1-12-11372/11 · 1-12-11372/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-11372

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juunil 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-11372 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.M tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu J.M, isikukood: xxx, xxx Kaitsja Vandeadvokaat

Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta J.M vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat

ema poolt J.M-ile Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata t osut 64,80 eurot (s.h kohtulikus atud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest kriminaalmenetluses osalemise eest 54 10,80 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista J.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 64,80 eurot kaitsjatasu osuta

tud õigusabi eest.

J.M tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 28.11.2012 kohtuotsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 349 ja § 344 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1, § 64 alusel 1 aasta 10 kuu ja 25 päevase vangistusega.

Karistuse algus 19.02.2012

ja lõpp 13.01.2014.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.05.2013.

Kinnipidamisasutusest J.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanemisel elama koos ema ja vennaga vallale kuuluvassekorterisse aadressil xxxxxx. Isik omab põhiharidust, eriala puudub. Viimane pool aastat enne vangistust oli väidetavalt suulise kokkuleppe alusel Inglismaal kanafarmis hooajatöid tegemas. On sooritanud korduvaid varavastaseid kuritegusid. Vabanedes töökoht ja sissetulek puudub. Võlgnevusi on isikul 3267,91 euro ulatuses. Kinnipeetava noorem

vend Txxx Lxxx on kriminaalkorras karistatud ja on käesoleval ajal tagaotsitavaks kuulutatud.

Väärteokorras on alaealisena karistatud koolide ühiselamutes alkoholi tarvitamise eest. Isiku sõnul on tarvitanud varasemas eas kanepit ja amfetamiini. Alustas kanepi tarvitamist 15 aastaselt.

Meditsiiniosakonna andmetel on tuvastatud isikul sõltuvus amfetamiinist. Vangistuses on täheldatud vägivaldset käitumist isikule ebameeldivas olukorras. Võib varavastaseid kuritegusid sooritada hetketuju ajel, on korranud oma vigu ja ei ole suutnud leida alternatiive. Ei mõtle oma

tegude tagajärgedele. On rikkunud katseaja tingimusi, lahkunud majandusliku toimetuleku huvides Inglismaale tööle pooleks aastak Üldise korduva uue kuriteo toimepanemise tõenäosus s. kahe aasta jooksul on 78%. Tulenevalt kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgest riskiprotsendist ei toeta vangla kinnipeetav J.M-i vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama oma ema Exxx Lxxx juurde aadressil xxx. Tegemist on Audru vallale kuuluva korteriga, mida üürib kinnipeetava ema

Exxx Lxxxs ca 8 aastat. Kinnipeetav omab korterisse sissekirjutust. Enne vangistust elas kinnipeetav pool aastat xxx. Varasem elustiil liikuv ja ebastabiilne. Kinnipeetava ema kindlustab J.M-ile võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel elukoha ja esmase majandusliku toetuse

toidu näol. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetulek. Kinnipeetava ema

xxx, sissetulekuks on miinimumpalk ning majanduslik olukord on raske. J.M on kriminaalkorras karistatud kolmel korral varguste ja kelmuste toimepanemise eest, väärtekorras on

karistatud varavastaste tegude eest 7-l korral. -l korral Väärteokorras on kokku karistatud 37

(Alkoholiseaduse rikkumised, Tubakaseaduse rikkumised, Liiklusseaduse rikkumised, avaliku korra rikkumised), perioodil 2006 - 2011 a. Käitumist iseloomustab riskiv ja hoolimatu käitumine

ning

süütegude toimepanemine majandusliku kasu saamise nimel. On varasemalt mõistetud

tegema üldkasulikku tööd koos allumisega käitumiskontrolli nõuetele. Tallinna Vangla Pärnu

krimin

aalhooldusosakonna Pärnu talituse üldkasuliku töö toimikust nr. 112248 selgub, et J.M

oli probleeme kontrollnõuete täitmisega ta ei ilmunud määratud aegadel

-

registreerimistele ning lahkus elukohast ilma kriminaalhooldajalt luba saamata Inglismaale. Samuti jätkas ka katseajal varavastaste süütegude toimepanekut

- katseajal karistati teda 3-l korral KarS § 218 rikkumiste eest rahatrahvidega.

Esta J.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab kai

tsealust ja leiab, et vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist kirjalikult ei toeta J.M-i .

3(4)

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se

arvesta , leiab, et J.M des prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alus tähtaega el, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sel . le lele järgnenud perioodil

J.M on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Enamus J.M-i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (süstemaatilised vargused, kelmus), kuid on ka toime pannud võltsitud raha kasutamise, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja dokumendi võltsimise.

Isik on olnud kriminaalhooldusel vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, karistus pöörati

täitmisele kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel ning lisaks pani toime uue kuriteo.

Pärnu Maakohtu 20.10.2011 määrusega kuulutati J.M tagaotsitavaks ja valiti

tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Kinnipidamisprotokollis (isiklik toimik lk 1) on näha, et J.M peeti kinni 19.02.2012, s.o pea 4 kuud peale tagaotsitavaks kuulutamist. Pärnu Maakohtu 22.02.2012 määrusega pöörati J.M-ile Pärnu Maakohtu 08.12.2010

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 kuud vangistust täitmisele. Kohtumääruse

kohaselt hoidus J.M üldkasulikust tööst kõrvale ja ei järginud kontrollnõudeid. Isik

lahkus oma elukohast alates 2011 septembrikuust ja ei ilmunud registreerimistele kriminaalhoold

usosakonda. Üldkasuliku töö tegemise ajal karistati teda 2 korral väärteokorras.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 16- J.M-i on 37 korral 23) on näha, et kar eokorras, nendest 8 korral Alkoholiseaduse alusel ja 7 korral ku asja istatud väärt väheväärtusli varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

kriminaalhooldus J.M-i puhul

ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hak

kab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomus avat on vangistuse jooksul kahel korral tusest on näha, et kinnipeet

distsiplinaarkorras karistatud kartseriga. Karistused on mõistetud vanglaametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest ja vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele allumatuse eest. Rikkumiste use ajal ei ole J.M

iseloom näitab, et vangist oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav kasuliku tegevusega vangistuse jooksul hõivatud ei ole olnud.

Isikul on isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 28.08.2013.

Vabanedes on kinnipeetaval oma ema Esxxx Lxxx juurde aadressil xxx võimalus elama asuda põik xxx. Vabanedes ega sisse ei ole isikul kindlat töökohta tulekuallikat. Samas vähene haridus, eriala ja töökogemuse puudumine, raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude to

imepanemise

riski. Kinnipeetava ema töötab ning ta on nõus xxx ja tema sissetulekuks on miinimumpalk

4(4) võimaldama J.M-ile vabanemise korral esmase majandusliku toetuse toidu näol. Pere majanduslik olukord on raske.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades J.M-i

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased

kuriteod lised vargused ja kelmus all , süstemaati ), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve olles (kontr , isele ja lisaks uue ollnõuete eiramine, ÜKT tundide mittetäitmine karistus pöörati täitm

kuriteo toimepanemine), (kaks distsiplinaarkaristust) ja vabaduses tema käitumist vangistuses

(

korduvad väärteokaristused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha

puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud

vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga,

hoidus üldkasuliku tööst kõrvale, ei st ilmunud registreerimisele, lahkus oma elukohast karistus pöörati täitmisele, lisaks kriminaalhooldusel olles pani toime uue varavastase kuriteo ja võltsitud

raha kasutamise. Seega kriminaalhooldus ei osuta J.M-ile piisavalt mõju. Oleks

kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korra käitumiskontrolli all viibinud ja kahel korral kandnud vanglakaristust, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut

seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei

oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on

kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kinnipeetava noorem vend on kriminaalkorras karistatud ja kohtu poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Kohtul ei ole veendumust, et

vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma e Ka luga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded ko eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. htutäiturite ees 3267,91

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi

us s stetu J.M-i

kohtuotsusega temale Pärnu Maakohtu 28.12.2012 mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu