1-13-3587/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juunil 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-3587 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Evelin Laansalu Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi

O.B süüdistuses KarS § 120 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

O.B

isikukood: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus:

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

advokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada O.B KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust.

Süüdi tunnistada O.B KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista O.B-le kaks (2) kuud vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.B eelvangistus 07. - 08. veebruar 2013. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista O.B-le üks (1) kuu kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.B ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas –XXX

2. tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata O.B-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata O.B-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus

asuda kuue (6) kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest alates omandama kutseharidust päevases õppes või otsida endale töökoht.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata O.B katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata O.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asukoht Tartus Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

O.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõend – CD plaat kõnesalvestistega – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista O.B-lt riigituludesse sundraha vähendatud

suuruses, s.o. 240(kakssada nelikümmend) eurot, kaitsjatasu 81(kaheksakümmend üks) eurot ja 80 senti, postikulu 2(kaks ) eurot ja 60 senti, ekspertiisikulu 100(ükssada) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 180 eurot välja mõistmata ja ekspertiiskulust 155 eurot välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et O.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

3

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus O.B süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes 06. veebruaril 2013. a kella 21.11 paiku Tartumaal XXX vallas XXX korteris ütles sõimas oma vanaema A.T. ebatsensuurselt ja sõnadega „raibe sure ära!“ ning seejärel surus mobiiltelefoni vastu kannatanu nägu, võttis käega kinni kannatanu kaelast ja pigistas seda. Sellise tegevusega tekitas O.B A.T. füüsilist valu.

Sellega pani O.B toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistatakse O.B selles, et tema 06. veebruaril 2013. a kella 21.11 paiku Tartumaal XXX vallas XXXX korteris pärast oma vanaema A.T. kehalist väärkohtlemist pani noatera kannatanu kõri ligidale ning seejärel vehkis noaga A.T. näo ees. Arvestades eelnevat kehalist väärkohtlemist tunnetas A.T. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani O.B toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 120 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav O.B-le karistuseks 1 kuu vangistust.

4

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav O.B-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista süüdistatav O.B-le lõplikuks liitkaristuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada O.B karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.

- 08. veebruar 2013. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.B 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-

või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 järgi on O.B käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama

alkoholi ja narkootikume, KarS § 75 lg 2 p 4 järgi on O.B käitumiskontrolli ajal kohustatud 6-kuulise tähtaja jooksul asuma omandama kutseharidust päevases õppes või otsima endale töökoha.

Menetlus kohtus Kohtuistungil avaldas ringkonnaprokurör Katrin Lindpere kokkulepp ja jäi kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav O.B , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Kaitsja Anu Pärtel jäi kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles menetluskulude osalist vähendamist ja tasumise ajatamist ühele aastale, arvestades O.B majanduslikke võimalusi.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

O.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub karistuse liigi ja määraga, samuti tingimusliku karistuse kohaldamisega.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks on CD plaat kõnesalvestistega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

O.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjatasu 81, 60 eurot ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 255 eurot.

Kohus rahuldab kaitsja taotluse menetluskulude sissenõude vähendamiseks KrMS § 180 lg. 3

alusel ning kulude nõude ajatamiseks aastale. O.B-le käib kogu menetluskulu hüvitamine üle jõu, arvestades tema minimaalpalka, samuti ka katseaega tööandja juures. Samuti ka kutsehariduse omandamisele asumine ei võimaldakss temal täistööajaga sissetulekut teenida.

5

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista O.B-lt riigituludesse sundraha vähendatud suuruses, s.o. 240(kakssada nelikümmend) eurot, kaitsjatasu 81(kaheksakümmend üks) eurot ja 80 senti, postikulu 2(kaks ) eurot ja 60 senti, ekspertiisikulu 100(ükssada) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 180 eurot välja mõistmata ja ekspertiiskulust 155 eurot välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et O.B on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul

Kohtunik