Legislator Case Law & Legislation
4-13-2920/5 AI generated

4-13-2920/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-13-2920/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 03.juuni 2013.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 13 – 2920 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Kesküla Väärteoasi Z.G süüdistuses LS § 201 lg 2, § 207, LKindlS § 661 lg 1 järgi Menetlusalune isik Z.G; isikukood XXX; kodakondsus EV; elukoht xxX; töökoht puudu...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 03.juuni 2013.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 13 – 2920 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Kesküla Väärteoasi

Z.G süüdistuses LS § 201 lg 2, § 207, LKindlS § 661 lg 1 järgi Menetlusalune isik

Z.G;

isikukood XXX; kodakondsus EV; elukoht xxX; töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev 03.06.2013.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo – esindaja Mari-Liis Reidi

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.G LS § 201 lg 2, § 207 ja LKindlS § 66

1 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva.

2. Kohustada Z.G kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 19.07.2013.a.

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe

tee 6, Tallinn.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

5. Z.G poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Z.G

suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseiniku Madis Allaku poolt on

21.04.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1301374 selle kohta, et Z.G juhtis

21.04.2013.a. kell 21.39 Harju maakonnas, Linnamäe tee ja Ussimäe tee ristmikul, liikudes

Linnamäe tee suunas, mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud; samuti juhtis mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnokontroll ning mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel väljastatud kehtiv poliis.

2 Kirjeldatud tegevusega rikkus Z.G LS § 90 lg 1 p 3, LS § 73 lg 2 ja LS § 33 lg 2 p 9

nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi.

Z.G kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati

23.05.2013.a. menetlusalusele isikule isiklikult allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik

Z.G kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Z.G süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Z.G eelnevatest karistustest mingisugust järeldust

teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Z.G

väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga kokku 7 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Z.G süü LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 66 1 lg 1 järgi väärteo toimepanemises 21.04.2013.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , milles nõustub oma rikkumisega. menetlusaluse isiku poolt 21.04.2013.a antud ütlustega - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 24.04.2013.a. Z.G kehtivaid juhilubasid ei leitud. - millisest nähtub, et seisuga 24.04.2013.a. puudus Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, sõiduautol Aud 80, registreerimismärgiga XXX, kehtiv tehnoülevaatus. Ülevaatus kehtis kuni novembrini 2011.a.

- millisest nähtub, et seisuga Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõttega,

21.04.2012.a. kell 21.39 puudus sõiduautol Audi 80, registreerimismärgiga XXX, kehtiv kindlustuspoliis.

- millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

politseijaoskonna patrullpolitseinik Madis Allak otsustas 21.04.2013.a. kõrvaldada Z.G sõiduki Audi 80, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise tingimuste äralangemiseni. Z.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - millest nähtub, et PPA KKPO liikluspolitseinik sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,

Kati Luht otsustas 26.03.2012.a. kõrvaldada Z.G

sõiduki BMW525,

registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna viimasel

puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning on alus arvata, et ta veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Z.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- , millisest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega.

3 Kohtu seisukoht:

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Z.G-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 21.04.2013.a. puudus menetlusalusel isikul vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus, tema poolt juhitud mootorsõidukil Audi 80, registreerimismärgiga XXX, puudusid nii kehtiv tehnoülevaatus kui ka kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kohtule on esitatud kirjalik tõend selle kohta, et Z.G on juba enne käesolevat väärteoasja kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 661

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna kohustus omada juhtimisõigust, liigelda sõidukiga, millel on nõutav kindlustus olemas ja juhtida sõidukit, mis on seaduses sätestatud tehnoülevaatuse läbinud, on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärteod.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.G käitumises õigusvastasust,

süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on

mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata ning mootorsõiduki

juhtimine, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja kehtiv liikluskindlustuspoliis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Z.G ei ole varasematest karistustest järeldusi

teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Z.G ei tööta, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 661

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi

mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus

arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.G ka varasemalt karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Isikul on 17 kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole Z.G hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud

ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et isikut ei ole varem liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest karistatud arestiga, on põhjendatud aresti mõistmine alla sanktsiooni keskmist määra ehk 7 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 19.07.2013.a.

Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Kohtunik

4