1-12-11463/19 | Legislator

kriminaalkorras karistatud 11.08.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 k, väärteo toimepanemise eest karistatud 1-l korral, -

Kaitsja

Süüdistatav

vandeadvokaat Arvo Suuban

I.T , isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx,

töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80%, varem

kriminaalkorras karistatud 24.03.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 3 järgi 4 k vangistusega, millest eelvangistusaja

mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 3 k 28 p vangistust

tingimisi 1 a 6 k katseajaga eest , väärtegude toimepanemise

karistatud 26-l korral, rahatrahvid tasumata, kahtlustatavana kinni peetud 07.-08.07.2011, -

v.-adv. Lembit Nirgi

2 Kaitsja

RESOLUTSIOON:

Juhindudes , 313, 315, 318, 319 koh

KrMS § 306, 309 us

otsustas:

Süüdi tunnistada G.A KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

150

summas 480 (nelisada

(ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o kaheksakümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul

selliselt, et alates juunist 2013.a tuleb tasuda igak eurot,

uuliselt vähemalt 40 lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31. maiks 2014.a.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdi tunnistada I.T 202 lg 2 p 2 KarS § järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 07. 08.07.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka, - I.T kuulub ärakandmisele 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui I.T

ei pane kaheksateist kuulisel - katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s

75 sätestatud käitumisk dud kontrollnõudeid ontrolli ajaks pan .

Määrata I.T katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama k xxxx ;

ohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

I.T-le atud katseaja alguseks lugeda 13.05.2013. määr

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.A-lt ja I.T-lt kummaltki menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.

3

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.A-lt ja I.T-lt kummaltki

menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (

asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 268,80 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti, s.h

on ks 20%, s.o 44,80 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani

käibema poolt määratud korras süüdistatava G.A kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 314,23

(kolmsada neliteist eurot ja 23 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest era aadibüroo (asukoht Lai ldatud vahendite arvelt Rakvere Advok

11, 44308 Rakvere 0 senti, s.h on

) kasuks 280,80 (kakssada kaheksakümmend eurot ja 8

käibemaks 20%, s.o 46,8

0 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi orras poolt määratud k

süüdistatava I.T kaitsjana osutatud õigusabi eest.

K menetluskuluna kaitsjatasu rMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.T lt

357,55 (kolmsada viiskümmend seitse eurot ja 55 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri

Toominga ja Lembit Nirgi

poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada G.A-ltasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 794,68 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juunist 2013.a igakuiselt vähemalt 66,23 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 alusel võimaldada I.T lg 3 tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku 838 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juunist 2013.a igakuiselt vähemalt 69,84 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

G.A ja I.T Rahandusministeeriumi tasuda väljamõistetud summad

arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 n Kui rahalised nõuded ing selgitus.

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14. maist 2013 (seega hiljemalt 20. maiks

2013

av maakohtu ). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaad

kantseleis alates 04. juunist 2013. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 05. juunist 2013.

SÜÜDISTUSED

G.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 28.05.2011.a kuni

29.05.2011.a kella 19.00-ni varastas xxxx korterist oma xxxx K R kuuluvad kolm kullast

käevõru koguväärtusega 600 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 124,63 eurot,

kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 127,82 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad

4

väärtusega 51,13 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 102,26 eurot, kullast ripatsi väärtusega 44,74 eurot, tekitades kannatanule kokku varalise kahju summas 1050,58 eurot.

Seega G.A, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ostis G.A-lt 2011.

aasta mai lõpus – juuni alguses kahel korral täpselt tuvastamata kuupäevadel viimase poolt

oma xxxx K R

2011. aasta maikuu lõpus varastatud kuldehted – kolm kullast käevõru

koguväärtusega 600 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 124,63 eurot, kullast

rippuvad kõrvarõngad väärtusega 127,82 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega

51,13 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 102,26 eurot, kullast ripatsi väärtusega 44,74 eurot,

kokku ehteid kogusummas 1050,58 eurot, olles teadlik, et kuldehted on G.A poolt

oma xxxx

varastatud ning müüs need edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele.

Seega I.T, omastades ja turustades vähemalt teist korda süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav G.A tunnistas kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses täielikult

süüdi. G.A väitel see vist oli 27. või 28. kuupäev, oli mai lõpp 2011. Kõik sai alguse

suurest joomisest K K . G.A möönis, et läks vargile ilmselt raha saamise eesmärgil.

I.T pakkus ise välja, et kas tal on kodus k . Tema ütles I.T le ulda

, et xxxx on midagi. G.A oma sõnul küsis I.T käest, et

kas mingeid jamasid ei tule ja I.T ütles, et keegi ei saa seda tunnistada, nägijaid ei ole ja siis läks kaubaks. G.A ütlustest nähtub, et nad sõitsid tema maja ette.

Kui tema läks teid tooma, ütles ta seda ka K ja I.T le, kes jäid xxxx eh K autosse. Asju võttis ta kahes osas. Kokku võis olla 3 käevõru, kolmed kõrvarõngad, sõrmus ja

ripats. Kõik need kullast esemed andis ta kahes osas I.T le . Esimesel korral

andis ta käevõrud, teisel korral väiksemad asjad. Esimese korra eest sai ta Andrus

I.Tilt 50 eurot ja teise korra eest 60 eurot, kokku 110 eurot. Hindaja oli I.T

. G.A sõnul nägi müümist pealt K K , kes istus autos ees, kui tema tuli

tagant uksest. G.A võttis omaks, et ei julgenud ta kohe tunnistada, et vargil käis, xxxx

tal oli siis deliirium ka. G.A jäi selle juurde, et ta ütles I.T le , et ta varastas kodust oma xxxx ehted. Ehete kahes osas toomist põhjendas G.A sellega, et esimese raha jõid nad kähku maha ja siis oli vaja uut raha. Ajaline vahe esimese ja teise korra vahel oli ilmselt 1 päev. G.A kahetses toimepandut.

Süüdistatav I.T tunnistas kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses

osaliselt süüdi. I.T ütlustest nähtub, et K ja G.A oli tõsine

K alkoholiprobleem. Nad käisid talle närvidele, et laena raha, mispeale tema ütles, et kui tahate

raha saada, peate mida da huvitas kuld. gi müüma. Te I.T sõnul G.A

ütles, et läheb toob kulda. Nad jäid G.A maja trepikoja ette autosse K

K ootama. G.A käis üksi korteris ära. Tagasi tulles ütles G.A, et on olemas. See ütlemine

oli autos, kus oli ka K K . Nad (G.A ja K K ) said raha ja see päev lõppes koomaga

nende jaoks. Järgmisel pä G.A läks ja tõi jälle, öeldes, et tal on veel eval

pakkuda, et tal on raha vaja. Ka sel korral oli juures K K . I.T kinnitas, et kui on pakkuda ja tal on raha, siis ta ostab. Tal oli kahtlus ja ta pidas võimalikuks, et need ehted varastas G.A oma xxxx tagant, sest kust alkohoolik saab selliseid asju. I.T põhjendas

oma käitumist sellega, et ega nemad ei anna ka sulle valikut, sa pead ostma. Andrus

5

I.T oma sõnul ei sundinud G.A oma xxxx tagant varastama. Ehted olid sellised, mis võisid kuuluda naisterahvale. Ta ei teadnud, et paneb toime kuriteo. Nende ehete eest maksis ta 200 eurot, sinna lähedale, sest kuld on kallis. I.T väitel müüs ta ehted pandimajja Tallinnas, saades kuskil 100 eurot kasu.

Kannatanu K R kinnitas kohtuistungil,

et süüdistatav G.A on tema poeg.

Süüdistatavat I.T ta ei tunne, kuid on viimast näinud nende maja ümber luuramas ja passimas. Kaja G.A ütlustest nähtub, et varguse avastas ta 29.05.2011, kui tuli

töölt koju, sest kilekott oli väljas, kus tal ehted sees olid ning kõik, mis oli kilekotis, oli kuld

ära viidud. , et nende korteris on käinud

Kuna sisse murtud ei olnud, siis teadis ta kohe

alkohoolikust poja sõbrad. Poeg väitis talle algul, et tema ei ole teinud, kuid hiljem tunnistas

üles, et tema võttis. K arvates kasutas I.T ära s R eda, et tema poeg on

alkohoolik. I.T teadis, et kuldesemed on varastatud, kuivõrd alkohoolik ei

investeeri kulda. Kilekotis olid tal 3 kullast

käevõru, mis olid karpide sees. Ühel käevõrul (katkine) olid sinised kivid peal, üks käevõru oli 0,5 cm lai, graveeringuga, kolmas käevõru

oli lillornamendiga, roosa kiviga. tal veel 1 ripats (tilga kujuline, roosa Kaduma läksid

kiviga)

- , 1 sõrmus (punaste kividega), kolm paari kõrvarõngaid. Ühed kõrvarõngad olid 8

kujulised, teravatipulised, teised kõrvarõngad olid nagu 2 ketti ja mõlema otsas väiksed südamed, kolmandad kõrvarõngad olid nagu ketid ja otsas valge kulla lüli. Tegemist oli peale

vaadates naiste ehetega.

Hinnad kaduma läinud kuldesemetele sai selliselt, et käis poes ja ta vaatas analoogsete asjade hindu, sest osa asju olid poes olemas.

Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et ühel päeval, võis olla mai lõpus 2011, sõitsid nad

G.A maja juurde. Tema oli võtnud ja G.A oli ka purjus. Kuna neil oli vaja

viinaraha teha, siis käis G.A korraks toas ja tõi peotäie ehteid. K sõnul olid nad K

G.A-ga juba pikalt napsi võtnud. väitel andis G.A oma kodust toodud K K kuldehted I.T le. Hiljem sai ta G.A käest teada, et viimane müüs need I.T-le

, saades nende eest 150 või 200 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või

film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise

tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt

kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et

isikulisi

nendega G.A ja I.T ile saab lugeda tõendatuks süüdistatava süü ne te

esitatud süüdistustes tõendamist see, et . Kohtulikul uurimisel leidis G.A varastas kahel korral xxxx korterist oma emale K R kuuluvaid erinevaid süüdistuses tähendatud ajal

kuldehteid koguväärtusega 1050, es täielikult süüdi

58 eurot. G.A on ennast vargus tunnistanud, põhjendades toimepandut sooviga saada raha alkoholi ostmiseks. Kannatanu K R

avastas varguse 29.05.2011, kui ta töölt koju tuli. Arvestades asjaolu, et korterisse

sissemurdmise R kahtlus oma alkohoolikust pojale G.A-le jälgi ei olnud, langes K

või viimase sõpradele. Hiljem tunnistas G.A ise emale üles kuldehete varguse. K R

on temalt varastatud kuldehteid väga üksikasjalikult kirjeldanud, määrates neile reaalsed

6

hinnad. Samuti leidis I.T ostis tõendamist see, et G.A-lt süüdistuses tähendatud ajal kahel korral nimetatud kuldehteid, olles teadlik sellest, et need kuldehted on

süüdistatava G.A poolt oma ema tagan

t varastatud. Kohtul ei ole mingit põhjust

kahelda süüdistatava G.A ütlustes ta ütles I.T le , et ta varastas

, et

kodust oma ema ehted. I.T kinnitas ise, et tal oli kahtlus ja ta pidas võimalikuks, et need ehted on G.A oma ema tagant varastanud, sest kust alkohoolik saab selliseid asju, liiatigi oli tegemist naisterahva ehetega. G.A sõnul sai ta esimesel korral I.T-lt kuldehete eest 50 eurot, teisel korral 60 eurot. I.T on öelnud, et maksis hete eest kokku kuskil 200 eurot. Kuldehete üleandmist nägi pealt kulde

süüdistatavatega ühes autos istunud I.T müüs ostetud

tunnistaja K K . kuldehted edasi Tallinnas asuvasse pandimajja, saades kasu kuskil 100 eurot.

Varguse puhul on kaitst eks omand. Objektiivne koosseis kujutab varguse avaks õigushüv

puhul endast Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt võõra vallasasja äravõtmist.

valitsetavas ruumis (käesoleval juhul korteris). Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega.

Kohtu arvate oma emalt K R - s tegutses süüdistatav G.A võõraid vallasasju

kuldehteid otsese tahtlusega. Asjade ebaseadusliku omastamise suhtes oli varastades vähemalt tal kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi asjad endale võtta.

KarS § 199 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et süüdistatava G.A käitumises esinevad KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 202 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara

omandamise, hoidmise või turustamise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara all mõeldakse eelkõige asja, mille süüdlane on

omandanud süüteoga. Objektiivne koosseis on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mis

tahes viisil (käesoleval juhul vargalt ülesostmine kahel korral). Turustamine on vara

võõrandamine mis tahes tehingu vormis (käesoleval juhul müümine). Subjektiivsest

edasi

küljest eeldab oosseis on täidetud, nimetatud koosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. K

kui isik tegutseb vähe omandaja, hoidja või turustaja malt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui peab võimalikuks vara süüteolist päritolu. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud

see, et süüdistatav I.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava I.T käitumises esinevad KarS § 202 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 199 lg 1 järgi ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi

kvaliﬁtseeritavad kuriteod on teise

raskusastme kuriteod, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni

kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis

on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja

subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava G.A karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, mis oli kohtu arvates siiras.

Kohus süüdistatava I.T karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, sest

kohtuistung anud ega saanud aru, et ta oleks il ütlusi andes ta sisuliselt ennast süüdi ei tunnist

midagi valesti teinud.

puuduvad Süüdistatavate G.A ja I.T käitumises

KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. -

7

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. -l korral karistatud, samuti on Süüdistatavat G.A on varem kriminaalkorras 1

teda väärt l korral karistatud. Süüdistatavat I.T on

eo toimepanemise eest 1- varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud, väärtegude toimepanemise eest on teda 26-l korral karistatud, sealjuures väärib eraldi märkimist, et kõik temale määratud rahatrahvid on

tasumata. xxxx Süüdistatav G.A töötab . Süüdistatav I.T on

töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80%. KarS §

199 lg 1 ja 202 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist

karistust, s.o rahalist karistust. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib

kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. KarS § 44 lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et

süüdistatava G.A puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige

kergeimaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ning võimaldades seda KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasuda ositi ühe aasta jooksul võrdsetes osades. Rahalist karistust kui kõige kergeimaliigilist karistust

ei pea kohus põhjendatuks süüdistatavale I.T le mõista ainuüksi seetõttu, juba

et

tal on kõik väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Süüdistatavat I.T võib kohtu arvates karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib tema suhtes KarS § 74

lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata kaheksateist kuulise katseajaga ühes

käitumiskontrollile allutamisega. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval

juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetu lt välja mõista kaitsjatasu kohtueelses te ja kohtumenetluses osutatud

õigusabi eest ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia

tegemise kulud. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ning KarS § 66 lg 3

võimaldab kohus süüdistatavatel G.A ja I.T ltasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

1-12-11463/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text