1-13-4728/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mail 2013.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-4728 (13231700057) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär

Tõlk Elina Huobolainen

Imbi Kangur Popova Kriminaalasi

B.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi.

Prokuröri abi

Kairi Kaldoja Süüdistatav B.D eluvõi asukoht ja aadress: Xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud seitse korda, millest viimati 19.07.2012 Harju Maakohtu poolt kas § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel lõpliku

liitkaristusega vangistusega 7 kuud ja 28 päeva (vabanes 15.03.2013).

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 21.05.2013.a. Kaitsja

Leelo Viil RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.D KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi mõista karistuseks 7

(seitse) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista B.D ´le 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 21.05.2013.a.

Tõkendina kohaldada B.D suhtes vahistamine. Vahistada B.D

kohtusaalis.

Välja mõista B.D ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256

5 lg 2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot

riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „B.D 1-13-4728, sundraha“ KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

B.D süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi

süstemaatiliselt, uuesti 21.05.2013 kella 13:38 ajal Tallinnas Haabersti 1 asuvas Jysk Linnen’n Furniture OÜ kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

poest Amelia voodipesu komplekti väärtusega 49,99€ ja Maria voodipesu komplekti

väärtusega 59,99€ ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega B.D isikuna, kes on varem toime pannud vargusi

süstemaatiliselt alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo

toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

B.D süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. JyskK Linnen´n

Furniture OÜ avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele kodanik B.D

, kes 21.05.2013 kell 13.38 väljus Jysk Linnen´n Furniture OÜ Haabersti Jysk

kaupluse müügisaalist läbi kassade terminali kauba eest kassasse tasumata. Kaubaks oli

Amelia voodipesu komplekt maksumusega 49,99 eurot ja Maria voodipesukomplekt

maksumusega 59,99 eurot. Kaup kogumaksumusega 109,98 eurot. Kaup on rikkumata ja

3

tagastatud kauplusele /tlk 2/; Õigusvastase teo toimpanemise akt, millest nähtub, et 21.05.2013 kell 13.38 Haabersti Jysk aadressil Haabersti 1 peeti kinni meesterahva, kes tuli

Jyski poest välja ja ei tasunud kauba eest summas 109,98 eurot. Kaup Amelie

voodipesukomplekt maksumusega 49,90 eurot ja Maria voodipesukomplekt maksumusega 59,99 eurot. Õigusrikkuja on B.D /tlk 3/; tunnistaja ütlused, millest nähtub, et

tema, töötades turvatöötajana kaupluses Haabersti Rimi HM, asukohaga: Haabersti 1, 21.05.2013.a kell 13:35 sai informatsiooni G4S operaatorilt, et üks noormees võttis kaupluses Haabersti JYSK, asukohaga: Haabersti 1, kaks komplekti voodipesu ja peitis pükstesse särgi alla. Kell 13:38 noormees väljus kassa kaudu ja oli juba peaaegu õues. Tema läks noormehe

juurde ja palus tulla kaasa turvaruumi, kus noormees võttis teksapükstest välja voodipesu,

ostutšeki esitada temal ei olnud. Tagastas kauba kauplusele Haabersti JYSK, asukohaga:

Haabersti 1 /tlk 4-5/; isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et

21.05.2013.a. kell 13:38 Haabersti 1 Tallinn peeti B.D seoses vargusega

kauplusest Jysk kinni /tlk 8-10/; 22.05.2013.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et eile päeva

esimesel poolel läks kauplusse Haabersti JYSK. Alguses temal ei olnud plaanis varastada, läks kauplusse lihtsalt vaatama. Sisenes kaupluse müügisaali, kuid raha kaasas ei olnud. Mõni

aeg jalutades kaupluses ringi, otsustas varastada voodipesu. Võttis riiulilt kaks komplekti voodipesu üks oli väärtusega 49 €, aga teine 59 €, seal riiulite juures peits voodipesu põue, tsärgi alla. Pärast seda suundus kaupluse väljapääsu värava juurde ja väljus müügisaalist. Väljus turvavärava kaudu ja nägi õues turvameest. Kui turvamees märkas teda, siis palus tulla kaasa kontrolli turvaruumi, kus tema andis välja varastatud voodipesu. Käesoleval ajal seisab arvel tööbörsil. Teist sissetulekut temal ei ole. Kahetseb toimunud. /tlk 11-15/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kohus nõustub prokuröri abi poolt esitatud süüdistuse kvalifikatsiooniga KarS § 199 lg 2 p 9-

§ 25 lg 2 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse süstemaatilise varguse eest ning

varguse süstemaatilisus on jäetud kohtute sisustada. Kohtupraktika kohaselt eeldab varguse

süstemaatilisus esiteks, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Arvestada võib ka vargusi, mille eest isikut on juba karistatud, kuid mille eest mõistetud karistused ei ole

karistusregistrist kustunud (õiguslik retsidiiv). B.D on karistusregistri teatise

kohaselt korduvalt karistatud KarS § 199 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, mis annab aluse väita, et nimetatud eeldus on täidetud. Lisaks peavad aga isiku poolt toime pandud teod olema omavahel seotud, s.t., et vargused ei erine üksteisest

oluliselt ei tehiolude ega ka toimepanemise motiivide osas. Käesolevas kriminaalasjas on

nimetatud põhimõtted täidetud. Kohtupraktika kohaselt on teod omavahel seotud eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades

elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (Riigikohtu 20.04.2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 87-08). Harju Maakohtu 19.07.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes B.D 15.03.2013. a, pannes seega varguse toime ca 2 kuud pärast karistuse kandmiselt

vabanemist. B.D on pärast karistuse kandmiselt vabanemist jätkanud uute kuritegude toimepanemist, seega ainuüksi toimepandud varguse sageduse tõttu tuleb vargust

käsitada süstemaatilisena, s.h. arvestades ka toimepandud varguse asjaolusid. Käesoleva menetluse esemeks oleva varguse toimepanemise asjaolud on sellised, mille puhul saab kohtu arvates rääkida süstemaatilisusest. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest /tlk 21-23/ on B.D pannud kuriteo toime väljakujunenud ja läbimõeldud käitumisja tegevusmallide

kohaselt (on varastanud ka eelnevalt tööstuskaupu ja seda suurema summa ulatuses).

Arvestades kõiki asjaolusid on B.D jaoks varguste toimepanemine

väljakujunenud elu-ja käitumisstiiliks, mistõttu 21.05.2013.a. toimepandud varguse näol on

4 tegemist süstemaatiliselt toimepandud vargusega. Kohus leiab, et B.D tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav B.D on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Süüdistatava B.D karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). B.D ´t on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. B.D ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.D edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.D ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna B.D ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud B.D suhtes põhjusel, kuna B.D ei oma sissetulekut, enda sõnade kohaselt on arvel tööbörsil. Temale

mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata /t lk.16-20/ ning lisaks kuuluvad B.D

´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. B.D käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohtupraktikas

on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja

süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase

isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole B.D

suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega

täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti

oleks mõistetud vangistusest B.D

tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab

karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda

süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1- 21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub B.D suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kuigi B.D ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus siiski järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus

lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset

5 täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. B.D ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik

kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna B.D

´t on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast

isoleerimise vältimiseks ning B.D suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö

edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid

reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et B.D suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö

täideviimise ebaõnnestumisrisk on B.D puhul väga kõrge. Seda kinnitab ilmekalt karistusregistri väljavõttest nähtuv asjaolu, et B.D on juba eelnevalt 21.11.2011.a. Harju Maakohtu otsusega vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi, kuid pani

toime katseajal uue kuriteo. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama

toimepandud teo eest. B.D näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või

vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et B.D suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni miinimummääras, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et B.D pani uue kuriteo toime vähem kui mõne kuu

möödumisel kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese

ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav B.D on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kaitsja palus karistada

isikut lühiajalise vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo

toimepanemisega varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole

õigustatud ka B.D ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Samas arvestab kohus varastatu väärtust, tegemist on ühe kuriteo episoodiga, seega süü ei ole suur, siis ei pea kohus vajalikuks mõista karistust sanktsiooni keskmises määras, vaid see võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale, kuid mitte miinimummääras. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine,

kuna kohtul on alus arvata, et B.D võib vabaduses olles jätkata kuritegude

toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on

menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. B.D ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

kokku 129 eurot 60 senti. Arvestades B.D varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust ja asjaolu, et

vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei pruugi olla garanteeritud.

Kohtunik