1-11-8752/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-8752

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mail 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8752 (11240101477) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Tõlk Ilona Berezina Svetlana Hamaza

Asi Viru Vangla direktori taotlus F.M karistuse kandmisest vabastamiseks Hooldusalune F.M

Elukoht xxx, isikukood xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, xxx – Varasem karistatus : - 03.12.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

KarS § 391 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi KarS § 73 alusel tingimisi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses

ehk summas 3840 krooni (245,42 eurot) katseajaga 3 aastat.

28.12.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 424 järgi vangistusega 3

kuud 27 päeva, KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga täitmise tähtaeg 1 aasta 234 tunni ulatuses, . Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON 31.05.2013

KarS § 79 lg 1 alusel rahuldada Viru Vangla taotlus süüdimõi

stetu F.M karistuse kandmisest vabastamiseks. M edastada F.M-ile ning Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna ääruse ärakirjad Narva talitusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

2(3)

Maakohus tuvastas

28.12.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas number 1-11-8752 mõisteti Lidia F.M süüdi KarS § 274 lg 1, KarS § 275, KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg1 alusel asendati 3 kuud 27 päeva vangistust 234 tunni üldkasuliku tööga soorituse tähtajaga 04.01.2013.

14.02.2013 laekus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla taotlus vabastada F.M karistuse kandmisest seoses tema tervisliku seisundiga.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti poolt 20.07.2012.a. tehtud otsusest nr 888459

nähtuvalt on F.M raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi ta söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Ta liigub abivahendiga.

Seega ei võimalda F.M tervislik seisund jätkata tal üldkasuliku töö tundide

tegemist. Sel põhjusel üldkasuliku töö tegemisest loobumist ei saa käsitleda karistuse

täitmisest tahtliku kõrvale hoidumisena KarS 69 lg 6 tähenduses ega anna seega alust vangistuse täitmisele pööramiseks.

Üldkasuliku töö täitmine on karistuse kandmine KarS § 79 lg 1 mõttes. Juhul, kui süüdimõistetu on üldkasuliku töö tegemise ajal parandamatult haigestunud võib kohus KrMS § st 425 tulenevalt vabastada süüdimõistetu karistuse kandmisest. -

Viru Vangla direktor taotleb süüdimõistetu F.M karistuse kandmisest vabastamist vastavalt KarS § 79 lg le 1 ja KrMS § - -le 425.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja esitatud taotluse juurde märkides, et

kriminaalhooldusel puudub võimalus pakkuda üldkasuliku töö sooritamiseks sellise iseloomuga tööd, mida F.M oleks võimeline teostama. Määratud 234 üldkasuliku töö tunnist sooritas F.M 28 tundi. Süüdimõistetu F.M palus samuti end karistusest vabastada.

Kohtuistungil ära kuulatud arst ekspert Niina Neglason märkis, et F.M-ile on -

20.07.2012 määratud raske puue ning tema tervislik seisund ei võimalda füüsilist pingutust nõudva töö sooritamist. Prokuratuur teatas kirjalikus arvamuses, et toetab Viru Vangla esitatud taotlust.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud Viru Vangla taotlusega ning prokuratuuri arvamusega, kuulanud ära arsteksperdi arvamuse, leiab, et ning süüdimõistetu esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida , võib kohus kriminaalhooldusametniku talle pandud kohustusi

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

KarS § 79 lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse

kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu.

3(3)

KrMS § 425 lg 1 , kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal sätestab, et juhul

parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukohajärgse maakohtu

täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel

karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsusest nr 888459 nähtuvalt on F.M-ile

20.07.2012.a. määratud raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Ta liigub abivahendiga. Kohtuistungil osalenud arst-eksperdi sõnul on tegemist püsiva terviserikkega, mis ei võimalda

isikul teha füüsilist pingutust nõudvaid töid. Käesoleval ajal ei ole aga üldkasuliku töö teostamisel võimalik anda isikule ülesandeid, mis ei eeldaks füüsilist pingutust.

Kriminaalhooldaja andmetest nähtuvalt teostas F.M pärast süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumist talle määratud 234 üldkasuliku töö tunnist 28. Pärast tema tervisliku seisundi halvenemist ning raske puude määramist ei ole ta üldkasulikku tööd saanud sooritada.

Nendest andmetest järeldub, et F.M ei ole hoidunud kõrvale üldkasuliku töö

sooritamisest. Antud juhul esineb mõjuv põhjus, miks isik ei ole saanud talle määratud

karistust täita. Arvestades arst-eksperti arvamust puudub alus arvata, et F.M tervislik

seisund võiks sellisel määral paraneda, mis võimaldaks tal mõne aja möödudes siiski ettenähtud kohustusi täita. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mööduva takistusega.

Üldkasuliku töö täitmine on karistuse kandmine KarS § 79 lg 1 mõttes. Juhul, kui süüdimõistetu on üldkasuliku töö tegemise ajal parandamatult haigestunud võib kohus KrMS § süüdimõistetu e kandmisest. St et kohtus võib vabastada -st 425 tulenevalt vabastada karistus

isiku üldkasuliku töö teostamise kohustusest ilma, et sellega kaasneks vangistuse täitmisele

pööramine. Taolist otsust saab kohus teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel arve

stades sealjuures KrMS § 432 lg 3 sätteid.

Lähtuvalt asjaolust, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude eest on kohus pidanud

võimalikuks kohaldada karistusena üldkasulikku tööd, ei ole süüdimõistetu näol tegemist

isikuga, kes kujutaks endast niivõrd suurt ohtu ühiskonnale, et teda tuleks igal juhul

ühiskonnast isoleerida. Kuivõrd isik on seni oma karistust kandnud vabaduses olles, siis ei

esine ka avalikust huvist tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid Viru Vangla taotluse rahuldamist.

Võttes ar Sotsiaalkindlustusameti Põhja vesse eelnevat ning Viru Vangla direktori taotlust ja

Pensioniameti arstliku komisjoni otsust nr 888459 on kohus seisukohal, et F.M tuleb tema tervisliku seisundi tõttu vabastada karistuse kandmisest.

Kohtumäärus on tehtud tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 42 lg 2 ja § 432 lg 3. 8

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik