1-12-2224/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2224 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. aprilli 2013

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu J. (J. ) määruskaebus G G

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.G määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. tunnistati Pärnu Maakohtu 12.04.2012 otsusega süüdi KarS § 25 lg 4 – G § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistus 2 aastat 6 kuud.

Kinnipeetava karistusaeg algas 1.12.2011 ja lõpeb 1.06.2014. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve alla avanes 1.03.2013.

2. Viru Maakohtu 29.04.2013 määrusega jäeti J. vangistusest tingimisi enne G tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised.

2.1 Maakohus võttis arvesse, et J. on kriminaalkorras karistatud kolm korda. G

Varasemalt oli ta kahel korral allutatud käitumiskontrollile, mis ebaõnnestusid. Viimane

kuritegu on kinnipeetava poolt toime pandud kehtival katseajal. Väärteokorras on J.

G karistatud üksteist korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on käesoleval ajal tema suhtes

menetluses neli uut kriminaalasja, millest kolme toimepanemist on J. ise tunnistanud. G

Vangistuses on J. -le määratud üheksa distsiplinaarkaristust. Eeltoodust järeldas G

maakohus, et J. ei ole oma karistustest mingeid järeldusi teinud ja tema käitumine G vangistuses näitab, et tegemist ei ole olnud mitte kinnipeetava ühekordse eksimusega, vaid tal

2

on välja kujunenud kuritegelik elustiil. Tegemist on ilmselgelt avalikkusele ohtliku kinnipeetavaga, kelle vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja rikub ühiskonna õiglustunnet. Karistuse mõistmise eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul saavutatud. Maakohus leidis,

et J. seaduskuulekas käitumine vabaduses ei ole käesoleval ajal vangistusest G vabastamisel tagatud isegi mitte elektroonilise valve kohaldamisega.

2.2 Maakohtu istungil seletas J. , et soovib asuda elama XXX . Nimetatud aadress ei G ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Alles pärast maakohtu täpsustavat küsimust

elukoha osas möönis J. , et võib asuda elama XXX valda. Eeltoodust nähtub, et G kinnipeetav on juba eelnevalt otsustanud kriminaalhoolduse nõudeid mitte täita. Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav emotsionaalselt ebastabiilne, käitumishäiretega ja psühholoogiliste probleemidega. Maakohus leidis, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on J. võimalik oma probleemidega tegeleda ja saada vajadusel nii nõustamist kui ka G osaleda vastava suunitlusega sotsiaalprogrammides.

2.3 Töökoha olemasolu ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise vanglas luges

maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava

vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Ülaltoodu alusel jättis

maakohus J. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava karistuse G tähtaeg lõpeb 1.06.2014, seega on tal veel üle aasta võimalik oma probleemidega tegeleda ja näidata, et vabaduses suudab ta edaspidi elada seaduskuulekalt.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. , taotledes määruse G

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne

tähtaega. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus õigesti aru saanud, kuhu J. plaanib G

vabanedes elama asuda. J. elukohaks saab XXX vald, XXX , mitte XXX . Kohus ei G

arvestanud, et vabanedes soovib J. asuda tasuma hagisid ning ka vangistuses on ta G tasunud 300 eurot. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et üheksa distsiplinaarkaristust pärinevad

ajast, mil J. oli eelvangistuses ja tegemist oli talle vaimselt raske ajaga, kuna oli oma G tuleviku suhtes teadmatuses.

4. Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2013 määrusega määrati süüdimõistetu J.

G

määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja kaitsjale anti

määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 29.05.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et J. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine G ei ole põhjendatud. Maakohus on J. puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg- G

s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus

nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures ei ole G

J. vabanemisjärgne elukoht olnud tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel G

määrav. Maakohus on üksnes välja toonud, et J. on oma elukohana nimetanud kahte G

erinevat aadressi, mis on tekitanud kohtus kahtlusi tema poolt kindlaksmääratud elukohas

elamise nõudest kinnipidamises. J. vabastamata jätmise tingisid aga peamiselt tema G

3

varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimane kuritegu toime pandud katseajal) ning käitumine karistuse kandmise ajal (üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, nelja

uue kriminaalasja menetlemine). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. G iseloomustavate andmete põhjal põhjendatult järeldanud, et varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkaks ta vangistusest vabanedes kuritegude

toimepanemist. Sellist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et J. on vangistuses viibides G tasunud 300 euro ulatuses rahalisi kohustusi.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J. vangistusest tingimisi G ennetähtaegselt vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Agu Timmi Aarne Sarjas