1-12-7225/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-7225

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. juunil 2013. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-12-7225 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Evelin Ets Kriminaalasi Tingimisi enne ise tähtaja lõppemist vangistusest vabastam küsimus Kinnipeetav X isikukood: ; elukoht ; kodakondsus: EV kodanik XXX : XXX Kaitsja advokaat Kaja Kiilo RESOLUTSIOON juhindudes KarS 76 lg 3

§ ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata temale Tartu Maakohtu 13.09.2012.a otsusega mõistetud vangistusest X tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista ükssada X ilt 114 ( neliteist eurot riigituludesse menetluskulude katteks. )

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

AS, nr 221023778606 333416110002 Danske Bank AS- , viitenumber Swedbank AS või nr is 2800049874.

Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-12-7225 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtu . määruse jõustumisest

E

m us elnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtu äär Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul

arvates 05.06.2013. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

X Tartu Maakohtu kohtumaja 13.09.2012. a otsusega mõisteti süüdi Võru KarS § 424; § 121 ja §

136 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

suurenda karistust Tartu Maakohtu 23.09.2011. ti a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 2 ile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 5 päeva vangistust võrra, mõistes X ja 25

päeva vangistust. Karistusaeg algas 03.04.2012.a ja eb 28.09.2014. lõp a.

Õigus etähtaegse vabanemise arutamiseks tingimisi enn elektroonilise valvega tekkis 31.05.2013. a.

X on varem kriminaalkorras karistatud 13-l korral: 1) 23.01.1995.a Võru Maakohtu poolt KrK § 252 lg 1; § 1411 lg 1; § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 2 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 28.02. Maakohtu poolt lg 3 aastat ja 3 kuud 1997.a Võru KrK § 197 ; § 139 lg 2 p 2,3 järgi 3 vabadusekaotust;

3) 29.0

1,2, aastat ja 3 kuud 5.2001.a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 3 vabadusekaotust; 4) 04.04.2002.a Maakohtu poolt K

39 lg 2 p 1,2,3 a aresti; Võru rK § 1 järgi 60 päev 5 14.11.2002.a 9 lg 2 p ) Võru Maakohtu poolt KrK § 13 2; § 1411 lg 2 p 2 j 2 aastat 10 kuud ärgi ja 27 p

äeva vangistust; 6) 20.04.2005.a kuud ja 1

Võru Maakohtu poolt KarS § 120 järgi 5 päev vangistust; 7 19.10.2005.a

9 lg 2 p vangistust; ) Võru Maakohtu poolt KarS § 19 4 järgi4 kuud ja 1 päev

8) 22.06.2006.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 30 päeva vangistust; 9 01.11.2006.a Tartu Maakohtu

4,7,8

) Võru kohtumaja poolt KarS § 346; § 199 lg 2 p ; § 121 järgi 2 kuud ja 11 ; päeva vangistust 10) 29.05.2007.a Tartu Maakohtu lg 2 p 4 7 kuud Võru kohtumaja poolt KarS § 121; § 199 järgi vangistust; 11) 22.01.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4 järgi 7 kuud vangistust; 12) 12.11.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 121; § 266 lg 2 p 1; § 331 lg 2 järgi 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva

vangistust; 13

) 23.09.2011.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121; § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 202 lg 1 järgi ning § 68 lg 1 alusel 1 aast 11 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. a

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on i vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral X :

27.08.2012. kartserisse paigutamisega. Vabanedes asub elama endisesse elukohta, maja on a sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle

3200 euro. 2013.a alustas osalemist sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“,

kuid edasine jätkamine on kaheldav li, muutus selle mõjul . Vabaduses kuritarvitas alkoho

agressiivseks, namik kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. ise end sõltlaseks ei pea. E

Probleemide lahendamisel Tartu Vangla hinnangul on kasutab vägivalda ja ähvardamist. süüdimõistetu üldise k nemise tõenäosus 48 , uue vägivalla puhul uue orduva kuriteo toimepa % teo toimepanemise tõenäosus on 5 Riskivalemist lähtudes ennetähtaegset 9%. Tartu Vangla ei toeta X i vabastamist.

Kriminaalhool vabaduses olemas kindel elukoht dusametniku arvamusest nähtuvalt on X il XXX,

elamu on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Olemas töökoht , kus töötas XXX XXX. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus (kuritegude dünaamika on

muutunud raskemaks), hoolimatu suhtumine seadustesse ja ühiskonda, alkoholi tarvitamine ja

suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise

korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala või võtta end töötuna

arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega (kriminaalkorras karistatud isikud); alluda ettenähtud ravile, kui

ta on selleks eelneva nõusoleku andnud (alkoholi tarvitamisest loobumiseks) ning osaleda sotsiaalabiprogrammis.

X seletas kohtuistungil, et ta on aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning tahab alkoholiprobleemiga tegeleda nii, et XXX juurde elama. lõpetada alkoholi tarvitamine. Ta läheb XXX XXX on . Tal on XXX

tööd.

Prokur esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta i öri X vangistusest tingimnisi ennetähtaegset vabastamist j

ärgmistel põhjustel. Tulenevalt KarS § 76 lg 3 tuleb esimeses järjekorras arvestada isiku poolt toime pandud kuriteo

asjaoludega.

X kannab hetkel karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kehalise

väärkohtlemise ja seadusliku aluseta vabadusevõtmise eest. Kuriteoepisoodide rohkus, toimepanemise asjaolud ja ühiskonnaohtlikkus välistavad prokuröri hinnangul i ennetähtaegse X vabastamise.

Tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestab kohus järgnevalt süüdimõistetu isikut, tema varas

emat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. X i on kokku juba 14 korral kriminaalkorras karistatud, reaalselt kannab ta vangistust üheksandat korda. Vangistuses on ta alustanud osalemist sotsiaalprogrammis “Agressiivsuse asendamise

treening”. Ühel korral on teda vangistuses viibides karistatud ka distsiplinaarkorras (27.08.2012.a). Vabanedes on XXX on nous X il olemas elukoht, sotsiaalne tugivõrgustik perekonna näol ning

teda ka materiaalselt toetama. Samas ei oma

ning ta pole X töökohta, tal puudub XXX omandanud ühtegi kutset. Tema kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et X ei pea vajalikuks hariduse ega kutse omandamist. X il puudub ametlikult töötamise kogemus. Eeltoodu kohaselt on X i väljavaated töö leidmiseks vägagi piiratud. See kätkeb endas aga kindlasti riski, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. X on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid on neid nõudeid rikkunud. Kuna isik kannab juba üheksandat reaalset vanglakaristust, siis

on vähetõenäoline, et käesolev vangistus oleks i mõttemallides või käitumises midagi X

muutnud. Oma pikaaegse järjepideva kuritegude toimepanemisega on ta ilmekalt väljendanud oma negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Tema suhtes vanglas koostatud riskihindamuse tulemuste põhjal esineb 59% tõenäosus, et kahe aasta jooksul paneb X toime uue vägivaldse kuriteo. Seetõttu ei toeta ka Tartu vangla i ennetähtaegset va X bastamist.

Kokkuvõtvalt leiab prokurör i varasem elukäik ning hoiakud välistavad tema , et X

ennetähtaegse vabastamise. on oma varasema käitumisega väljendanud ilmselget X lugupidamatust ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes ning sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele.

Kaitsja on seiskohal, et X i on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele ning elukohas on tal tegevus ja lähedaste toetav võrgustik.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse prokuröri ja kaitsja arvamuse ning tutvunud

arvamusega, leiab, et i tingimisi ennet on olemas X ähtaegseks vangistusest vabastamiseks

formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema

käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle

1/3 karistusajast. Saabunud on KarS § 76 lg 1 p 1 ettenähtud tähtaeg, mil vaadatakse

ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve alla. on andnud nõusoleku alluda X elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema elukohas olemas.

Materiaalseteks alusteks on k

indla elukoha olemasolu. Töökoha võimalus on olemas XXX

seotud tegevuses gimisi . Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus tin ennetähtaegseks vabastamiseks. on ka võimalik, kui M tööd teeb. Tema varasem Sissetulek . K.

eluviis ei iseloomustada teda töötava isikuna. puudumine võib tingimisi Elatusallika ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral panna X i raskesse olukorda.

X i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal.

X kannab karistusena vangistust teise astme kuritegude eest. Tema kuritegudega on kahjustatud

õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid, kahjustatud õigushüvede ring on laienenud võrreldes eelmiste kuritegudega. X X ärakuulamise järel jõudis täitmiskohtunik prokuröriga samale järeldusele, et i ei ole tema isikut ja karistuse ajal käitumist arvestades võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada. X b distsipliinirikkumine. Tema isikut tervikuna käitumist karistuse kandmise ajal iseloomusta

iseloomustab varasem korduv karistatus. Korduvad reaalsed vangistused ei ole teda hoidnud

uutest kuritegudest. Kuritegude toimepanemisel on olnud oluline osa alkoholil, mis on seni kujundanud M. K. eluviise. Arvestades kuritegude asjaolusid ja i tumist karistuse kandmise ajal, , süüdimõistetu isikut X käi ei ole teda võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega esimesel KarS § 76 lg 1 p 1

sätestatud tähtajal.

X

on vangistuses alustanud resotsialiseerivaid tegevusi

sotsiaalprogrammides osalemisega. Vangistuse ajal selle tegevusega jätkamine on tõhusam

resotsialiseerumise viis kui ennetähtaegne tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 114.- eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 6 kuu jooksul, sest KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtajal ei ole Margus Kauril võimalik menetluskulusid täies ulatuses tasuda.

Ene Muts täitmiskohtunik