärteomenetluse seadustiku § 38, § 13 p 1, § 133 2 -135; Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohus otsustas

Jätta O.F` kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Politsei-

Häädemeeste konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Merilin Lille` poolt 08.11.2012.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,12,009563 muutmata.

Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Rahatrahv 100.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank -le või a/a

221023778606 Swedbank (viitenumber 10220125316261. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui

isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 25.04.2013.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 25.04.2013.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

4-12-6012

2 (5)

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 21.05.2013.a.

Asjaolud ja menetluskäik 10.10.2012 1288332 selle kohta, et 26.09.2012.a kella 16:00 ajal * .a on koostatud väärteoprotokoll nr AB O.F koera omanikuna ei hoidnud oma koera piiratud territooriumil või ketistatuna, mistõttu koer pääses avalikku kohta-teele, millega tekitas varalise kahju teel liikunud sõiduki omanikule. Väärtegu on

tõendatud tunnistajate T ütlustega. 08.11.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr . P. ja V. J. 2670,12,009563 on menetlusalust isikut karistatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 3 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses so 100.00 €.

Kaebuse sisu

22.11.2012.a esitas O.F Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2670,12,009563 tehtud otsusele

ning märkides, et tema ei ole nõus väärteo otsusega, kuna nimetatud koer ei olnud lahti otsuses

mainitud kuupäeval. Samuti avaldas kaebuse esitaja soovi asja arutada kohtuistungil ning vajadusel on temal olemas omapoolne kaitsja.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Polits - ei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo ülemkonstaabel Merilin Lille` oma 10.2.2012 teatab, et .a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule menetleja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

Oma otsuses lähtus kohtuväline menetleja sellest

, et menetlusalusel isikul on juba eelnevalt kehtiv väärteokaristus, mistõttu puudusid kergendavad asjaolud tunnistajate poolt antud ütlustest, . Samuti millest

nähtus, et tunnistaja V nägi koera ning liiklusvahendi vahelist kokkupõrget pealt. Kohtuväline . J.

menetleja oma vastuses taotleb kohtuistungile kohtuvälise menetleja ametniku Jaanus Vanker`ja tunnistajate T. P., V. J.i ning R. L. väljakutsumist.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja O.F selgitas, et liiklusõnnetust ei põhjustanud tema koer ning ta kuulis nimetatud juhtumisest hiljem. Pühapäeval tuli tema juurde T.P , kes hakkas väitma, et tema koer . tekitas autole varalise kahju. Kui O.F , et miks peab T.P. küsis liiklusõnnetuse põhjustajaks O.F

koera vastas T.P., et küla räägib nii. O.F on kolm suurt hagijat, kes on kõik terved ning keda hoitakse aias, kust . T. P. 700 eurot lle eest, et O.F

nad välja ei pääse nõudis se koer jäi autole ette ning lubas politseisse pöörduda. Samuti märkis O.F, et külas on veel umbes 7 samas -8 hagijat.

Kohtuväline menetleja Merilin Lille: Mina jään oma otsuse juurde. Tunnistajad

kinnitanud, et tegu oli on

menetlusaluse isiku koeraga. Kui O.F juurde koju läksime ja värava juurde sõitsime, siis olid

väravad avatud koer jooksis vastu. Leian, et tõendeid on piisavalt selle otsuse koostamiseks. ning

Kohtuväline menetleja Jaanus Vanker: Eelmisel aastal sain teate, et Uulus jooksis koer enne bussipeatust auto ette. Koer oli kraavi lennanud ja kohe jooksu pannud. Auto peatus ning samas viibinud . oli härra J öelnud, et see koer kuulub O.F-ile. utojuht oli käinud O.F kodus küsinud, kuidas koera A ning tervis on. , on verine, aga muud hullu pole. Koos autot vaatamas. O.F Talle öeldi et koera kõrv käidi ka oli rääkinud, et paha lugu, et selline asi oli juhtunud ning ta oli oma tegu tunnistanud. P.- ja J.-lt lt

v i tunnistused O.F koju, et protokolli koostada. Seal olid koerad, mis olid õet . J.Vanker läks

enam-vähem kirjeldusele vastavad. Õnnetuse teemal räägiti ja O.F mure oli see, et kas ikka

kahjusumma on nii suur. O.F tunnistas ka seda, et vähemalt üks jahikoertest pidi jooksma vahest bussipeatuse poole. Koerte jaoks oli võrkaed, kuid kohtuväline menetleja sai O.F jutust aru, et vahest pääsevad ikkagi võrkaiast välja. koerad

Tunnistaja R. L.: P. helistas mulle, tema autole jooksis ette koer. Olin sell val Oli reedene päev, el päe

tööl eejärel rääkis ta paar päeva hiljem . S

juhtunust T.P. oli kuulnud, et tegu oli O.F koeraga. . Ütlesin, et minge kohale ja klaarige asi ilma politsei sekkumiseta.

Tunnistaja T. P.: 26. septembril sõitsin ning mulle jooksis koer ette Uulu-Laadi teel, bussipeatuse

läheduses. Koer oli pruunikas-kollase värviline, kirju, keskmist kasvu. Tõugu ei tea aga oli jahikoer.

4-12-6012

3 (5) Vasakult poolt teelt tuli ette, tahtsin teda päästa, kuid jäi parempoolse stange ette, jõud

ta es juba auto ette joosta. Peale seda jooksis koer minema ning teda enam kuid sel

ma ei näinud. Sõitsin edasi, järgmi päeval

helistasin politseisse ning mulle soovitati koera omanikuga ise probleemid lahendada. Siis ma veel ei teadnud, et kes koera omanik, kuid V. J. n teada, koera omanik . V.J. sama käest sai et on härra O.F on koera mitu korda. Mina olin ise ka selle koera vabalt ringi näinud liikumist enne näinud ärra O.F . H juurde sõitsin pühapäeval, sain temaga e, kuidas kokku, koer jalutas ka seal. Küsisin härra O.F käest ots

koera tervis on. Ta vastas on natuke . , et kõrv verine ja lonkab. Nägin, et koer lonkabki Siis ütlesin, et

lähme vaatame minu sõiduriista, vaatasime, kust sõiduk ütlesin

katki oli

ja ma talle, mis auto remont

maksma läheks. härra O.F et tahab autot näha. Tuli teise Umbes tund aega hiljem helistas ja teatas noormehega minu juurde ning, noormees pidi olema ekspert. Ma küsisin, kas dokumenti on, mille peale vastati, et ei ole. lahkuti minu juurest pahameelega. Seal kandis, samas Kuna keeldusin autot näitamast, külas on palju koeri, kuid enamik neist on hundikoerad. Hagijaid on vähe aga neid nägin ammu. ma

Tunnistaja V. J.: koos naisega jalgratastega lasteaeda. Enne * teeristi tuleb auto. Läksime nägime, et Seejärel toimus kokkupõrge. Auto sõitis mõnda aega jooksis O.F Kalle elamu poolt teele koer ette ning edasi, siis pidama. M jäi aas olid autostange tükid. Koer oli ka pikali. Mõtlesin, et koer sai surmahoobi aga ta pikutas mõne minuti välja ronima läks O.F tütre maja kraavis, siis hakkas kraavist

ja

, tema krundi

poole. Nägin, et koer vedas tagumisi jalgu j . Koer oli pruuni-, valgelaiguline peenikese sabaga ärgi jahikoer. Külajuttude järgi pidavat see olema O.F koer ütlesin ka peale õnnetust T , mida

ma . P.- le.

Kaebuse esitaja O.F kaitsja adv. Ants Nõmmik: Kohtuvälised menetlejad on oma tööd teinud,

kuid resultaat natuke nihu läinud. Leian, et ei ole tuvastatud, et tegu oli O.F koeraga. Seda, et küla vahel hulguvad koerad, selle üle ju vaidlust ei ole. Kohtuvälised menetlejad ei ole tõendeid kogunud selle kohta, mis kinnitaksid, et tegu oli O.F koeraga. Kannatanu rääkis kollasest, valgest, teine pruunvalgest koerast, aga O.F ju selgitas, et musta koeraga oli tegu, käppadel valged laigud. Ei ole tehtud fotosid, seega ei ole tuvastatud, et selle avarii põhjustas minu kaitsealuse ülalpidamisel olev

koer. Kummaline ka see, et kuhu me paneme selle tund aega, et millal sündmus aset leidis, leian, et

kannatanu P. jutust võtnud kellaaja politsei, see protokollis kirjas. Kes annab täna siis valeütlusi. Kindlustused kõik läbi käidud P l, auto sõidab, kui kelle olekski mingi rahaline nõue, siis puuduvad .- lgi tõendid, et P.-le midagi juba hüvitatud. Kas üldse sellised kahjustused autol olid. Inimene pöördus tunnistaja poole, fotod sai tehtud. Kuid milles seisneb O.F süü, pole teada mis aasta eeskirjadega

meil üldse tegu, seda kohtuväline menetleja ei osanud vastata. 2006 24 märtsil Tahkuranna valla . heakorra eeskiri vastu võetud. Täna aga räägime § 663 lg 2–st, kuidas on võimalik O.F karistada selle paragrahvi järgi. Ei saa aru milles seisneb minu kaitsealuse süü Me ei saa inimest mõista süüdi ja . seega tuleb väärteomenetlus lõpetada. Menetluskulud jätta riigi kanda. Lisan veel, et kohtuväliste tuleb menetlejate tunnistajad ei suutnud samuti midagi tõendada ja kui mina helistan politseiametnikule, siis ma teen oma tööd, siin ei ole midagi ebaseaduslikku.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et O.F` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Käesoleva väärte 26.09.2012 a. toimus Pärnu maakonnas

oasja menetlusega on kindlaks tehtud, et

Tahkuranna vallas Uulu külas liiklusõnnetus, mille põhjustas T sõidukile ootamatult teele ette . P.

jooksnud koer. olt asutud seisukohale, et Kohtueelse väärteomenetlusega on kohtuvälise menetleja po

liiklusõnnetuse põhjustanud koer kuulus kaebajale O.F-ile , millega aga viimane ei nõustunud väites kohtus, et tema koeraga ei ole liiklusõnnetust juhtunud. Väärteoasja kohtuliku menetlusega on kindlaks tehtud järgmised faktilised asjaolud Kaebajale O.F-ile – kuulub taluelamu, milline asub * bussipeatuse lähedal. Kaebaja tunnistas kohtulikul uurimisel, et ta peab oma talus hagijatõugu jahikoeri, kelle hoidmiseks on maja juures eraldi koeraaedik. Tunnistajate T. P. ja V. J. ütlusest nähtub, et liiklusõnnetus juhtus O.F elamu läheduses, * teelt tema elamu juurde viiva tee otsas ning autole ette jooksnud koer tuli O.F mööda teed elamu poolt. Sõidukit juhtinud T. P., samuti liiklusõnnetust pealt näinud V ütluste kohaselt oli tegemist jahikoeraga ehk sama . J. tõugu koeraga, milliseid peab O.F. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et autole ette jooksnud koer kuulus kaebajale, kuna on vähetõenäoline, et tema talu läheduses viibis ning liikus ringi

4-12-6012

4 (5)

tema koertele väliselt sarnanevaid sama tõugu koeri. Kohus peab viimast asjaolu vähetõenäoliseks

ka seetõttu, et hagijate (nn. jahikoerte) puhul on tegemist tõukoertega, kelle pidamine ei ole eriti levinud. -Tunnistajate V. J. ja T. P. ütluste kohaselt oli sõiduki ette jäänud koera puhul tegemist – – pruuni kollase

valgekirju keskmist kasvu koeraga. Asja kohtulikul uurimisel väitis O.F, et kuna tema koerte põhivärvus on must, kuid umbes 30 protsendi ulatuses on nad pruunikas valgete laikudega, siis ei vastanud auto ette jäänud koera välimuse kirjeldus tema koerte omale. Kohus leidis, et eeltoodud asjaolu ei välista seda, et liiklusõnnetusse sattunud koer kuulus ikkagi O.F-ile

. Kohtulikul uurimisel avaldas T. P., et läks pärast liiklusõnnetust O.F juurde koju

juhtunut n.ö. omavahel klaarima. O.F elamu hoovis märkas ta samasugust, s.o. sama värvi, sama

tõugu ning samasuguse suurusega koera, milline oli põhjustanud liiklusõnnetuse

ning T.P. tundis huvi

koera tervisliku seisundi kohta. Seega sarnanesid T.P. auto ette jäänud koer ja O.F-ile kuuluv välimuselt.

Tunnistaja V. J. , sama t ütluste kohaselt on sama välimusega õugu koer samas kohas ringi liikunud ka

muul ajal ning V.J. Nimetatud asjaolu teada on tegemist samas läheduses elava O.F koeraga. kinnitab samuti seda, et koer kuulus O.F-ile, kuna on ebatõenäoline, et pidevalt liigub vabalt ning

peremehetult samas piirkonnas O.F-ile kuuluvatele koertele , s.o. O.F elamu vahetus läheduses sarnanevaid sama välimusega tõukoeri. Kohtuvälise menetleja Jaanus Vankeri ütluste kohaselt läks tema piirkonnapolitseinikuna 10.10.2012 a.

väärteomenetluseks vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks O.F elukohta ning nägi seal ka talus peetavaid koeri. J.Vanker kinnitas, et tema nähtud koerad olid kollakat – pruunikat värvi ning nende

välimus vastab liiklusõnnetust pealt näinud V.J ja sõidukit juht kirjeldusele liiklusõnnetuse . inud T.P. põhjustanud koera välimusele. -Asja kohtulikul uurimisel kinnitas kaebaja O.F, et tema koerte jaoks on talu juures spetsiaalne aedik, koerad viibivad kogu aeg aedikus ning on välistatud nende sealt väljapääsemine vabalt sõidutee

ja ääres ringi liikumine. Kaebaja väited on aga ümber lükatud T ütlustega, kes kinnitas kohtus, et kui ta . P.

pärast juhtunut läks O.F juurde koju, nägi ta seal auto ette jäänud koeraga väliselt sarnast koera vabalt hoovis ringi liikumas.

Kohtuvälise menetleja Merilin Lille ütlustel käis ka tema politseiametnikuna väärteomenetluse käigus O.F elukohas, kus O.F tunnistas, et kuigi tema koerad asuvad aedikus, pääsevad nad sealt vahel välja järeldub, et ei olnud välistatud O.F-ile kuuluva koera sattumine 26.09.2012 a. . Eeltoodust sõiduteele ning temaga liiklusõnnetuse toimumine. -Kaebuse esitaja O.F enda seisukohad on käesoleva väärteoasja menetluse ajal olnud muutuvad

ning vastuolulised. Kohtus ütlusi ütluste andnud tunnistaja R. L. kohaselt helistas talle politseinikust kolleeg S. E., kes teatas, et talle oli helistanud O.F ja teavitanud, et tema, s.o. O.F koer põhjustas liiklusõnnetuse. Asja kohtulikul arutamisel teatas O.F, et tunneb küll S

. E., kuid ei ole talle

helistanud ega liiklusõnnetusest rääkinud. Kohus pidas ebatõenäoliseks, et kohtus ütlusi andnud

politseiametnikust tunnistaja R. L. andis kohtus valeütlusi ning rääkis olematust, mittetoimunud

telefonikõnest. Kohtu hinnangul puudus tunnistajal selleks vajadus ning motiiv. Samas viitab taolise sisuga telefonikõne sellele, et kaebaja tunnetas enda vastutust juhtunu eest ning infot sündmuste soovis edasise käigu kohta. 10.10.2012 a. koostatud väärteoprotokolli antud seletuses on O.F kinnitanud, et tema hoiab oma koera kinni ning liiklusõnnetusse sattunud autoomanik ei ole tema pool kodus käinud (väärteotoimik t.l.

2). Samas on aga väärteomenetluse ning kohtuliku uurimisega leidnud tuvastamist, et 26.09.2012 a.

sõiduautot juhtinud T siiski käis pärast juhtunut O.F juures kodus ning rääkis talle . P. liiklusõnnetusest. Samuti näitas ta O.F-ile oma autot ning sellel liiklusavarii tõttu esinenud tehnilisi vigastusi. Lisaks sellele tunnistas O.F esmalt seda, et tema koer võis liiklusõnnetuse põhjustada, kuid

muutis hiljem oma seisukohta pärast seda, kui sõiduki omanik T.P sõidukile . oli teatanud, et soovib tekitatud kahju hüvitamist summas 700 eurot. -Asja kohtulikul arutamisel pani kaitsja kahtluse alla tunnistaja V. J. ütlused, kuna viimane kinnitas, et sõitis lapsele järgi ning nägi liiklusõnnetust. Jaanus Vankeri umbes kella 17.00 paiku jalgrattaga lasteada

poolt 10.10.2012 a. koostatud väärteoprotokolli ning 08.11.2012 a. tehtud väärteootsuse kohaselt (Väärteotoimik t.l. 1,2) juhtus liiklusõnnetus aga kella 16.00 ajal.

Kohus leidis, et eeltoodud vastuolu ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohtuväline

menetleja on väärteoprotokolli koostamisel ning väärteootsuse tegemisel lähtunud liiklusõnnetusse sattunud T. P. seisukohast, kes on tunnistajana ülekuulamise käigus antud seletuses nimetanud juhtunu

orienteeruvaks kellaajaks kell 16.00 (väärteotoimik t.l. 3 pöördel). Samas on tema kellaajaline hinnang olnud hinnanguline ning ei ole välistatud, et tema poolt fikseeriti üksnes ligikaudne kellaaeg. V. J. poolt

4-12-6012

5 (5)

avaldatud kellaaeg 17.00 ei erine oluliselt T.P. nimetatud kellaajast ning jääb ajavahemikku nn. „õhtupoolne aeg pärast tööd“ Eeltoodust lähtudes, ei pea kohus eeltoodud vastuolu oluliseks ning leiab, . et ei ole alust kahelda ei T.P. ega V.J. poolt antud ütlustes.

Ülaltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist liiklusõnnetuse toimumine 26.09. * teel. L 2012 a. Pärnu maakonnas iiklusõnnetuse põhjustajaks oli O.F talu territooriumilt lahti pääsenud koer.

Kohus ei tuvastanud väärteoasjas VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

10.10.2012 a. koostatud väärteoprotokollis kajastatud rikkumise kirjeldus vastab 08.11.2012 a. väärteootsuse teokirjeldusele (väärteotoimik t.l. 1,2). Kohtuvälise menetleja poolt on O.F poolt toimepandud väärteorikkumist käsitletud * valla koerte

ja kasside pidamise eeskirja rikkumisena p. 2.1 alusel ning väärtegu on kvalifitseeritud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 66 3 lg 2 järgi.

Kohtu hinnangul on eeltoodud väärteo kvalifitseerimine õige. Tahkuranna valla koerte ja kasside pidamise eeskirja p. 2.1 kohaselt võib koera ja kassi pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas

ehitises või territooriumil. Territoorium (ala) peab olema piiratud selliselt, et on välistatud sealt koera

väljapääsemine. Kuna käesoleval juhul pääses kaebaja koer talu territooriumilt välja ning põhjustas

liiklusõnnetuse, siis jäeti kaebaja kui koera omaniku poolt eeltoodud nõue tagamata ning rikuti valla koerte ja kasside pidamise eeskirja. KOKS § 663 e ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui lg 2 kohaselt nähakse ette vastutus koert

see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Kaebaja O.F poolt kohaliku omavalitsuse organi ehk valla poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine tõi antud

juhul kaasa liiklusõnnetuse ning varalise kahju, kuna T le kuuluv ning tema juhitud sõiduauto sai . P.-

avalikul, * teel koeraga kokkupõrke, s.o. liiklusõnnetuse tagajärjel tehnilisi vigastusi ning kandis sellega seoses ka varalist kahju.

Seega, lähtudes eeltoodust, on kohtuvälise menetleja poolt väärteo kvalifitseerimine KOKS § 66 3 lg 2 järgi õige. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et O.F koera omanikuna ei taganud koera hoidmist talu territooriumil (tegu), mille tagajärjel pääses koer territooriumilt välja üldkasutatavale teele ning põhjustas liiklusõnnetuse. Karistuse kohaldamisest

KOKS § 663

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kohaldamist kuni 100 trahviühikut. O.F-ile on kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 25 trahviühikut.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

O.F puhul ei ole väärteomenetlusega tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Tema süüline käitumine väljendus antud juhul selles, et ta ei kontrollinud ega taganud koera

hoidmist kinnisel territooriumil. Koera väljapääsemine ning sattumine avalikule teele tõi antud juhul kaasa varalise kahju põhjustanud liiklusõnnetuse, kuid oleks võinud kaasa tuua ka raskemaid tagajärgi, kuna koera poolt põhjustatud liiklusõnnetuse puhul ei ole välistatud ka sõiduki teelt välja paiskumine või

kaldumine tee vastassuunavööndisse, samuti kehavigastuste tekitamine liiklejatele või läheduses viibivatele isikutele. Antud juhul taolisi raskeid tagajärgi ei kaasnenud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahvi ühe neljandiku osas KOKS § 66 3 lg 2 ettenähtud sanktsiooni määrast põhjendatuks. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitaja esinduskulu jätta tema enda kanda.

Teet Olvik Kohtunik