4-13-1510/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-13-1510

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2013 a, kell 16.00, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-13-1510 (2860,13,000577, otsus nr 10220912472651)

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Merle Vaaks

Väärteoasi

(D.O) kaebus Politsei- ja D.O Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna 02.03.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,13,000577 LS § 227 lg 2 järgi.

Kaebuse esitaja D.O (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxx-xxxxxxxx linn).

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond (asukoht: F. R.

Kreutzwaldi 52, Võru linn, Võru maakond).

Kohtuistungi toimumise aeg

ja osalised 03.06.2013, kaebuse esitaja D.O; kaitsja

vandeadvokaat Karin Antsov; kohtuvälise menetleja esindaja Varbo Maandi

Lõpposa

Juhindudes V™S § 132 p-st 2, KarS § 66 lg-st 2 kohus o t s u s t a s :

1. D.O kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna 02.03.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,13,000577 osaliselt s.o rahatrahvi tasumise aja osas.

2 (5) 2 KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata, et LS § 227 lg 2 rikkumise eest määratud rahatrahv 33

trahviühikut summas 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot tuleb D.O tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuiselt vähemalt 22 (kakskümmend kaks) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Rahatrahv tuleb tasuda igakuuliste maksetena Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 (AS SEB Pank); nr 221023778606 (AS Swedbank); 333416110002

Danske Bank AS Eesti Filiaal viitenumber on 10220912472651. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number (4-13-1510) ja menetlusaluse isiku nimi

(D.O). Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu otsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu otsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest,

selle lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteo kirjeldus

1. D.O 02.03.2013 kella 21.45 ajal Võru maakonnas, Võru linnas, Männiku tänaval, Oksa ja Kubja tee tänavate vahel, liikudes Kubja tee suunas, juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxxx teel kiirusega 74 +/- 3 km/h, millega ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga STALKER II nr AS 008391. Sellise tegevusega rikkus D.O LS § 15 lg 1 p 2 sätteid, tegu on

kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsus

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

02.03.2013 kiirmenetluse otsusega karistati D.O LS § 227 lg 2 järgi

33 trahviühikuga s.o 132 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.

D.O kaebus

3. kaebuse. D.O vaidlustab kiirmenetluse otsuse 18.03.2013 esitas D.O

osas, et Männiku tänaval toimus kiiruse ületamine. Kaebuse kohaselt liikus ta suunal Meegomäe aiandid ja pööras paremale Männiku tänavale, keeras suunast, kus puudub asulat tähistav märk. Märgi puudumise tõttu ei olnud mootorsõiduki juhil võimalik tuvastada seda, et tegemist on asulasisese teega ja seetõttu liikumisega teel, kus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1

kohaselt on lubatud sõidukiiruseks kuni 90 km/h. Meegomäe aiandite suunast Männiku

tänavale sõites puudub asulat tähistav märk ja seega on mootorsõiduki juhile üheselt

3 (5) 3

arusaadav, et tegemist on asuvälise teega. Kohtuväline menetleja ei selgitanud piisavalt V™S § 19 loetletud õiguste ja kohustuste sisu, jäi ebaselgeks, milles seisneb kiirmenetluse ja üldmenetluse erinevus. Juhul, kui kohus otsustab, et väärtegu on siiski toime pandud, palub kaebuse esitaja karistuse kergendamist ja võimaldada rahatrahvi tasumist osadena.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht 4. , kes rahvastikuregistri järgi Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus seisukohas, et D.O on sisse kirjutatud ja tegelikult ka elab Võru linnas sünnist saadik, peaks aru saama, kus algab

või lõppeb asulasisene tee. Sõites tänaval, kus kahel pool sõiduteed on bussipeatused, kõnniteed ja majad, majadel numbrid ja tänavate nimetused, peaks keskmisele liiklejale olema

arusaadav, et viibitakse asulas ja sellistes kohtades kehtivad liikluse piirangud. Rikkumise kohas tunnistas D.O oma rikkumist ja kahetses tegu. Ta mõistis, et tegu on asulasisese

teega. Kohalikul omavalitsusel ei ole otstarbekas kõikidele metsateedele paigaldada asula algust tähistavat liiklusmärki, selliseid metsateid on Kubja kandis rohkearvuliselt. Määratud

karistuse suurus on proportsioonis toimepandud rikkumisega, pole kohaldatud maksimummäärasid. Lähtutud on KarS § 56 lg 1 mõttest – karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Kaebus ei ole põhjendatud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

Kohtu järeldused ja põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

6. LS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 järgi mootrosõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas D.O ületas asulasisesel teel suurimat lubatud sõidukiirust ja kui jah, siis kas ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust 21- 40 kilomeetrit tunnis.

7.

rikkumise toime Võru linnas s.o Väärteo kirjelduse kohaselt pani D.O asulasisesel teel. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 2 kohaselt on asula hoonestatud ala, mille sisse- ja

väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Tunnistaja Aimar Labi (D.O autos olnud isik) ei oska kinnitada, kus täpselt neid kinni peeti. Nad sõitsid Kubja järve poolt Kubja teele. Ala, kus politsei kinni pidas, oli linna ala, aga seda

ala kus mõõdeti, ei tea kas oli linna ala. Tunnistaja Moris Uibo (politseiametnik) kirjeldas

ütlustes, et viibisid Kuuse tänaval, see on Kubja tee ja Männiku tänava ristmik, tegelesid

kiiruse mõõtmisega. Läheneva sõiduki kiirus oli 74 km/h, ületati kiirust lubatust 21 km/h

võrra rohkem. Selgitas isikule õigused, isik kahetses juhtunut ja kohaldati kiirmenetlust. D.O nõustus, et sõiduki kiirus oli 74 km/h, kuid ei nõustu, et see oli asulasisene tee.

Mingit asula märki näha ei olnud, kohapeal nõustus kõigega, sest politsei ütles, et see on asulasisene tee, pärast selgus, et kuna asula märki sellel teel ei ole, ei saa olla ka asulasisene tee. D.O on esitanud, et tema poolt juhitud mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxx kiirus võis olla küll 74 km/h ringis, aga kuna Männiku tänav ei ole tähistatud asula liiklusmärgiga, võis seal sõita 90 km/h. Ka kaebuses leiab D.O, et kui tee ei ole tähistatud asula märgiga, ei ole juhil võimalik aru saada, kas ta liigub asulasisesel või asulavälisel teel. Kohus sellise D.O

seisukohaga ei nõustu. V™S § 31 lg 1 järgi tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid.

4 (5) 4 KrMS § 60 lg 1 nähtuvalt tugineb kohus asja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud

tõendatuks või üldtuntuks, sama sätte lg 3 järgi võib kohus üldtuntuks tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Eeltoodu alusel

loeb kohus üldtuntuks, et Männiku tänav, Oksa ja Kubja tee asuvad Võru linna haldusalas ning seega kehtib nimetatud tänavatel ja teedel asulale kehtestatud liikluskord. Eelnimetatud asjaolu nähtub Võru linna kaardist. LS § 14 lg 2 järgi iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu

isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik

ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega peab juht olema liikluses hoolikas ning tagama liikluse sujuvuse. Asjaolu, et D.O sattus Männiku teele kohast, kus ei olnud asula algust tähistavat märki, ei vabasta teda vastutusest. Nagu märgitud, asub Männiku tänav Võru linnas ja kehtiv liiklusseadus ei nõua, et ka linna sisesed tänavad

peaksid olema eraldi tähistatud asula liiklusmärgiga. Viidatud LS § 2 p 2 kohaselt peavad

olema tähistatud ainult asulasse sisse ja väljasõiduteed, mitte asula sisesed teed. Eeltoodu

alusel leiab kohus, et D.O pani rikkumise toime Võru linnas, seega kohas, kus kehtis asulasisene liikluskord.

8. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (protokoll) nähtuvalt on

02.03.2013 kell 21.45 Võru maakonnas, Võru linnas, Männiku teel, Kubja tee ja Oksa

tänavate vahel, sõidusuund Kubja tee mõõdetud kiirumõõteseadmega Stalker II MDR nr

AS008391 D.O poolt juhitud mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxxx 74 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h,

kiiruse laiendmääratlus +/- 3, ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Mõõtmise tehioludest nähtuvalt oli mõõtmise kohaks asulasisene tee, nähtavus

hea, tehisvalgus, ilm sademeteta, teel oli lumi ja kiilasjää, tee oli kattega ja ühesuunaline. Seadme tabloole ilmunud näitu näidati juhile, mida kinnitab juhi allkiri. Eeltoodu alusel leiab kohus, et D.O poolt kiiruse ületamine on samuti tõendamist leidnud nii tema enda poolt antud ütlustega, tunnistajate ütlustega, kui ka kiirusmõõteseadme näiduga. 9. rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid s.o Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et D.O

sõitis Võru linnas, Männiku tänaval, Oksa ja Kubja tee tänavate vahel s.o asulasisesel teel kiiremini kui 50 kilomeetrit tunnis, ületas sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. D.O poolt toimepandud rikkumine on

lisaks tunnistaja ütlustele tõendatud ka objektiivse tõendiga s.o mõõtmeseadme näiduga ja

kohtu poolt üldtuntuks loetud asjaoluga. D.O poolt toimepandud tegu on õigusvastane ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 10. Kohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse õiguse rikkumist. Esitatud kaebuses on D.O väitnud, et temale ei selgitatud piisavalt V™S §-s 19

loetletud õiguste ja kohustuste sisu, jäi ebaselgeks, milles seisneb väärteomenetluses kiirmenetluse ja üldmenetluse erinevus. Tunnistaja Moris Uibo (politseiametnik) on ütlustes üksikasjalikult selgitanud, kuidas toimus õiguste tutvustamine, st alguses luges isik õigused ise läbi ja seejärel küsis, kas õigused olid arusaadavad. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest on D.O andnud allkirja nii selle kohta, et ta on õigustega tutvunud, kui ka selle kohta,

et nõustub kiirmenetlusega, samas on ka selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. D.O on andnud väärteo kohta ütlused. Seega ei ole põhjendatud D.O

väide õiguste tutvustamata jätmise kohta. Kohtuväline menetleja on teinud õiguste tutvustamiseks kõik mõistliku ja vajaliku. 11. kaitsja on esile toonud asjaolu, et koostatud on kaks erinevat otsust. Kohus D.O sellise järeldusega ei nõustu.

5 (5) 5

D.O on kaebusele lisanud koopia kiirmenetluse otsusest 10220912472651 kahel

lehel (tl 3-4), väärteo toimikus on kiirmenetluse otsus samuti numbriga 10220912472651 kahel lehel (väärteotoimiku lk 1-2). Kohus leiab, et tegemist ei ole erinevate otsustega, vaid kiirmenetluse otsus ongi kahel erineval lehel, millel on erinevad andmeväljad. Kohus ei ole tuvastanud, et koostatud oleks kaks erinevat otsust.

12. määratud karistuse Kohus hindab järgnevalt menetlusalusele isikule, D.O-le

seaduslikkust. LS § 227 lg 2 järgi mootrosõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

12.1 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna

arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. D.O-le määrati karistuseks 33 trahviühikut s.o 132 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab D.O

isikule ja toimepandud teo raskusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja

seisukohaga, et arvestada tuleb rikkumise asjaoludega, eelkõige sellega, et D.O ületas kiirust kohas, kus teeolud olid talvised – mõõtmise tehiolude kirjelduses on märgitud, et teel oli lumi ja kiilasjää. Kohus on viidates LS §-le 14 juba märkinud, et juht peab liikluses olema hoolikas ja käituma nii, et ta ei ohustaks ennast ega kaasliiklejaid. D.O ei ole varem küll liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, kuid seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et tema enda sõnade kohaselt omab ta juhtimisõigust alles aasta. Üldteada on asjaolu,

et just noored juhid põhjustavad sagedamini liiklusõnnetusi ning käituvad liikluses

hoolimatult. Omades väheseid juhtimiskogemusi ja seda just talvistes teeoludes, kujutab kiirust ületav juht tavalisest suuremat ohtu nii endale kui teistele liiklejatele. Seda eeltoodut arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt D.O-le määratud karistuse liigi ja määraga ning ei pea seda vajalikuks muuta.

13. taotles võimalust tasuda rahatrahv osadena. KarS § 66 lg 2 sätestab, et D.O kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, sama sätte lg 3 kohaselt ei või ositi tasutava rahatrahvi tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Menetlusalune isik selgitas

kohtuistungil, et tema töötasu keskmiselt kuus on 500 eurot, sellest tuleb tasuda igakuiselt

pangalaen 60 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtuvaidlustes rahatrahvi

tasumisega ositi. Kohus, arvestades D.O sissetuleku suurust ja tema

laenukohustusi, leiab, et määratud rahatrahvi kohene tasumine paneb isiku raskesse

majanduslikku olukorda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et D.O tuleb määratud rahatrahv summas 132 eurot tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 22 (kakskümmend kaks) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Heiki Kolk kohtunik