4-13-1463/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2013, Tartu Väärteoasja number 4-13-1463 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Väärteoasi A.J-i väärteoasi alkoholiseaduse § 70 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 15. märtsi 2013. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik A.J Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Menetlusalune isik A.J (isikukood: xxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S §-st 147 lg-st 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 15. märtsi 2013. a kohtuotsus muutmata ja menetlusaluse isiku A.J-i apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud

1. Viru Maakohtu 15.03.2013. a otsusega tunnistati A.J süüdi 13.03.2013. a

avalikus kohas joobeseisundis viibimise eest, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku

moraalitunnet, s.o alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõisteti karistuseks 12 (kaksteist) päeva aresti.

’

2 Esimese astme kohtu otsuse sisu

2. Maakohus leidis, et A.J-i süü väärteo toimepanemises AS § 70 järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega. Maakohtu hinnangul tõendas AS § 70 koosseisu

realiseerimist väärteoprotokoll, millest nähtus, et A.J viibis alkoholijoobes avalikus kohas, ning kiirabikaart, milles oli A.J-i diagnoosiks pandud alkoholijoove. 2.1. Maakohtu hinnangul olid A.J-i antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna tema poolt

kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused olid oluliselt lahknevad. Eeluurimisel antud ütlustes seletas A.J, et ta oli sõbra juures külas ning tarvitas alkoholi. Maakohus tõi välja, et kohtuistungil ütles A.J, et ta läks sõbra juurde, tahtis seal puhata, ei saanud

magama jääda, palus sõbralt unerohtu. Kohtuistungil ütles A.J, et sõbra juures ta alkoholi ei tarvitanud. Maakohus märkis, et kirjeldatud vastuolud on olulised, mistõttu jättis need ütlused tõendite kogumist välja.

Apellatsioonis esitatud taotluse sisu 3. A.J ei nõustu maakohtu lahendiga ning taotleb selle tühistamist. A.J-i väidete kohaselt polnud ta raskes alkoholijoobes, vaid oli võtnud unerohtu. Kuna ta ei uinunud, siis läks ta õue värsket õhku hingama, kuid kaotas tänaval teadvuse ja hiljem ärkas politseijaoskonnas vigastatuna.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.

Ringkonnakohus, olles uurinud väärteoasja materjale, leiab, et Viru Maakohtu 15.03.2013 otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. 5. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei

pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Seega käsitleb

ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud põhilisi seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi. 6. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamine apellatsioonis toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohtu hinnangul pole alust seada kahtluse alla nende tõendite sisu, millele maakohus

oma otsuses tugines. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A.J-i antud

ütlused kohtueelses menetluses ning kohtuistungil on vastuolulised ja ebausaldusväärsed.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid A.J-i apellatsioonis esitatud väited ümber ei lükka. Vastuolusid sisaldav kaitseversioon, mille kohaselt A.J ei saanud tuttava juures olles uinuda, läks tänavale jalutama, kaotas teadvuse ja hiljem avastas

ennast politseijaoskonnas, on väärteoasja materjalide põhjal ainetu ja põhjendatult loetud

mitteusaldusväärseks maakohtu poolt. Juba maakohtus A.J-i poolt väidetu, et ta jõi

eelneval päeval ainult kaks klaasi veini, on alusetu, sest kiirabikaardis märgitu kohaselt oli

A.J ilmsete joobetunnustega ja puhus alkoholi lõhna suust (tl 17). Kohtul pole alust kahelda väärteoprotokollis fikseeritud olukorras, et A.J polnud võimeline joobeseisundi tõttu iseseisvalt liikuma ja solvas sellega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. 7. Eelnevale tuginedes jätab ringkonnakohus VTMS § 147 lg 1 p-st 1 tulenevalt Viru Maakohtu

15.03 2013.a kohtuotsuse muutmata ja menetlusaluse isiku A.J-i apellatsiooni rahuldamata.

Kohtunik

Tiit Lõhmus