1-12-3524/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3524 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Sirje Merilo Kriminaalasi L.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi, L.O

süüdistustes KarS § 263 p 1, 199 lg 2 p 4,7 järgi,

K.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja N.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi

Süüdistatav

L.G , isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, , elukoht xxxx , varem

põhiharidus , ei õpi ega tööta

kriminaalkorras karistatud 09.08.2011 Viru Maakohtu poolt

KarS § 199 lg 2 p 7,9; 121 järg KrMS § 238 lg 2 alusel 4 k i

vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kaitsjad

Süüdistatav

vandeadvokaat Arri Tooming ja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe

L.O, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, viibib xxxx, varem

kriminaalkorras k istatud: 1) 21.11.2001 Tallinna Linnakohtu ar

poolt KrK § 139 lg 1 – 15 lg 2 järgi, kriminaalasi lõpetati KrK

§ 10 lg 5 alusel, 2 KrK § ) 13.11.2002 Tartu Maakohtu poolt

140 lg 2 p 3 sega tingimisi 3 a

– 15 lg 2 järgi 6 k vangistu

2

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja

katseajaga, 3 - ) 13.08.2004 Lääne Viru Maakohtu poolt KarS §

215 lg 2 p 1,3 järgi 1 a vangistusega tingimisi 1 a 6 k

katseajaga, 3) 19.02.2008 121

Viru Maakohtu poolt KarS §

järgi 2 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, Viru

Maakohtu 18.06.2009 määrusega pikendati katseaega 1 k

võr , väärtegude ra toimepanemise eest karistatud 5-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

Monica Meristo

K.U , isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, keskharidus, elukoht xxxx koht xxxx, varem , töö

kriminaalkorras -Viru karistatud: 1) 26.07.2002 Lääne

Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 5 k vangistusega

tingimisi 1 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 1 a, 2) 13.10.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 329, 424 järgi 7 k vangistusega ühes sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega 2 a, väärtegude toimepanemise eest

karistatud 12-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe

N.D , isikukood , Eesti XXX

Vabariigi kodanik dus, elukoht xxxx , põhihari , töötu, varem

kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest

karistatud 4-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON:

Juhindudes 10, 313, 315, 318, 319 koh

KrMS § 306, 309, 3 us

otsustas:

Süüdi tunnistada L.G KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.08.2011 kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud vangistust võrra ning L.G liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

3

KarS § 69 alusel asendada L.G le mõistetud vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada L.G Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

ko

hustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.G üldkasuliku töö tegemise ajal heastama ½

kuriteoga tekitatud kahjust, s.o 35,61 eurot hiljemalt kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend elukohast lahkumise keeld L.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada L.O KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.O KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS §

64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista L.O liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 69 alusel asendada L.O le mõistetud vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada L.O

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama k

ohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.O üldkasuliku töö tegemise ajal heastama ½ Ärikuningas OÜ-le tekitatud kahjust, s.o 35,61 eurot, ½ H G tekitatud kahjust, s.o 37,50 eurot ja Ü P tekitatud kahju 63,20 eurot hiljemalt kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend elukohast lahkumise keeld L.O suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4

Süüdi tunnistada K.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista

3 (kolm) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 isi täitmisele, kui K.U lg 1,3 alusel tingim

ei pane kaheksateist kuulisel - katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud

käitumiskontrol dud kontrollnõudeid li ajaks pan .

Määrata K.U

katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama xxxx; kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama iminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - kr , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

K.U le määr

atud katseaja alguseks lugeda 26.04.2013.

Tõkend elukohast lahkumise keeld K.U suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada N.D KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui N.D ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

N.D-le määratud katseaja alguseks lugeda 26.04.2013.

Tõkend elukohast lahkumise keeld N.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Ärikuningas OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 122 eurot rahuldada osaliselt summas 71,22 eurot.

Välja mõista L.G lt ja L.O lt solidaarselt 71,22 (seitsekümmend üks eurot ja 22 senti) eurot Ärikuningas OÜ (arvelduskonto nr 221053154520 Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista

L.O-lt 63,20 (kuuskümmend kolm eurot ja 20 senti eurot

) Ü P (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista L.O lt ja N.D lt solidaarselt seitsekümmend viis - 75 ( ) eurot H G (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

5

KrM 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 S § alusel välja mõista L.G-lt, L.O-lt, K.U-lt

ja N.D lt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada - kaheksakümmend) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.O lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,90 eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.G-lt, K.U lt ja N.D lt -

igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, Rakvere) kasuks 211,20 (kakssada üksteist eurot ja 20 senti, s.h on

käibemaks 20%, s.o 35,20 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava L.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.G-lt menetluskuluna kaitsjatasu 403,15

(nelisada kolm eurot ja 15 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.O lt menetluskuluna kaitsjatasu 57,50

(viiskümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Nurmi ja Partner

(asukoht Suur-Karja 11, Tallinn 0 senti, s.h on

) kasuks 902,40 (üheksasada kaks eurot ja 4

käibemaks 20%, s.o 150,4 Argo Küünemäe poolt määratud

0 eurot) eurot v.-adv. vanemabi

k

orras süüdistatava K.U kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.U lt menetluskuluna kaitsjatasu 902,40

(üheksasada kaks eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v. emabi Argo Küünemäe

-adv. van poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu

(asukoht Keskväljak 10 pk 10, Paide) kasuks 914,40 (üheksasada neliteist eurot ja 40 senti,

s.h on käibemaks 20%, s.o poolt määratud k 152,40 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu orras

süüdistatava N.D kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.D lt menetluskuluna kaitsjatasu 914,40 - (üheksasada neliteist eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada L.G tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku 883,60 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 73,64 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada L.O tasuda kriminaalmenetluse

kulud kokku 538,40 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 44,87 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

6

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada K.U tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1382,85 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 115,24 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada N.D tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1394,85 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 116,24 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

L.G,

L.O, K.U ja N.D tasuda väljamõistetud

summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr ing 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 n

selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS valge pluus, milline asub kriminaalasja juures § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend – ,

kohtuotsuse jõustumisel tagastada tunnistaja S B . le

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – töökinnas, millised asuvad Ida

suitsukoni ja

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. iguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Apellatsiooniõ

Maakohtule kirjalikult (seega hiljemalt 03.

seitsme päeva jooksul alates 27. aprillist 2013

maiks 2013 av ). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaad

maakohtu kantseleis alates 20. maist 2013. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 21. maist 2013.

Süüdistused.

L.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et olles 09.08.2011 Viru Maakohtus

KarS § 199 lg 2 p 7,9 alusel süüdi mõistetud, s.o varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt

toimepaneva isikuna koos L.O ga 19.11.2011 kella 13.00 paiku Rakveres Lõõtspilli

2 asuvast Ärikuningas OÜ le kuuluvast kauplusest Arabella võttis ebaseadusliku omastamise -

eesmärgil ära teksapüksid REDIAL väärtusega 30 eurot, valge pluusi väärtusega 15 eurot ja

valge kleidi väärtusega 20 eurot, tekitades vargusega OÜ le Ärikuningas kokku varalist k - ahju summas 65 eurot.

Seega L.G, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna võttes ,

isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 30.06.2011 kella 18.30 paiku Sõmerul Puiestee tn 6 asuvas kaupluses A & O tungis kaupluses viibinud ostjate juuresolekul

ja nähes tööle keskendumist ja rahu häirides kallale alaealis ning kaupluse kassapidaja K K ele

M S, haaras tal kahe käega peast kinni, sikutas juustest ning juustest kinni hoides surus kannatanu pead allapoole ning lõi kannatanule korduvalt jalaga vastu vasakut jalga, küünistas

kannatanu kaela, rinnaesist, nägu ja vasakut kätt ning sõimas ja karjus kõva häälega, kuni

7

vahele astus oma töö kassas katkestama pidanud K K, kes vabastas kannatanu, kuid L.O

lõi siis veel kannatanut ühe korra lahtise käega vastu põske, tekitades talle valu ja

tervisekahjustusi pealael naha pindmise vigastuse, lahtise randme- – ja käehaava, randme ja käe lahtised hulgihaavad, marrastused vasemal ülajäsemel ja rindkere piirkonnas.

Seega L.O, rikkudes avalikus kohas teiste inimeste rahu ja avalikku korda, mis oli toimepandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos L.G ga

19.11.2011 kella 13.00 paiku Rakveres Lõõtspilli 2 asuvast Ärikuningas OÜ-le kuuluvast

kauplusest Arabella võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära teksapüksid REDIAL

väärtusega 30 eurot, valge pluusi väärtusega 15 eurot ja valge kleidi väärtusega 20 eurot,

tekitades vargusega OÜ le Ärikuningas kokku varalist kahju summas 65 eurot; -

- - tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna koos N.D ga varastasid 10.05. - 12.05.2012 xxxx H G kuuluvast xxxx maja tagant umbes 0,3 tonni vanametalli väärtusega 75 eurot; - koos K.U ja N.D ga ajavahemikus 14.05.2012 kuni 15.05.2012 kella -

07.30-ni varastasid xxxx H G kuuluvast xxxx maja tagant vanametalli – keskküttekatla

veetorud, äkked, väike teraviljaveski raam, traktori T 40 tagumine velg, võrkäkete veolatt, -

ripp-raudtee tala- Kokku

relss, tsentrifugaalpumba alus, käsitõstuki mast, hüdrosilinder. varastati umbes 1 tonn metalli, mille maksumus on kokku 250 eurot.

Seega L.O , KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, isikute grupis, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos L.O ja N.D ga -

ajavahemikus 14.05.2012 kuni 15.05.2012 kella 07.30-ni varastasid xxxx H G

kuuluvast xxxx maja tagant vanametalli kesk – küttekatla veetorud, äkked, väike teraviljaveski

raam, traktori T- -raudtee tala-relss,

40 tagumine velg, võrkäkete veolatt, ripp

tsentrifugaalpumba alus, käsitõstuki mast, hüdrosilinder. Kokku varastati umbes 1 tonn

metalli, mille maksumus on kokku 250 euro t.

Seega K.U, isikute grupis, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.D on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos L.O ga

varastasid 10.05.-12.05.2012 xxxx H G kuuluvast xxxx maja tagant umbes 0,3 tonni vanametalli väärtusega 75 eurot;

-koos K.U ja L.O ga ajavahemikus 14.05.2012 kuni 15.05.2012 kella

07.30-ni varastasid xxxx H G kuuluvast xxxx maja tagant vanametalli – keskküttekatla

veetorud, äkked, väike teraviljaveski raam, traktori T 40 tagumine velg, võrkäkete veolatt, -

ripp-raudtee tala-relss, tsentrifugaalpumba alus, käsitõstuki mast, hüdrosilinder. Kokku varastati umbes 1 tonn metalli, mille maksumus on kokku 250 eurot.

Seega N.D , KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, isikute grupis, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

8

Tõendid süüdistatava esitatud süüdistus le L.O-le es avaliku korra raskes rikkumises.

Süüdistatav L.O ennast temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi süüdi ei

tunnistanud.

Süüdistatav L.O kinnitas kohtuistungil, et see võis olla 1,5-2 aastat tagasi suvisel

ajal õhtu poole, kui ta läks koos L.G ga Sõmeru poodi A & O. Sealt ta teadis vaid

müüjat nägupidi, kuna oli ise Sõmerul 6 L.O väitel olid nad -7 aastat tagasi elanud.

taga riiulite vahel koos L.G-ga , seistes kõrvuti, kui 2 noort tüdrukut tulid selja

tagant ja ründasid ettepoole. Tumeda peaga tüdruk ütles L.G le , et „tõmba

koomale.“ L.O sõnul oli palju vahekäike, kust oleks saanud mööda minna. Tema

küsis Eveli käest, et kas viimane tunneb neid tüdrukuid ja Eveli vastas, et tunneb tumeda

peaga tüdrukut, K undnud kumbagi tüdrukut. K ütles Evelile, et „tõmba koomale.“ . Tema ei t

Eveli midagi vastas, et küll ma tõmban või midagi taolist. Nad tõmbasid koomale ja tema ei teinud sellest väljagi, võttes edasi kaupa. Nad suundusid kassasse. Seal oli K, siis oli Eveli ja

siis tema kaubaga. M S oli poe ukse juures, neist 5 sammu eemal, seistes imelikult, käsi

puusas ja olles väljakutsuv. Ta vaatas ile otsa, mispeale viimane küsis, et kas ta on võl M S gu.

L.O sõnul ütles tema, et ei ole. Ta ei mäleta, mida peale seda ütles, aga ta ütles M S väga halvasti. Tema ütles selle peale, et „kas sa tead, kui vana ma olen, et miks sa niimoodi

ülbitsed.“ Ta ei mäleta, mis veel ütles, aga viimane sõna oli „prükkar“ M S talle . Seda ta ei

unusta kunagi. Seejärel ta läks ile ligi ja ütles viimasele, et „lähme õue rääkima.“ M S M S vastas selle peale, et ei tule. Ta kutsus teda 3 korda. L.O väitel viimasel korral, kui

ta läks võttis tal käevangust kinni ja ütles, et „lähme välja ja räägime väljas“, M Sile ligi ning

tuli M S talle kättpidi kallale, nagu tõugates teda kätega kassa poole. Seejärel oli väike kähmlus. L.O tunnistas, et juustest tõmbasime, tõukasime. Mingil hetkel tuli müüja

vahele. Müüja tuli just blondile tüdrukule vahele, mitte temale. L.O ütlustest

nähtub, et müüja võttis blondist tüdrukust kinni ja ütles, et „lõpetage ära ja lahkuge poest.“ Tema oli seljaga, kui müüja tuli vahele. Tüdrukud lahkusid ees. Ta hakkas kohmitsema, oma raha otsima. Tema kaup jäi sinna, sest ta ei leidnud raha.

L.O sõnul olid tal käel marrastused ja juukseid oli rebitud. Kähmluse käigus kadus

ära tema hõbekett ja raha Raha oli tal lahtiselt käes, kui ta läks maksma. 20 eurot. Selle, et kett on kadunud, avastas ta autos. Intsident selle neiuga kestis 3-4 minutit. Kui müüja vahele

tuli, olid nad kättpidi juba teineteise kallal, olles jõudnud tirida juukseid, tõugata. Pead ei

surutud kuhugi. Kuna ta sai haiget, siis ta ele tuli, M S lõi, kui müüja vah i lahtise käega pea

piirkonda. L.O põhjendas seda, miks tal oli vaja lüüa i, kui müüja juba lahut M S as

neid veel sellega, et „M oli nii äksi täis veel, jalad käisid veel.“ Ta lõi viimasena, et tõrjuda

rünnet, sest arvas, et ta on noor tüdruk, kuigi ta ütles M S ei olnud valmis veel rahunema. M S

M S

M S on tunduvalt noorem kui tema. ile, et „kas sa tead, kui vana ma olen.“ Ta nägi, et

L.O selgitas täiendavalt, et Eveli ja tema ei jõudnud kassas maksta. Ostu jõudis ära teha vaid see tumeda peaga tüdruk. Kui Eveli hakkas maksma, siis juba toimus see ütlemine.

M M S seisis imelikult, käsi puusas välisukse juures ja vaatas sihilikult just talle otsa. küsis

tema käest, et kas tal on mingi probleem. Toimus sõnavahetus ja viimane sõna, mida ta

mäletab oli „prükkar“. Seejärel tema kannatus katkes. Ta ei lasknud end niimoodi solvata.

Ütlemisse mitte keegi ei sekkunud, hiljem müüja sekkus. Ta kutsus Mi kolmel korral, et lähme räägime väljas, kuid viimane keeldus. L.O tunnistas, et tal oli nii piinlik, sest

kõik vaatasid juba, vanad mehed naersid. Talle ei meeldinud poes sees, kus kõik vaatavad,

M M S iga rääkida. il käsivarrest kinni võtmist põhjendas L.O sellega, et minna

9

välja ja rääkida omavahel asi selgeks. Kui ta võttis il käsivarrest kinni, siis lõi viimane tema

M

käe ära, tõugates teda, mispeale tema ründas i vastu. Ta tõukas samamoodi M Mi vastu selle

leti juures, mis ei töötanud. i lahtistest juuksetuttidest ja küüntest ei tea tema midagi. M S

L.O

sõnul läks ta poest autoni, nad sõitsid xxxx vahel ja nägid tüdrukuid uuesti nende maja juures. Tüdrukud näitasid talle keskmist sõrme ja läksid trepikotta sisse. Ta ütles

elukaaslasele, et peata auto, et ta läheb ja räägib nende vanematega. Ta jõudis koridori, kuuldes nende vestlust. Ta koputas uksele, et rääkida. Isa avas ukse ja ta hakkas rääkima, mis

juhtus, aimates, et see on selle blondi kodu. Ta ei jõudnudki midagi rääkida, öeldes vaid, et

poes oli kaklus, mida tema ei alustanud, kui tuli selle tüdruku ema välja, kes ei lasknud tal

rääkida, karjudes, et tema tütar ei ole süüdi, et nemad on süüdi. Viimased sõnad olid, et

„lähme poodi.“ Ta oleks ka läinud, kuid laps autos ja mees ütles, et lähme koju ja tal oli xxxx

lähme õhtul politseisse. läks ja temalt võeti ukse peal ütlused. Sinna ta ka

Kannatanu M S kinnitas kohtuistungil, et enne seda sündmust ei olnud tal mingisugust

isiklikku kokkupuudet ei L.O ega ka L.G-ga . M Si sõnul oli ta

30.06.2011 seal ka K upluses koos oma sõbranna B . L.O ja L.G nägi ta

poes piimalettide juures. M Si väitel tulid nemad tagant poolt piimalettide poole ja läksid

kassasse. Nad ei saanud

neist mööda, mispeale B ütles, et „kas te mujal ei saaks seista, et siin

pole ruumi, et inimesed M S tahavad mööda saada.“ selgitas täiendavalt, et nii väike vahe oli

seal, kus L.O ja L.G seisid, aga nemad tahtsid maksma minna. Teist

võimalust ei olnud, nad pidid sealt kaudu minema. i väitel läksid L.O ja M S L.G

eemale, aga B hakkas läks ikkagi vastu kellelegi. Seejärel läksid nad kassasse ja B

maksma. Tema seisis 3 meetrit eemal ukse juures. L.O ja L.G tulid ka

maksma, seistes Bi taga, kui L.O ütles, et i patsist on päris hea tõmm B ata, mispeale

tema ütles, et „ möl “ i väitel ütles L.O seejärel tema aadressil, et mida te isete . M S „blondid mulle meeldivad, patsist on hea tõmmata ja vastu prügikasti lüüa.“ Ta ei saanud aru, milles probleem on, küsides, et mis asja, kui juba L.O ütles talle, et „lähme välja ja

räägime väljas.“ Ta oli nõus minema. i väitel oli tal telefon käes. Ta ei jõudnudki välja, M S

sest L.O kassasse maksma ei läinud, tuli sealt ära tema poole ja haaras tal otse

peast, võttes juustest i ütlustest nähtub, et kui L.O

kinni ja hakates neid sikutama. M S

surus teda allapoole, siis püüdis ta üles tõusta, aga ei saanud. Ta ütles, et „mul on

väga valus, et lase lahti“, aga L.O ei lasknud. Lõpuks ta oli leti peal poolenisti

pikali, kui

. M S tuli müüja ja hakkas neid lahutama, öeldes, et lõpetage ära i väitel seisis müüja

nende vahele M S tunnistas, et ja siis ta sai veel üle müüja L.O lt löögi vastu põske. haiget ta sai, kuid tal ei ole täpselt kõik meeles, mis toimus, sest kõik käis nii kiiresti. Tal olid

lõpuks nina all ja mõlema põse peal kriimud, rinna käe peal esisel oli 2 kriimu, kaela peal ja

oli kriim, vasaku jala peal oli suur sinikas. Poes nägi ta kahte inimest kindlasti peale müüja. Üks naine hüüdis, et kutsuge politsei.

M S

nad Biga tema juurde minema. Tema kodu asub sellest i väitel läksid poest välja, hakates

poest umbes 100-200 meetri kaugusel. M Si sõnul sõitis L.O ja L.G

auto, tumedam xxxx, M S B mööda teed. i ütlustest nähtub, et nad olid iga jõudnud tema maja

ette, kui L.O ja L.G auto teisel pool maja otsas peatus ning L.O

ja L.G nende poole jooksid. M S Biga tema juurde ja i väitel jooksid nad lukustasid ukse. Tal olid koju jõudes juuksed käes ja ta nuttis, mispeale ema ja isa küsisid, et

mis juhtus. Ta jõudis natuke rääkida, kui juba koputati. Isa läks koputamise peale uksele.

L.O ja L.G olid teinud tema emale ja isale ettepaneku minna poodi

tagasi

, et siis müüjalt teada saada, kes alustas. Seda ütles talle ema. Ise ta seda ei kuulnud,

kuna oli oma toas. Nad läksidki kõik poodi, kuid L.O ja L.G poes ei

10

olnud. Juuste kohta, mis tal pihus olid, selgitas M S, et need olid tema oma juuksed ja juuksepikendused, sest L.O tõmbas tal juuksed koos juurtega välja ja need olid tal

peas lahti. Juuksepikend , kes teeb seda oma kodus. M S used paigaldas talle tädi K i ütlustest nähtub, et peale seda samal päeval käis ta traumapunktis.

Kannatanu M Si seaduslik esin kinnitas kohtuistungil, et daja Ü P tema tütar jõudis 30.06.2011

koju 6 paiku õhtul koos . Tütar nuttis, hüsteeritses, öeldes, et talle tungiti kallale. Tütrel B K

olid ühes käes juuksepikendused, mis ta peast kätte sai ning teises käes telefon ja peenraha.

Tütre nägu oli verine. Tüdrukud rääkisid, et poes oli tekkinud sõnavahetus ja üks tütarlaps oli

M

ile lihtsalt kallale läinud, juustest tirinud. Nad jõudsid mõned sõnad omavahel vahetada, kui need kaks võõrast tüdrukut neile tulid. Isa tegi ukse lahti. Ta sai aru, et need võõrad tüdrukud

tulid tema tütre halva käitumise pärast, et tema tütar neile halvasti ütles. Ta pakkus

lahenduseks minna poodi ja küsida, kuidas see asi oli, kes kellele kallale läks ja kes kellele

pahasti ütles. Võõrad tüdrukud olid nõus Väljas võõraid tüdrukuid enam ei minema poodi. olnud ja poes polnud nad käinudki. Müüja ütluste kohaselt, kaupade eest, mis nad olid välja

valinud, jäi maksmata ja need jäid poodi. Müüja sõnade kohaselt ründas Janne tema tütart.

Janne nime teab ta samast õ olevat käinud Eveliga kunagi ühes koolis ja

htust, sest B

Facebooki kaudu tegi ta kindlaks, kes ta sõbrannad on piltide järgi. Tema tütar käis arsti

juures. Ü P ütlustest nähtub, et tütrel olid juuksepikendused ja geelküüned seetõttu, et ta

lõpetas põhikooli. Need paigaldas talle tädi, kes töötas xxxx ilusalongis, kuid materjali selleks

ostis tema. Juuksepikendusi ei saanud taastada, need pidi ta uued tellima, sest need olid

pooleks rebitud. Nad tellisid internetist

43,20 eurot oli suurema portsu. Ü P jäi selle juurde, et juuksepikenduste maksumus ja 20 eurot geelküünte maksumus. Paigaldus oli tädi poolt ilma

rahata. Salongist ostes maksaks materjal rohkem, kuid sealt saab materjali osta üksnes

pähepanekuga. Juuksepikenduste maksumus oleneb nende pikkusest ja materjalist, kas on pärisjuus või tehiskiud ja mis kinnitusega nad on. See on aeganõudev töö.

L.G andis kohtuistungil

nimetatud kuriteoepisoodis tunnistajana ütlusi, et

süüdistatav L.O on tema sõbranna. L.G sõnul olid nad

Jannega

30.06.2011 xxxx ja M S, keda ta varem ei tundnud, oli oma sõbrannaga ka poes. Ta seisis

riiulite vahel nende poole seljaga, kui B neist mööda trügis, mispeale tema ütles, et „oleks

võinud küsida, ma oleks mööda lasknud.“ ütles midagi selle peale M ja vaatas Jannet

imelikult, käsi puusas. Nemad oli sel hetkel kassa järjekorras, kuid ka oli kassa järjekorras, B

kuid neist eespool. Seejärel hakkas 4 meetrit eemal, Jannet väga

M, kes oli neist 3-

ebaviisakate sõnadega kõvema häälega solvama, öeldes näite „prükkar“

ks , aga seal oli veel

neid sõnu. Kuna poes oli veel rahvast, siis Janne ütles ile, et „lähme välja.“ M M ei olnud

nõus, mispeale Janne võttis tal käe alt kinni ja ütles, et „lähme välja“. ütles, et ta ei tule

M

välja, hakates veel rohkem ülbitsema ja sõimama. See asi lõppes kakluseg

a. Algul kinnitas L.G, et ta täpselt ei mäleta, kuidas nad kaklesid. Seejärel kinnitas L.G,

et alguses võttis Jannel juustest kinni, kuid ta ei ole selles täiesti kindel. Ta ei mäleta, kas M

Janne võt il juustest kinni. Mingit löömist ei pannud ta tähele. Ta oli kassa järjekorras. tis M

Seda, kuidas müüja vahele läks, ta ei näinud. Seejärel läksid nad Jannega välja ja M oma

sõbra välja. Kui nad olid autos ja neist mööda sõitsid, siis näitas nnaga tulid ka M neile veel

keskmist sõrme. Nad järgnesid neile, sest tahtsid teada, miks nad ülbitsesid ja miks

M neile

keskmist sõrme näitas. Ukse peale tuli esialgu i isa, siis ema ja nad üritasid M neile selgitada,

miks kakluseks läks, kuid i ema ei lasknud neil rää M kida, mis poes tegelikult juhtus,

samamoodi solvas ja viskas neid koridorist välja. Mingit ettepanekut keegi ei teinud ja nad

läksid koju. Peale kaklust, kui nad pidid kauba eest maksma, siis Janne avastas, et tal ei ole

enam taskus raha. Maas seda ei olnud. L.G väitel autos Rakvere poole sõites

11 avastasid nad, et Jannel ei ole enam kaelaketti kaelas. Tema sõnul tuli Jannel juukseid peast, nagu lahtiseid juukseid oli, kui tõmbasid.

Tunnistaja B K kinnitas kohtuistungil, et kannatanu M S on tema sõbranna ja L.G

ta teab, sest nad käisid kunagi ühes koolis. sõnul läksid nad 30.06.2011 õhtupoolikul

B K

Miga xxxx süüa ostma. Poes oli kitsam koht, kus seisid 2 tüdrukut, Eveli ja Janne. Seda, et

teine oli Janne, said eada Facebookist. Nad tahtsid Miga neist

nad pärast seda sündmust t mööda minna, aga tüdrukud seisid täpselt tee peal ees. Ta ütles neile, et „te ei pea tee peal ees

seisma, et inimesed tahavad mööda minna.“ Ta ei mäleta, et tüdrukud

oleksid selle peale

midagi öelnud. Hiljem tüdrukud seisid tema selja taga ning rääkisid omavahel temast kassas

ja Mist, kuid ta ei teinud sellest välja. Nad halvustavalt ütlesid selle kohta, mis ta neile seal

vahekäigus ütles. a häiris see, mida tüdrukud nendest rääkisid. M seisis eemal ja ted

M oli

mõni meeter eemal, küsides Jannelt, et „mida sa mölised“. Janne ütles ile, et „blondiinid M

meeldivad mulle eriti, et tuleks välja viia ja peaga vastu prügikasti taguda.“ Selle peale M

ütles, et „ “ ja Janne ütles, et „tule välja“ ütles, „ “, kuid Janne tule siis . M okei, et hme siis lä

viskas oma asjad letile, jooksis M B K

i juurde ja otse talle kättpidi pähe, juustesse kinni.

täpsustas, et Janne läks Nad ei jõudnudki välja, sest hakkasid poe ukse Mile juba poes kallale.

juures kähmlema. Janne tiris Mi juustest, vahepeal oli M poeletil pikali. Kaupluses seisid

eemal oli ka 2 meest ja üks naine , kes hüüdis, et kutsuge politsei. Lugu lõppes sellega, et

müüja läks vahele. Tema sai oma kauba eest enne makstud, kui müüja neid lahutama läks,

lükates nad teineteisest eemale arvates kähmluse käigus, kui müüja vahele tuli, Janne . B K

käsi liikus. Ta ei tea, kas müüja pihta sai. Nad läksid poest välja, hakates Mi maja poole

kõndima, kui üks auto sõitis mööda ja näitas näpuga, et need tüdrukud on seal autos. Auto M

peatus ning J Mi maja juures, anne ja Eveli jooksid kahekesi autost välja. Õnneks olid nad minnes ruttu trepikotta ja tuppa. Nad rääkisid Mi vanematele, mis juhtus, kui juba kuulsid, et

ukse taga keegi koputab. M agasi, et i isa tegi ukse lahti ja küsis, mis juhtus. Nemad ajasid t

pole midagi teinud, et M alustas. Seejärel sai kokku lepitud, et nad lähevad kõik poodi ja

küsivad müüja käest, et kumb siis alustas. Nemad neljakesi läksid poodi, aga Janne ja Eveli

poodi ei tulnud. Poes nad rääkisid müüjaga ja müüja rääkis anematele ära, kuida Mi v s oli. Poe

põrandal olid maas geelküüned ja neid oli rohkem kui üks. Ta nägi, et Mil oli rindade vahel küüne jälg, kintsu peal suur sinikas ja juuksepikendused tulid tal koos oma juustega peast ära, nii et kiilakad laigud olid pealael.

Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et teab kannatanu M Si kui xxxx tüdrukut. Ta oli

30.06.2011 xxxx M tööl. käis ka sel päeval sõbrannaga koos poes. Ta oli kassas, kui kassa

järjekorras seisid 2 tüdrukut, kellel tekkis kassa kõrval seina Miga vaidlus. M seisis sel ajal

ääres. i sõbranna oli ka järjekorras. Jutt oli mingitest blondiinidest, et „kõik blondiinid M

tuleks peadpidi prügikasti taguda“ ja seda juttu ajas üks tumeda peaga tüdruk.

Nad kutsusid

M M See musta peaga i õue, aga ei tahtnud minna, öeldes neile, et ei lähe nendega kaasa. järel

väiksem tüdruk, kes oli seisnud kassa järjekorras, läks sealt ära Mile kallale, tormates

viimasele juustesse ja lükates kassa peale püüdis välja rabeleda. Seejärel ta Mi pikali maha. M

tuli kassa tagant ära ja läks vahele neile, sest teda häiris see. Ta lahutas nad lihtsalt ära, saates

mõlemad välja. Teine tüdruk oli jäänud

algul kassa juurde seisma kaubaga, kuid tema asjad

jäidki kassasse ja ta läks neile järele. Sel ajal, kui see tüdruk ile kallale läks M , olid poes kassast natuke eemal 2 meest ja ajalehekuulutuste juures oli üks naine. Naisterahvas hüüdis, et

kutsuge politsei. Mil oli üks küüs katki ja hiljem ta leidis koristades mõned juuksesalgud

maast. M -olla eemal seisis tuli sel päeval pärast emaga poodi küsima, kas asi oli õige. Võib veel keegi, aga nemad tulid temaga rääkima, et kumb tema arvates alustas. Ta nägi siis Mil samasugust küünt, mille teise poole oli ta maast üles korjanud ja mis oli kassa serval.

12

Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel AS

Rakvere Haigla EMO patsiendikaart nr R193831 30.06.2011 kannatanu M Si kohta, mille

kohaselt patsient tuli ise kell 20.29 sooviga fikseerida vigastusi, kuna xxxx poes naine tuli

kallale. Anamnees/lokaalne leid: Patsiendile tungitud kallale. Löödud rusikatega pähe, teadvust ei kaotanud. Teadvusel, kontaktne. Kaebab valu kaelas ja peas. Marrastused vasemal

ülajäsemel j – a rindkere piirkonnas. Diagnoos pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine

vigastus, lahtine randme- ja käehaav, randme ja käe lahtised hulgihaavad – . Edasine raviplaan Haavad pindmised, õmblemist ei vaja. Lahkus 30.06.2011 kell 21.05.

Tõendid süüdistatavatele L.G le ja L.O le esitatud süüdistuses, kus on kannatanuks Ärikuningas OÜ.

Süüdistatavad L.G ja L.O ennast neile esitatud ühises süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatav L.G kinnitas kohtuistungil, et 19.11.2011 käis ta koos L.O ga Arabella kaupluses. Kuna ta avastas, et oli uus pood, siis ta ütles Jannele, et lähme vaatame sinna sisse. Ta ei tea, mida Janne vaatas, kuid tema proovis lillat värvi pusa. Esimese

pusa, mida ta proovis, võttis ta ise, kuid kuna ta tahtis suuremat numbrit saada, siis Janne

ulatas talle, pannes esimese pusa tema nähes tagasi rippuma. Teksapükse ta vaatas, aga ei proovinud neid. Teise pusa pani ta ise koos puuga tagasi, sest Janne oli siis juba ehete juures,

kui tuli Janne mees. L.G kinnitas, et peale nende ei olnud poes kedagi. L.G väitel ei ostnud ta sellest poest midagi ega ka varastanud sealt midagi. See oli paar päeva hiljem, kui ta avastas, et tema pilt on üles pandud internetiportaalis ja juurde kirjutatud,

et otsime vargaid. Ta läks sinna poodi ja soovis, et see pilt maha võetaks. L.G

ütlustest nähtub, e , kellega tal suhted ei ole just kõige paremad pärast üht

t ta tunneb S Bt väärteoasja (vargus), kust viimane puhtalt välja tuli (mõisteti õigeks) ja tema pidi kõik enda peale võtma. S B oli lubanud, et maksab selle eest pooled ta kohtukulud kinni. L.G

avaldas, et S B on andnud talle nende katteks 40 eurot sularahas ja kandnud 10 eurot tema

ema arvele S B . L.G sõnul väidab , et maksis 10 eurot särgi eest, kuid tegelikult

olid need kohtukulud. Peale seda keeldus S B edasi maksmast. L.G kinnitas, et ta

ei ole S B S ga detsembris kohtunud, sest siis ei saanud nad üldse läbi. Ta ei mäleta, et oleks

B sele. Mingit pluusi le mingeid riideesemeid müünud, aga nad on vahetanud ja andnud ükstei

ta S B

le müünud ei ole ja seda pluusi, mida prokurör kohtus näitas, tema näinud ei ole.

Süüdistatav ta läks oma perega Vaala Keskusesse ja L.O kinnitas kohtuistungil, et

kaasas oli ka L.G. Tema sõnul ütles Eveli, et see on mingi uus pood ja nad sisenesid sinna. L.O väitel hakkas Eveli teksaseid vaatama ja tema vaatas lillasid

särke. Teksad olid proovikabiinile päris ligi, selle kõrval ning seal oli Eveli, kuid tema oli

eemal ja vaatas lillasid pluuse, mida oli 2 ja mis Tema rohkem riideid ei

olid üleval pool.

vaadanud. L.O tunnistas, et tema vaatas rohkem kotte. L.O väitel istus

müüja ukse juures vasakut kätt nurgas ja tema oli kogu aeg müüja silme all. Ta mäletab, et

Eveli võttis proovikabiini kaasa teksapüksid. Seejärel ütles Eveli talle, et andku talle suurem

number püksid, sest need olid väiksed. Ta pani Eveli antud püksid tagasi ja andis talle

suurema numbri pükse proovida. Ta ei mäleta, et oleks Evelile proovikabiini veel midagi

proo Rohkem nad Eveliga kokku ei puutunud. vida andnud. Ise ta proovikabiinis ei käinud.

Tema oli kastide juures, kus oli ninn-nänn (sokke). Ta vaatas kotte, ehteid. L.O

sõnul tuli seejärel tema mees, et nad p peab tööle minema. eavad ruttu koju minema, sest mees

Ta ütles Evelile, et tehku viimane kiirest , et nad peavad koju minema ja läks ees välja. Eveli i

tuli nõks hiljem järele. L.O väitel oli tal poes kaasas väike must kott, mida ta

13 kandis õla peal, kuid Evelil oli käes nõks suurem sinisekirju riidest kott. Eveli tuli tema juurde

ja rääkis, et väidetavalt on nad sealt midagi varastanud. L.O ütlustest nähtub, et

tema, Eveli ja S B vahel oli riiete vahetamisi

palju. Tema sõnul läks S B kõigepealt Eveliga

riidu ta leiab, et S B , siis temaga, mistõttu l on põhjust nende peale valetada tulenevalt vihast ja kättemaksust.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel L.O kohtueelses

menetluses kahtlustatavana 22.12.2011 antud ütluste avaldamise. L.O on

kohtueelses menetluses kahtlustatavana öelnud, et „Mina ei näinud kaupluses üldse

teksapükse.“ L.O väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta, et ta oleks nii öelnud. Ta

mäletab, et nägi neid teksaseid. See meenus talle siin istungil, kui kõik rääkisid. L.O

jäi kohtuistungil selle juurde, et ta andis Evelile mingi eseme proovikabiini

proovimiseks, kuid ta ei mäleta, mis riideese see oli. Eveli andis talle proovikabiinist sama eseme tagasi ja ta pani selle oma kohale tagasi. Kahtlustuses olevatest esemetest see riideese küll ei olnud. Talle meenub nagu oleks pusa olnud eest kirju.

Kannatanu Ärikuningas OÜ esindaja K Ks kinnitas kohtuistungil, et novembris 2011 oli neil kauplus Vaala Keskuses. Nad alustasid käsitööehete müügist, kuid hiljem tellisid Saksamaalt

riideesemeid (kleite, teksaseid, pluuse ja särke) ning jalanõusid. Tema sõnul olid enamasti

naiste riided. Sellest, et 19.11.2011 pandi nende kaupluses toime vargus, sai ta teada samal

päeval. Ta oli ise tööl asendas hetkel seal müüjat, helistades talle, et xxxx ja elukaaslane K B

2 naisterahvast käisid poes, proovisid riideid, aga nende eest ei tasunud. Nii kui tüdrukud

välja läksid, läks elukaaslane riietusruumi, nägi tühje riidepuid ja helistas kohe talle. Ta läks

sinna ning nad vaatasid, et riidepuud olid kabiinis, aga riideid enam ei olnud. Nad hakkasid

kontrollima, mis kadunud on. Riideesemeid oli välja pandud erinevalt, 5 eksemplari oli

miinimum erinevates suurustes. Ühte suurust võis ka mitu ühikut olla. Saatelehed olid neil

olemas, mille alusel kauba vastu võtsid. Müügi panid nad kirja vihikusse. Kui mingi ese ära

müüdi, siis pandi see vihikusse kirja. i ütlustest nähtub, et kuna pood oli väike ja palju K K kliente korraga ei olnud, siis müüja jõudis silma peal hoida sellel, kes mida proovib, kes mida vaatab. Elukaaslane ütles, mida nad proovisid ja siis nad hakkasid taga ajama, mis oli kaduma

läinud. 2 eset, mis kadunud olid, tuvastas elukaaslane kohe. Ühed oli teksapüksid, teine oli

kas pluus või kleit. Kokku teksapüksid, kleit ja pluus. Üks tühi riidepuu oli teiste olid puudu

riiete vahele kinni jäänud. Nad läksid elukaaslasega Vaala Keskuse turvaruumi või pigem

nagu serveri ruumi, et tuvastada kaamerate pildi pealt kellaajaliselt, kes sealt just mööda

läksid ja keda ta pildi pealt ära tunneb. Seal on võimalus kaamera pilti reaalajas ja tagant

järele vaadata. Nad hakkasid tagasi kerima, et mis inimesed sel ajal lillepoe nurgalt tulid.

Elukaaslane tundis turvalindilt need tüdrukud ära. Nad panid oma poe Facebooki lehele ühe pildi üles, kus olid need 2 tüdrukut peal ja kiri all, et aidake tabada vargad. Sinna oli lisatud e-

maili aadress, kuhu vastus saata. Nende appikarje ikka levis ja nad said meili peale pärast

vargust paar- S Blt, et ta teab kahte tuntud varast xxxx kolm nädalat hiljem vastuse , öeldes ka

nimed, L.G ja L.O. S B arvas, et need tüdrukud võivad asjaga seotud

olla, kuna ta ostis Eveli käest ühe pluusi ära. Nad oleksid pidanud kõigepealt S Ble

tuvastamiseks pildi saatma, aga viimane saatis sellest pluusist, mille ta L.G käest

ostis, pildi neile. Nad tundsid selle pluusi tegumoe järgi ära. Firmasilti ei olnud näha, kuid

klaasist kivid või litrid olid näha. See vastas tarnija poolt saadud pildile, mille järgi nad

tellisid. K Ks selgitas, et S Bga oli neil ainult meilivahetus. Uurija neilt kaupade kohta dokumente ei küsinud, küsis ainult pildimaterjali. Pildid said nad Saksamaa firma kodulehelt, kust nad kaupa tellisid. Nad võtsid täpselt samasuguste toodete pildid (kolm fotot), mida see

Saksamaa firma müüb ja mida nad ostsid. Kauplus asus neil Vaala Keskuses lillepoest üks

boks väljapääsu poole. Kaupluses oli ka müüja jaoks eraldi töölaud, mis asetses boksi

14

sisenedes vasakut kätt. Proovikabiin oli diagonaalis kassa juurest taha nurka. Kui müüja

töölaua tagant vaadata diagonaalis taha nurka, siis mingid esemed müügisaalis ei takistanud

ega piiranud müüja nägemisulatust. Seal olid sokisahtlid, aga müüja nägi neist üle, sest need

olid madalad. Müüja laua tagant olid jälgitavad nii proovikabiin kui ka proovikabiini kõrval

olevad stanged, kus riided rippusid. K Ki ütlustest nähtub, et inventuuri nad ei teinud, võrdlesid lihtsalt saatelehti ja vihikut, kuhu kirjutati müüdud kaup.

Tunnistaja K B-K kinnitas kohtuistungil, et 19.11.2011 oli ta Vaala Keskuses asuvas

kaupluses Arabella tööl müüja asendajana. Müüjaks pidi olema tema abikaasa, kellele see

kauplus kuulus, aga viimasel Tunnistaja K B-K oli ka teine töökoht. tundis kohtuistungil ära

tema selja taga istunud kolmest tüdrukust kaks äärmist tüdrukut, viidates L.O le ja

L.G le. Ta tundis nad ära seoses sellega, et nad külastasid Arabella kauplust 19.11.2011 kella 13.00 paiku. Nad jäid talle meelde, sest peale nende lahkumist olid kadunud

teatud riietusesemed. Kui nemad oli kaupluses, siis sel ajal teisi külastajaid ei olnud. Tema

istus laua taga, kui kuulis hääle järgi, et tulevad 2 tüdrukut. Üks neist ütles, et oo, siin on

mingi uu tere ja suundusid riietusesemeid vaatama.

s pood ja astusid sisse. Ütlesid Üks

tüdrukutest eksapükse ja võttis ühed kaasa riietuskabiini proovimiseks - Eveli vaatas t . Janne

vaatas teisi riideid, riietuskabiini kõrval olevaid kleite ja pluuse. Need olid paigutatud

proovikabiinist kahe konksu kaugusele, teksapüksid olid paigutatud alla ja need olid täpselt

proovikabiini kõrval. Eveli proovis pükse, mis olid talle väiksed ja Jan

ne andis talle number suuremad teksapüksid. Eveli ise ütles, et need on talle väiksed ja Janne ütles selle peale, et ju

sa siis oled paks ja andis talle teised. Eveli võttis nr 34, mis talle jalga ei läinud ja vahetas

need nr 36 vastu. Kui Janne ulatas Evelile teised teksapüksid, andis Eveli esimesed tagasi ja Janne pani need nagisse rippuma. Mingil hetkel ilmus poe uksele meesterahvas, üks laps oli tema kõrval ja teine kärus, öeldes tüdrukutele, et lähme, et mul on kiire. Sel hetkel ta vaatas

nende poole. Selle peale Janne vastas, et oota, et Eveli läks pükse proovima. Meesterahvas

lahkus. Kui Eveli proovikabiinist välja tuli, siis vaatasid veel korraks seina ääres ehteid

kiiruga ja siis lahkusid kauplusest. Eveli lahkus kauplusest midagi ostmata. Tema eeldas, et

need teksapüksid jäid proovikabiini, sest paljud kliendid jätavad riided koos riidepuuga

kabiini rippuma. Kui laua taga istuda ja kui kardin eest ära tõmmata, siis nagi on sellises

kohas, et ta ei näe, kas seal ripuvad riided või ei ripu. Kui tüdrukud oli poest lahkunud, siis ta

läks vaatama, kas need teksapüksid on seal. Ta vaatas, et teksapükse ei olnud ja leidis riidepuu. Teksapüksid ei ole riidepuu peal, vaid on spetsiaalsed konksud, mis saab kinnitada seinale. Ta lappas kleidid läbi ja leidis, et kleit on läinud. Ta tunneb hästi kauba valikut ja neil

oli ainult 1 selline kleit. Eveli oli proovikabiinis ning Janne lappas riideid. Ta vaatas need

riided üle, mida Janne oli lapanud. Ta avastas, et kadunud on valge kleit ja kuna ühe roosa

pluusi sees oli veel üks riidepuu, oli varastatud ka valge pluus. Nad olid tellinud ühe roosa ja

ühe valge pluusi, mis olid kaela tagant seotavad. Ta sai kohe aru, et üks pluus on puudu. Need kliendid, kes käisid kaupluses kella 10.00-13.00, ei vaadanud isegi riietusesemete poole. Nad vaatasid ehteid, kosmeetikat, seepi ja sokke. Ta ei näinud, et keegi oleks riideid lapanud. Ta ei

mäleta kõiki kliente, kes sel päeval enne tüdrukuid poes käisid, kuid ta mäletab seda, mida need kliendid vaatasid. Neil oli väga spetsiifiline kaubavalik, sest ükski teine kauplus Lääne-

Virumaal ei müünud selliseid riideid nagu nemad müüsid ja ta teab, mida nad olid tellinud.

Nad tellisid kauba Saksamaalt ühelt koduleheküljelt. Neil oli 2 tarnijat, üks oli Eesti firma, aga varastatud esemed olid tellitud Saksa firmast. Selleks, et sealt tellida, oli vaja osaühingut, mis oleks käibemaksukohuslane. Eraisikud sellest internetipoest ei saaks tellida, sest neile ei

anta kliendinumbrit. Tänaseks päevaks ta teab nende nimesid, sest kui ta oli avastanud

varguse, siis sulges ta kaupluse ja nad läksid koos abikaasaga tööl, , kes oli xxxx kilbiruumi turvavideoid läbi vaatama. Sealt said nad tüdrukute foto, laadisid selle tehniku abiga Krimi 24

portaali ja panid üles abipalve kahtlusega, et tegemist on nende tüdrukutega, kes varastasid

15 nende kauplusest riideesemeid. Selle abipalve peale hakkas neile tulema kirju ja neile öeldi ka nende nimed. Kirjutas üks naisterahvas, kes teadis väga hästi, kellega on tegemist ja millise

elustiiliga nad on. Selles, et tegemist on tõepoolest samade isikutega, veendus ta interneti

vahendusel. Hiljem üks neist andis talle võimaluse veenduda selles, et see oli tema. L.G tuli mõned päevad hiljem enne sulgemist kauplusesse ja virutas oma rahakotiga talle

peaaegu et vastu vahtimist, hakates karjuma, et võtke need pildid sealt maha. Valge kaela

tagant seotava pluusi ostis ära üks naisterahvas, kes ise neile 04.01.2012 hommikul Ärikuningas OÜ meilile kirjutas, et teab kahte tuntud varast xxxx. Sel naisterahval oli kahtlus,

et oli ostnud nende tüdrukute käest, et äkki on see sama pluus. Varastatud esemetest pilte

jagasid nad l bi need Saksa firma kodulehelt. Ta

ä nende firma Facebooki lehekülje, saades palus sellel naisel teha pilt sellest esemest ja see neile saata. Selleks naiseks oli S B, kes saatis

kirja ja pildi. Tegemist oli nende poest varastatud pluusiga. Tunnistaja K B-K tundis

kohtuistungil

talle prokuröri poolt asitõendina näidatud pluusis ära pluusi, mis varastati

Arabella kauplusest. Küsimuse peale, et kuidas saadi asjad poest välja viia nii, et ta midagi

tähele ei pannud, vastas K B , et neil mõlemal olid käekotid ja mitte pisikesed, vaid suured -K

ja mahukad. K B-K Ühel oli valge helesinise mustriga ja teisel oli must käekott. i ütlustest nähtub, et eelmisel päeval oli müüjaks tema abikaasa, kes õhtul kontrollis kauba allesolekut.

Riideid oli nende kaupluses ühikuliselt 100, kusjuures ühte mudelit võis olla mitu tükki,

lisaks

ehted, looduskosmeetika, sokid, püksirihmad. i sõnul K B-K S B ei kinnitanud, et tegemist on

sama pluusiga, tema kirjutas, et tal on valge pluus, aga nagu teistmoodi kaela tagant seotav.

Tema aga võrdles pilte ja leidis 100% kindlalt, et tegemist on sama pluusiga, mis on valget

värvi ja avatud seljaosaga. i väitel oli sokisahtleid 3, need olid meeter maast ja

K B-K

paigutatud üksteisele lähestikku ning nende taha kükitades oli võimalik midagi n.ö kõrvale

panna. Selleks, et riideid lapata, pidi seisma riiete ja sokisahtli vahel. Jannest jäi proovikabiin

0,5 meetri kaugusele ja sokisahtel oli otse selja taga. K B-Ks kinnitas, et ta läks 19.11.2011

hommikul varem tööle ja veendus ise enne kaupluse avamist tol päeval hiljem varastatud kauba olemasolus.

Tunnistaja S B kinnitas kohtuistungil, et varem ta suhtles süüdistatavatega, aga pärast

kaupluse Arabellaga suhtlemist enam mitte. Suhted süüdistatavatega läksid tal halvaks juba enne seda. Ta väitis, et avastas kaupluse kodulehelt kuulutuse, et Vaala Keskuses toimus rööv

ja varaste kirjeldused olid seal, samuti olid pandud varastatud asjadest pildid. Ta oli hiljuti ostnud valge pluusi ja soovis kindel olla, et see ei ole sama pluus. Ta nägi varaste kirjeldust ja kuna ta tunneb antud inimesi, siis tahtis ta enda pärast kindel olla, et see pole varastatud ese.

Ta tundis kirjelduse järgi ära, et tegemist on L.G , L.O ja K.U ga . väitis, et kuulutuses ei olnud Ta oli teadlik, et nad tegelevad varastamisega. S B

pilti esemest, us ei olnud see, mis mille tema ostis. Pildid olid pluusist ja pükstest, aga plu

tema ostis ja ta ütles seda, mispeale tal paluti teha pilt oma pluusist ja , misjärel neile saata

talle öeldi, et jah see on ka varastatud esemete hulgast. sõnul ostis ta pl S B uusi kas novembri lõpus, detsembri keskel L.G käest 10 euroga, sest tal ei olnud midagi selga panna baari minekuks. Varem on ta saanud L.G ja L.O käest asju ilma rahata.

Sel ajal olid tema suhted L.G-ga veel enam-v See ostmine toimus L.O ähem.

majas. a hiljem tema elukaaslane V L Kuna kohe ei olnud tal raha anda, siis nädal aeg

kandis raha L.G ema E E arveldusarvele. Sel ajal kui ta L.G käest

pluusi ostis, kuulis ta, et samal ajal olid S B müüdud ära ka ühed püksid. ütlustest nähtub, et varem on ta ka ise olnud kahtlustatav varguses koos L.G-ga.

Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel:

- Vaala Keskuse turvakaamerate salvestise vaatlusprotokoll 04.12.2011. Vaadeldavaks

objektiks on K Ki käest saadud 2 CD plaati salvestisega seoses 19.11.2011 kella 13.00 ajal

16 Vaala Keskuses Arabella kaupluses toime pandud vargusega. 19.11.2011 kella 13.01.08 kuni

13.05.33 on näha, et mööda Vaala Keskuse koridori liiguvad kiirel sammul kõrvuti kaks

tütarlast, kes mööduvad parajasti Lille kauplusest. Üks tütarlaps on tumedate pikkade

juustega, käes tume kott. Teine tütarlaps on lühikeste tumedate juustega ning tal on suur heledat värvi kott üle parema õla. Pikkade juustega tüdruk jookseb ees ja lühikeste juustega

tüdruk järgneb joostes talle Vaala Keskuse välisukse poole. Tütarlapsed väljuvad joostes Vaala Keskusest. Hele auto lahkub Vaala Keskuse juurest.

- xxxx maksekorralduse koop on kandnud 10 eurot E E ia 19.12.2011, millest nähtub, et V L arvelduskontole xxxx.

- S B

asitõendi vaatlusprotokoll 30.01.2012. Vaadeldavaks objektiks on 23.01.2012 käest

saadud valge pluus, mille ta ostis 2011.a detsembris L.G käest. Tegemist on tekstiilist valge ilma varrukateta kaelapaelaga top-iga, kinnitus 8 kujulise plastmassist hõbeda värvi pandlaga, alt laia värvliga. Valge pluus on pakendatud ja asub kriminaalasja juures.

- fotod (3 fotot 2-l lehel) -le kuulunud kauplusest Arabella varastatud kolmest Ärikuningas OÜ esemest, millised esitas K B-Ks kohtueelses menetluses 27.12.2011 tunnistajana ülekuulamise käigus.

- S B vaheline kirjavahetus (tunnistaja K B-K Ärikuningas OÜ ja i teise ülekuulamise

protokolli lisa) ud, et 19. novembril kell 13.00 varastati Rakvere . Ärikuningas OÜ on teatan

Vaala Keskuse Arabella kauplusest teksad, valge kleit ja valge pluus. Varasteks olid kaks

tütarlast, kellede välimust ja liikumist üksikasjalikult kirjeldatakse. S B on soovinud saada

varastatud asjadest pi s varastati. S B vastab, lte. Ärikuningas OÜ vastab, et pildid lisan ka, mi

et talle müüdi teistsugune valge topp kaela tagant kinnitusega ja sama materjal ja püksid ühele

teisele, aga neid ta näinud ei ole, aga teab, et olid varastatud. Seejärel saadab S B pildi ostetud

pluusist. Ärikuningas OÜ vastab, et see on sama pluus, mis neilt varastati. S B ostis Janne

juures Eveli käest pluusi 10 euroga, lastes oma mehel ülekande teha Eveli ema arvelduskontole.

- S B vaheline kirjavahetus (politse - Ärikuningas OÜ ja i saanud 02.04.2012 Ärikuningas OÜ

lt), millest nähtuvad eelnevalt lahtikirjutatud meilide saatmise kuupäevad ja kellaajad. Esimesed meilid on saadetud 04.01.2012, edasi 05.01.2012, 08.01.2012 ja 10.01.2012.

Tõendid süüdistatavat ja N.D le esitatud süüdistustes - ele L.O-le ning

süüdistatavale K.U le esitatud süüdistuses, kus on kannatanuks H G.

Süüdistatavad L.O , N.D ja K.U tunnistasid ennast vanametalli varguses täielikult süüdi.

Süüdistatav L.O kinnitas kohtuistungil, et esimesel korral käis ta süüdistuses

tähendatud ajal ja kohas vargil koos N.D ga. Tema sõnul käisid nad metalli -

võtmas õhtul, kui oli videvik. Nad sõitsid mööda ja nägid, et mingi vana katkine maja oli tee

ääres, arvatavasti kedagi ei ela, mistõttu julgesidki minna. Sõiduvahendiks oli milles xxxx,

mille roolis oli N.D . Nad tassisid sealt ära autosse kõike, mis pihku sattus. Esimene kord olid väiksed asjad, sest suuri asju ei jaksanud nad tõsta. Edasi sõitsid nad koju

ja siis hommikul Kuusakoskisse. Raha said nad 75 eurot. L.O väitel jagasid nad

selle N.D ga pooleks. Uuesti läks ta sinna paari päeva pärast koos N.D -

ja K.U ga. Sõid , millel oli käru ka taga. uvahendiks oli xxxx L.O

väitel oli pime. Tema sõnul tassisid esemeid Mariann ja Argo, kuid tema istus autos ja tegi

suitsu. Haagis pandi täis. Nad sõitsid nende juurde koju. L.O ütlustest nähtub, et nad jäid politseile vahele.

17

Süüdistatav N.D kinnitas kohtuistungil, et L.O rääkis tõtt. Ta ei mäleta,

miks nad seal L.O ga sõitsid, aga ta mäletab, et nad tegid pissipeatuse, vaatasid, et

mahajäetud hoone ja nägid vanametalli, mille siis otsustasid võtta. Kui nad koju läksid, siis

rääkisid nad metallist K.U le ja paar kolm päeva hiljem otsustasid nad uuesti minna ja läksidki siis juba kolmekesi.

Süüdistatav K.U kinnitas kohtuistungil, et oos sõbrannaga

siis kui elukaaslane k

koju tuli, sai tema teada, et nad on käinud ühe talu juures metalli varastamas. Nad rääkisid talle, et on vana mahajäetud hoone, kus vedeleb metall. Tema viis metalli Kuusakoskisse ära

järgmisel päeval. Tema ei otsustanud sinna vargile minna, vaid naised olid otsustajad, tema sõitis vaid nendega kaasa asju tõstma ja ta tõstiski asju.

Kannatanu H G kinnitas kohtuistungil, et eelmise aasta maikuus elasid xxxx tema vanemad ja

vennapoeg. Tema sõnul on inimesed seal pidevalt olemas. i väite H G l kuulub talu juures olev

metall nende perele. Tema ütlustest nähtub, et kui talu sai pidama hakatud, siis sai kõik ostetud. Enamus olid seal masinate osad, varuosad, kusjuures oli nii kasutuskõlblikke kui ka

selliseid, millest midagi teha ja mis oli metallina alles jäetud. Metall oli ühes kohas koos,

mingit varjualust ega piiret ei olnud. Hoiukoht asus majast 30-40 meetri kaugusel. Selle kõrval on tühi talumaja, mis on teele lähemal. Majast ei pruugi asjade äraviimine näha olla. H Gi väitel on vargil käidud 2 korda kindlasti. Esimest korda avastas ta varguse siis, kui ta läks

õhtul tööle öisesse vahetusse ja sõitis mööda suurt teed tühjast majast mööda. Ta vaatas

kõrvale ja nägi, et läbi rohu oli tugev rada tallatud täpselt sinna platsile. Ta ei saanud ise

vaatama minna ja helistas vennapojale H G, kes läks hiljem vaatama. Kui rohu seest on

midagi ära võetud, siis oli jälg järel. Vennapoeg tegi järgmisel päeval politseile avalduse.

Esimesel korral läksid väiksemad asjad. Esimese varguse avastamisest läks 2 päeva mööda, -3

kui ta avastas teise varguse. Ta tuli öösel töölt ja isa helistas, et on uuesti käidud ja viidud

suuri asju ja palju. Ta tegi uue avalduse ja samal päeval see kärutäis võeti maha, asjad leiti

politsei poolt üles ja ta tundis need ära. i sõnul pakuti talle metalli tagasi või siis raha. Ta H G valis raha ja Kuusakoskist tuli raha tema arvele.

Tunnistaja H G kinnitas kohtuistungil, et kannatanu H G on tema onu. H G

i sõnul elab tema xxxx koos oma vanavanematega. Onu on selle talu omanik, kes juhatab seda asja. H Gi väitel hoiti talu juures metalli, mis oli paigutatud ühte kohta kokku. Seal lähedal oli hoone. Talu ise on piiritletud, kuid plats jäi sellest väljapoole ja ei olnud millegagi piiritletud, sinna oli vaba

juurdepääs. See plats oli talust maksimaalselt 100 meetri kaugusel. Talu juurest näeb selle

platsi ühte nurka. Kõrval olev hoone hakkab vaatevälja piirama. Metall kuulus H Gile. Tema

teab kahte korda, kui metall on sealt platsilt kaduma saanud. 14. mail läks ta laoplatsile ja avastas, et sealt läheb üle naaberkrundi teerada. Ta hakkas seda rada uurima ja pani tähele, et

metallihunnikust on hakanud asjad kaduma. See oli sissekäidud teerada, kus oli kõrge hein

maha tallatud. Teerada viis umbes 50-75 meetrit eemale suure tee peale, kus oli bussijaam. Teisest korrast ei tea tema midagi. H Gi väitel oli seal nii tarvitamiskõlblikke esemeid kui ka vanametalli, mida enam vaja ei lähe. Võetud oli mõlemat. Ta mäletab, et võetud oli veoauto

GAZ 53 käigukast, traktori MTZ 82 rippsüsteem, mis olid tarvitamiskõlblikud. Samuti olid võetud käsivints ja tsentrifugaalpump. Esialgu ei olnud ülevaadet, mis ära läks, kuid kui teine

kord see asi juhtus, sai tõsta hunnik ümber ja koostatud nimekiri. i väitel koostas vanaisa H G nimekirja asjadest, mis olid kadunud.

Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel:

- sündmuskoha vaatlusprotokoll 14.05.2012 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid, millest

nähtub, et sündmuskoht asub maantee ääres paremat kätt

xxxx. Talu asub xxxx . Talu taga

18

asub vana viljakuivati, mille ümber erinevat musta vanametalli, mis koosneb põllumajandustehnika varuosadest ja ehitusmetallist. Metalliladustamise kohast on rohu sisse

tallatud rada, mis viib xxxx maanteele xxxx bussipeatuse juurde, mille teeservas maas

punane-valge töökinnas ja selle vahetus läheduses ca 1 m kaugusel valge kahe hõbedase

triibuga sigaretifilter.

Nimetatud esemed võeti sündmuskohalt kaasa.

- sündmuskoha vaatlusprotokoll 15.05.2012 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid, millest

nähtub, et maantee ääres paremal pool. Taluhoonete taga

H Gile kuuluv xxxx asub xxxx põllul väikese kõrvalhoone ümber on ladustatud erineva sortimendi ja suurusega vanametalli.

Enamus esemeid on rauast, vähesel määral ka malmist. Vanametalli ladustamise ala juurest

viib rohu sisse tallatud rada 50 meetri kaugusel asuva xxxx xxxx

maantee äärde, bussipeatusesse. Maantee ääres on rohi suurel alal maha tallatud.

- okoll 15.05.2012 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid. Vaadeldavaks asitõendi vaatlusprot

objekti xxxx xxxx, ks on vanametall sõiduauto järelhaagisel. hoovil asub hõbedane sõiduauto

registrimärgiga . Autol on haakes järelhaagis, registrimärgiga xxxx xxxx. Haagisele on

ladustatud vanametalli: traktori T- rulli 40 tagumine velg, kartulimuldamise agregaat, äkked, keritud 8 mm traati, tõstuki mast, teraviljaveski raam ning hulgaliselt rauast torusid ja latte.

Haagisele ladustatud vanametall transporditi Rakveres asuvasse Kuusakoski metalli kokkuostupunkti ja anti üle. Kaalutud metallikogus oli 890 kilogrammi, mille eest arvestatud 218,05 eurot kanti kannatanu H Gi pangakontole nr xxxx.

- AS Kuusakoski poolt vastuseks menetleja päringule saadetud koopia 12.05.2012

müügilepingust nr o1252210, mis on sõlmitud vanametalli (malm ja teras, kokku 620

kilogrammi, kokku summas 169,60 eurot) ostu- kohta AS Kuusakoski ja K.U müügi

vahel ettevõtte Rakvere osakonnas. Müügilepingu sõlmija K.U on

avaldanud kirjalikult soovi metalli eest saada

va rahasumma ülekandmiseks K T arvelduskontole.

- Kuusakoski ja H G AS i vahel 15.05.2012 sõlmitud vanametalli ja muude jäätmete

müügileping nr o1254158, mille kohaselt on müünud 890 kilogrammi metalli (teras)

H G maksumusega 218,05 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused.

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või

film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise

tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt

kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et

süüdistatavad L.G, L.O panid toime , K.U ja N.D neile inkrimineeritavad kuriteod.

1) .2011 kella 18.30 paiku olid xxxx Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et 30.06

sisseoste tegemas nii süüdistatav L.O oma sõbranna L.G ga kui ka

kannatanu M S B K. L.O ja L.G seisid kaupluse

oma sõbranna

tagumises osas M S ja B K neist seal vahekäigus riiulite vahel kõrvuti, mistõttu ei pääsenud

vabalt maksma minna. B K, kes oli tumeda peaga, tegi Janne mööda, et ettepoole kassasse

19

L.O le ja L.G le vastavasisulise märkuse, mis neile ei meeldinud ja mistõttu

nad hiljem teda ja M S seistes selle eest halvustavalt kritiseerisid. L.G

i kassa järjekorras

ja B K (tu ) meda peaga tüdruk teadsid enne nimetatud sündmust teineteist, kuna nad

käisid kunagi ühes koolis. (blondi peaga tüdruk) seisis kassast eemal mõne meetri M S

kaugusel ukse juures ning teda häiris see, mida L.O ja L.G neist

rääkisid. Vas küsis kõige viisakama tukaaluks sellele M S L.O-lt mitte just ka lt, et

mida viimane möliseb, mispeale L.O ütles talle halvustavalt seda, kuidas tuleks

blondiinidega käituda. i väitel ütles L.O tema aadressil, et „blondid mul

M S le

meeldivad, patsist on hea tõmmata ja vastu prügikasti lüüa.“ sõnul ütles L.O B K

M S

ile, et „blondiinid meeldivad mulle eriti, et tuleks välja viia ja peaga vastu prügikasti taguda.“ Vaatamata sellele, et L.O ja L.G oma ütlustes midagi sellist ei

räägi, vaid räägivad mõlemad sellest, et ütles L.O le vastastikuse sõnavahetuse

M S

käigus muuhulgas „prükkar“, ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu

M Si ja tunnistaja B K

ütluste õigsuses, et süüdistatav L.O lubas blondiinidega halvasti käituda, sest ka

tunnistaja K K

on öelnud seda, et jutt oli mingitest blondiinidest, et „kõik blondiinid tuleks peadpidi prügikasti taguda“ ja seda juttu ajas üks tumeda peaga tüdruk. Kohtulikul uurimisel

ei leidnud üheselt tõen eelnevalt suusõnaliselt nõustus

damist see, kas kannatanu M S

süüdistatava L.O ettepanekuga minna kauplusest välja või mitte

, et asjad omavahel

selgeks rääkida. L.O tuli kassa järjekorrast ära, jättes kau

ba letile, selle eest

tasumata. ukse juures seisvale M Sile ligi L.O on omaks võtnud selle, et tema läks

ja võttis viimasel käsivarrest kinni. Seda kinnitas oma ütlus

tes ka tunnistaja L.G,

kusjuures järgnevat ta enam ei mäletanud. Seega esimesena puudutas L.O

kannatanu M Si, kuid

mõistetavalt ükski inimene ei pea sellist füüsilist kontakti taluma. Seega

on antud situatsioonist tingituna eluliselt usutav, et M S püüdis L.O käest

vabaneda. L.O on öelnud, et kui ta võttis il käsivarrest kinni, siis lõi viimane M S

tema käe ära, tõugates teda kätega kassa poole tema ründas

, mispeale M Si vastu selle leti

juures, mis ei töötanud. L.O väide, et ründas teda esimesena, on ümber

M S

lükatud kannatanu i ütlustega, mida toetavad tunnistaj i ütlused. M S ate B Ki ja K K Seda

vägivalda, mida L.O kannatanu i suhtes tarvitas, kirjeldavad oma ütlustes nii M S

kannatanu M S ise, kui ka tunnistajad B K ja K K. Nende ütluste tõele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, sest nad annavad oma sisult võrdlemisi sarnaseid ütlusi, lisaks sellele on nende ütlused kooskõlas AS Rakvere Haigla EMO-s 30.06.2011 kannatanu M Sil tuvastatud

vigastustega. M Si juustest sikutamist (eitades L.O on ise tunnistanud üksnes

juustest kinni hoides kannatanu pea allapoole surumist), kuid seda ikkagi üksnes selles

kontekstis, et ta kaitses e

nnast, tõrjudes rünnet. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et

kaupluse kassapidaja K K, kes oma tööd tegi ja kaupluses toimunu häiris niivõrd kelle rahu

, et

ta ei

M Sile saanud oma tööd edasi teha, tuli kassa tagant ära ning läks L.O le ja vahele, lahutades nad ära ja saates nad kauplusest välja. Kui kaupluse kassapidaja K K vahele

astus, siis lõi L.O lahtise käega veel ühe korra i vastu põske. M S Kogu

eelkirjeldatud sündmus leidis aset kaupluses viibinud ostjate (kaks meest ja üks naine) juuresolekul ja nähes, sealjuures oli naine hüüdnud, et kutsuge politsei.

Kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on esmalt avalik kord, samas kaitstakse ka

inimese tervist. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses

avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel. Objektiivse koosseisu moodustab

käesoleval juhul tegu, s.o süüdistuses tähendatud ajal xxxx asuvas kaupluses xxxx kui

avalikus ei kohas (avalik koht on selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ole õigusrikkujaga seotud) viibinud inimeste (ostjate ja kaupluse kassapidaja) rahu ja avaliku

korra rikkumine, mis oli toime pandud vägivallaga. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

20

Süüstavatest tõenditest tulenevalt tegutses süüdistatav L.O kaudse tahtlusega. Isiklike suhete pinnalt alanud konflikt kasvas teo toimepanemise koha tõttu üle avaliku korra

rikkumiseks. L.O , tungides kaupluses kallale M Sile, pidi aru saama, et tema käitumine võib rikkuda teiste inimeste rahu. Kohus ei tuvastanud süüdistatava L.O

käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi, s.o avalikus kohas teiste inimeste rahu ja avaliku korra rikkumisena vägivallaga.

2)Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistatavad L.G ja L.O

külastasid 19.11.2011 kella 13.00 paiku Rakveres Lõõtspilli 2 (Vaala Keskus) asuvat

Ärikuningas OÜ Kaupluses sel päeval müüjana tööl olnud -le kuuluvat kauplust Arabella. K

B-K Kohtul ei ole mingit s jälgis neid, kuna rohkem sel ajal kaupluses külastajaid ei olnud.

põhjust kahtluse alla seada tunnistaja i üksikasjalikke ütlusi, sest neid toetavad ka

K B-K

teised tõendid. L.G vaatas teksapükse ja läks neid riietuskabiini proovima. L.O vaatas riietuskabiini kõrval olevaid kleite ja pluuse. L.G poolt proovitud teksapüksid olid talle väiksed, mistõttu L.O ulatas talle proovikabiini nende vastu number suuremad teksapüksid. Seda, et tütarlapsed oleksid kauplusest midagi varastanud, K

B-K Mingil hetkel ilmus kaupluse uksele meesterahvas koos lastega ja ta s ise ei näinud.

vaatas nende poole. Kui tütarlapsed olid kauplusest lahkunud, siis avastas ta proovikabiinist

tühja riidepuu, kuigi süüdistatav L.G oli proovinud ainult teksapükse ja

teksapüksid ei olnud riidepuu peal, vaid olid spetsiaalsetel konksudel, mida sai kinnitada seinale. Proovikabiinis teksapükse ei olnud. Ta vaatas need riided üle, mida L.O oli lapanud ning avastas, et kadunud oli valge kleit, mida neil oli ainult üks ja et ühe roosa pluusi sees oli veel üks riidepuu, mis tähendas, et varastatud oli ka valge pluus. Neil oli tellitud üks roosa pluus ja üks valge pluus, mis olid kaela tagant seotavad. Ta tundis nende poes müüdavat

kaupa, tegemist oli väga spetsiifilise kaubaga, mida ükski teine kauplus Lääne-Virumaal ei

müünud. Tunnistaja veendunud selles, et teksapüksid, valge pluusi ja valge K B-Ks on 100% kleidi nende kauplusest said varastada üksnes süüdistatavad L.G ja L.O,

sest need kliendid, kes käisid nende kaupluses kella 10 – .00 13.00 riideid ei vaadanud ja sama päeva hommikul enne kaupluse avamist kell 10.00 veendus ta ise tol päeval hiljem varastatud

kauba olemasolus. Pärast vargust kaupluses Arabella inventuuri ei tehtud. Kohtueelses

menetluses ei ole raamatupidamisdokumente Ärikuningas OÜ-lt nende riietusesemete

soetamise kohta n Kohus peab seda kohtueelse menetluse teatavaks puuduseks, kuid õutud.

leiab,

K B-Ki arvates oli et käesoleval juhul on see puudus korvatud teiste tõenditega.

võimalik riideid kotti panna kas siis, kui K.U kaupluse uksele ilmumisega tema

tähelepa tõmbas või siis tehti seda sokisahtli varjus. Mõlemal süüdistataval nu korraks endale

oli kaasas kott, kuhu oli võimalik asju peita. Vaala Keskuse turvakaamera salvestise

vaatlusprotokollist nähtub, et 19.11.2011 peale kella 13.00 liiguvad kõrvuti mööda Vaala

Keskuse koridori kiirel sammul kaks tütarlast. Üks tütarlaps on tumedate pikkade juustega,

käes tume kott. Teine tütarlaps on lühikeste tumedate juustega ning tal on suur heledat värvi

kott üle parema õla. Tütarlapsed väljuvad joostes Vaala Keskusest. Tunnistaja ütlustega

S B

on tõendatud, et tema ostis L.G kä ühe valge pluusi est L.O majas olles

10 euroga. S B väitel Ärikuningas OÜ kodulehel olid kahe eseme pildid, kuid tema poolt ostetud pluusi neil piltidel ei olnud. Seega võib nüüd tekkida küsimus, kas mitte Ärikuningas

OÜ ei saanud neilt varastatud pluusist teada alles ee ei ole aga nii, kuivõrd 3 fotot 2 S Blt. S -l lehel kolmest Arabella kauplusest varastatud riietusesemest on K B-Ks politseile üle andnud 27.12.2011 tunnistajana ülekuulamise käigus (nimetatud asjaolu on kohtu poolt kohtuistungil

eraldi ) kontrollitud, kuivõrd lisadest ei nähtunud, millise protokolli juurde need kuuluvad ,

samas kui Ärikuningas OÜ ja S B suhtlesid meili teel alles jaanuaris 2012. Kirjavahetusest

Ärikuningas OÜ ja vahel nähtub, et avalikkust teavitati kohe kolme riietuseseme

S B

21

vargusest. S B xxxx maksekorralduse koopia 19.12.2011, mille kohaselt V ütlusi kinnitab ka

L (S B elukaaslane) on kandnud E E (L.G ema) arvelduskontole xxxx 10 eurot.

Tunnistaja S B andis L.G lt ostetud valge pluusi üle kriminaalasja juurde. Kohtus

kinnitas K B-K on tegemist pluusiga, mis nende s, et asitõendina talle näidatud pluusi näol

poest varastati. Kohtu arvates olid S B ja süüdistatavate suhted pluusi ostmise ajal veel rahuldavad, sest vastasel juhul poleks toimunud omavahelist suhtlust ja sellist tehingut poleks

tehtud. Eeltoodu põhjal ei ole mingit alust väita, et tegemist võiks ja saaks olla S B poolse

kättemaksuga (et tegelikult ostis pluusi kuskilt mujalt ja tahab nüüd kedagi alusetult varguses

süüdi lavastada) nende eelnevate keeruliste omavaheliste suhete pinnalt. Kohus jätab kõrvale

süüdistatavate L.G ja L.O ütlused, sest esiteks nende ütlused ei haaku

ka omavahel, olles vastuo

lulised, vastuolusid aga veenvalt põhjendada ei osatud. Järgnevalt tekib esitatud süüdistuse pinnalt küsimus, kas ikka mõlemad süüdistatavad varastasid või äkki

varastas ainult üks nendest ja teine ei teadnud vargusest midagi. Tunnistaja K B-Ks leidis

proovikabiinist tühja riidepuu, kuid proovikabiinis käis ja seal teksaseid proovis üksnes

süüdistatav L.G , kuid riideid sinna sai ulatada ja ka ulatas (number suuremad teksapüksid) süüdistatav L.O.

3)Kohtulikul uurimisel ei tekkinud sisulist vaidlust vanametalli varguse episoodide osas.

Süüdistatavad L.O , N.D ja K.U on ennast neile esitatud

süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi. Nimetatud

kuriteoepisoodides tõendavad nende süüd i ütlused kui ka tunnistaja veel nii kannatanu H G H

Gi ütlused, samuti kohtulikul uurimisel avaldatud ja isikuliste tõenditega kooskõlas olevad kirjalikud tõendid.

Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra

vallasasja äravõtmist. Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Selles episoodis, kus on

kannatanuks Ärikuningas OÜ, tegutsesid süüdistatavad L.G ja L.O

vähemalt otsese tahtlusega. Nendes episoodides, kus on kannatanuks H G, tegutsesid

süüdistatavad L.O, N.D ja K.U vähemalt kaudse tahtlusega,

kuna nad möönsid, et tegemist võib on nende jaoks võõrad ja -olla esemetega, mis kellegi teise

valduses. Asj giks oligi asjad ade ebaseadusliku omastamise suhtes oli kavatsetus, kuna eesmär

endale võtta. Süüdistatavate käitumises esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisu

de

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatavale L.G le esitatud süüdistusest tuleb välja jätta p 9, s.o süstemaatilisus,

kuna ei ole tõendatud, et vargused oleksid saanud talle täiendavaks sissetulekuallikaks. Seega on

õige süüdistatava L.G poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Ülejäänud süüdistatavate osas on nende poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud, vastavalt L.O ja N.D KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning K.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi.

KarS § 263 p 1 ja KarS § 199 lg 2 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava L.G karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus alaealisust. Süüdistatava L.O karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus süü tunnistamist vanametalli varguse episoodides. Süüdistatavate K.U

ja N.D karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü

22

tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud süüdistatavate käitumises puuduvad.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huv -l korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda isid. Süüdistatavat L.G on 1

väärtegude toimepanemise eest 6 l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasumata. - Eraldi väärib märkimist, et L.G on varem karistatud muuhulgas KarS § 199 lg 2 p

7,9 järgi ning uue tahtliku 09.08.2011 otsusega määratud kuriteo pani ta toime Viru Maakohtu

katseajal, mis näitab seda, et ta eelnevast karistusest enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud.

xxxx

iseloomustatakse teda kui õpilast, kellel oli palju põhjuseta puudumisi, kes õpetajatega

laskus tihti vaidlustesse, kasutades ebatsensuurseid sõnu. Süüdistatavat L.O on

kriminaalkorras karistatud 3- - l korral, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 5 l korral, kusjuures ainult 1 rahatrahv on tal tasutud. Eraldi väärib märkimist, et L.O

osas üks kriminaalasi oli juba koh

tumenetluses, kui teda oli taas põhjust kahtlustada uute

kuritegude toimepanemises. Karistuse mõistmisel L.O le KarS § 263 p 1 järgi

arvestab kohus alaealise kannatanu M Si enda ebaviisakat sõnakasutust. Süüdistatavat K.U

on kriminaalkorras karistatud 2 l korral, väärtegude toimepanemise eest on teda -

karistatud 12- nn l korral, kusjuures kõik rahatrahvid on tal tasumata. Süüdistatavat Maria

N.D ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise eest 4-l

korral karistatud ja üksnes 1 rahatrahv on tal tasutud. Kõik süüdistatavate poolt toimepandud

kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Kohus arvestab karistuse mõistmisel

kuriteoepisoodide arvu, mis näitab muuhulgas isiku kuritegelikku aktiivsust teataval

ajaperioodil. Samuti arvestab kohus iga süüdistatava osa toimepandud kuriteos. Rahalist karistust kui kõige kergeimaliigilist karistust ei pea kohus põhjendatuks ühelegi süüdistatavale

mõista, sest neil kõigil on raskusi väärteokorras määratud rahatrahvide tasumisega. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavaid L.G ja L.O

tuleb karistada vangistusega. L.G puhul kuuluvad kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Karistuste reaalset ärakandmist ei pea kohus kummagi süüdistatava osas põhjendatuks.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks L.O le, kelle kuritegelik aktiivsus on olnud kõige

suurem, ka nn šokivangistuse mõistmist, sest L.O on alaealised lapsed ning ka

käesoleval ajal viibib ta . Kohus leiab, et süüdistatavate L.G ja L.O xxxx

nõusolekul võib mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga. neile liitkaristusena

Kohus peab põhjendatuks kannatanute huvides panna neile ka tähtajalise kahju hüvitamise

kohustuse.

Süüdistatavat K.U võib karistada vangistusega, millise võib tema

suhte si kohaldamata.

s KarS § 74 alusel jätta tingimi Süüdistatavat N.D võib

karistada vangist

usega, millise võib tema suhtes KarS § 73 alusel jätta tingimisi kohaldamata.

Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka kohtu arvates üldpreventiivseid eesmärke.

Alaealise kannatanu M S on esitanud tsiviilhagi varal

i ema Ü P ise kahju nõudes kokku

summas 63,20 eurot, milline summa koosneb juuksepikenduste maksumusest summas 43,20

eurot ja geelküünte maksumusest summas 20 eurot. Kannatanu i seadusliku esindaja Ü P M S

ütlustega on tõendatud, et eelnevate summade puhul on tegemist üksnes interneti teel ostetud

materjali maksumusega, kuivõrd paigaldus oli tehtud tädi poolt kodus tasuta. Kohtulikul Mi

uurimisel leidis tõendamist see, et kannatanu M Si juuksed ja küüned said tema suhtes

toimepandud ründe tagajärjel kannatada. Asjaolu, et antud tsiviilhagi tõendamiseks ei ole

dokumente esitatud, ei tähenda kohtu arvates automaatselt seda, et tsiviilhagi oleks

põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata, kuivõrd tsiviilhagi tõendavad nii kannatanu M Si

ütluse seadusliku esindaja Ü P ütlused kui ka tunnistajate i ütlused. d, tema

B Ki ja K K Kohtu

23

hinnangul ei ole nõutavad summad materjalide maksumuse osas ülepaisutatud ega

ebareaalsed. t Eluliselt usutav on kogutud tõenditest lähtuvalt see, e esialgse välimuse

taastamiseks Kohtu

oli vajalik uuesti paigaldada nii juuksepikendused kui ka geelküüned.

arvates ei ole põhjendatud süüdistatava L.O kaitsja etteheide selles osas, miks ei

pii

rdutud geelküünte parandamisega, kuivõrd kõik küüned ei murdunud.

Kannatanu Ärikuningas OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 122

eurot, milline summa koosneb Arabella kauplusest varastatud 3 riietuseseme maksumusest

kokku summas 65 eurot, varaste otsimisele kulutatud 4 liitri diiselkütuse maksumusest

summas 5,42 eurot, 19.11.2011 seoses vargusega tehtud summas telefonikõnede maksumusest 0,78 eurot ja turvakaamerate lindistuste jaoks ostetud 2 CD plaadi maksumusest summas 0,80

eurot, samuti varguse tõttu sunnitud kaupluse sulgemisega saamata jäänud päevamüügi

m st 19.11.2011 kohtulikul aksumusest poole päeva ee summas 50 eurot. Tsiviilhagi tõendavad

uurimisel avaldatud AS EMT kõnede eristus ja AS Eesti Statoil tšekk kütuse eest

19.11.2011

tasumise kohta.

K Ks kinnitas kohtuistungil, et

Kannatanu Ärikuningas OÜ esindaja telefonikõned on tehtud isiklikult mobiiltelefonilt. Poole päeva müügiks prognoosisid nad 50 eurot, kuna tegemist oli laupäevase päevaga ja nende kauplus oleks olnud avatud kella 6-ni.

Kannatanu H G on esitanud esimese varguse episoodi osas tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 75 eurot, sest esimesel korral temalt varastatud umbes 0,3 tonni vanametalli ei

saadud kätte. Süüdistatavad L.O ja N.D on nimetatud tsiviilhagiga nõustunud.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on

olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu Sama § lg 3 kohaselt hõlmab

. otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sama § lg 4 sätestab, et saamata

jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS §

132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu

omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui s süüdi. VÕS § ta on kahju tekitamise

24

137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu M S tsiviilhagi varalise i seadusliku esindaja Ü Pä

kahju nõudes eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt kokku summas 63,20

L.O-lt kui kahju tekitanud isikult Kohus peab kannatanu

välja mõistmisele.

Ärikuningas OÜ tsiviilhagi põhjendatuks osaliselt kokku summas 71,22 eurot, sest

telefonikõned tehti isiklikult mobiiltelefonilt ning saamata jäänud tulu poole päeva osas seoses kaupluse sulgemise vajadusega ei saa lugeda tõendatuks. Lisaks sellele märgib kohus,

et vajadust kauplus 19.11.2011 sulgeda ei olnud, kuivõrd see, mis kauplusest Arabella

varastati, tehti kindlaks müüja poolt vahetult pärast vargust ilma inventuuri tegemata.

Nimetatud summa varalise kahju nõudes kuulub süüdistatavatelt L.G lt ja L.O lt

kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt väljamõistmisele solidaarselt kannatanu Ärikuningas OÜ kasuks. Kohus peab põhjendatuks kannatanu H Gi tsiviilhagi varalise kahju

nõudes summas 75 eurot ja leiab, et see kuulub süüdistatavatelt L.O lt ja N.D lt - kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt väljamõistmisele solidaarselt.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus

põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt menetluskuluna välja mõista kaitsjatasud ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise

kulud. a, et kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrat

hüvitataks Kohus võimaldab süüdimõistetutel kriminaalmenetluse e ositi.

kulud tasuda ositi ühe aasta jooksul.

K valge pluus, milline asub kriminaalasja juures, kuulub rMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend – kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele tunnistaja S Ble.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – suitsukoni ja töökinnas, millised asuvad Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik