4-13-1416/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-13-1416

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.

mail 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1416 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi J.G kaebus PPA Ida prefektuuri 27.02.2013 otsusele väärteoasjas nr 2230,13,004451, millega temale LS § 224 lg 1 alusel määrati eriõiguse äravõtmine 4-ks kuuks. Kaebuse esitaja J.G, isikukood xxx, elukoht: xxx

Juh kohus indudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135

OTSUSTAS:

Rahuldada J.G kaebus ning tühistada osaliselt otsus väärteoasjas nr Ida Prefektuuri 27.02.2013 2230,13,004451, millega J.G-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati karistuseks 4-ks eriõiguse äravõtmine kuuks ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

J.G süüdi tunnistada väärteo toimepanemises Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi ja mõista karistuseks -ks kuuk sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 s.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.02.2013 2230,13,004451 otsusega väärteoasjas nr J.G´ Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati karistuseks eriõiguse äravõtmine 4 le -ks kuuks.

2

Otsuse kohaselt 07.02.2013 kell 02.04 menetlusalune isik J.G juhtis Rakvere tn (Tartu mnt ja Sompa tn vahel) Jõhvi linnas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris Ida-Virumaal väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,2 mg. Tõendusliku triga mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus alkomee 0,25 +/-0,05 mg/L. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 69 lg 5 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi. Karistust kergendav asjaolu -

tunnistab süüd ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid:

menetlusaluse isiku J.G ja tunnistaja xx xx omeetri kasutamise ütlustega, tõendusliku alk protokolliga.

KAEBUS

J.G esitas Viru Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri 27.02.2013 otsusele väärteoasjas nr tühistada ülalmainitud 2230,13,004451. Esitatud kaebuses palub J.G otsus karistuse määra osas. J.G karistati 4- eriõiguse äravõtmisega ks kuuks, mis on LS § 224 lg 1 sanktsiooni ülemmäära lähedane. Kaebuse esitaja palub arvestada tema sotsiaalsetja perekonnaseisu. Tal ei ole alalist töökohta. Ta õpib töötukassa poolt veoautojuhtide kursustel. Suveti ta töötab Soomes ning veebruaris 2013 sai kutse alalisele tööle. Töö on seotud sõiduauto kasutamise vajadusega igapäevaste tööülesannete täitmisel. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on alaealine laps ja eakas ema. Transpordivahendi juhtimisõigusest ilma jätmine 4 endaga kaasa ka töökoha -ks kuuks toob kaotuse Soomes, mis teeb keeruliseks kaebuse esitaja perekonna sotsiaalse seisundi. Kaebusele on lisatud tulevase tööandja kiri, väljavõtte xxx - kaebuse esitajaga samale elamispinnale registreeritud isikute nimekiri, juhiloa koopia, autokooli Mewo mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus, individuaalne tööotsimiskava.

J.G kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluse ja ei soovi kohtuistungist on nõus s osa võtta.

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, ning esitas kohtule kirjalikult oma seisukoha. 07.02.2013 toimepandud väärteo eest J.G-le määrati karistuseks Liiklusseadus § 224 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmine 4 kuuks. Väärteootsuse määramisel arvestas kohtuvälise menetleja järgmiste asjaoludega: 1.Karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. 2.Lähtuvalt Karistusregistri andmetest (Karistusregistri väljavõte lisatud väärteotoimikusse) oli menetlusalusel isikul üks kehtiv kriminaalkaristus ja kaks kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkorras isikule määratud karistus KarS § 424 alusel (mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest). 3.Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Oht seisnes selles, et isikul, kellel on tuvastatud alkoholi piirmäära ületamine võivad esineda koordinatsiooni häired, nende reageerimisvõime on aeglasem, kui alkoholi tarvitanud isikutel. Just alkoholi tarvitamine on üks põhjuseid liiklusõnnetuste toimumisel. 4.Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et ta oleks enne väljasõitu teinud endast kõik oleneva, et veenduda alkoholi lahkumist organismist. Olles teadlik väljasõidust Venemaale, isik siiski

3

tarvitas alkoholi. Seda olukorras, kus teda on juba varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 5.Tulenevalt väärteotoimikust menetlusalune isik tunnistas süüd.

6.Menetlusalune isik ei näidanud välja kahetsust toimepandu osas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine on igati põhjendatud. Enne väärteootsuse koostamist menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

Tunnistaja xx xx et ta enne ütlustest lähtuvalt menetlusalune isik süü tunnistamise kohal väitis, väljasõitu tarvitas südametilku, seega isiku puhul süü tunnistamise asjaolud on kaheldavad. Kogutud andmetest nähtus, et menetlusalusel isikul puudub töökoht, seega pole ka reaalset sissetulekut.

Juhtimisõiguse vajaduse kohta pole menetlusalune isik esitanud ühtegi tõendit, et see reaalselt nõ 10 p7 väljen utav on. Samas on Riigikohus enda lahendis 3-1-1-26- danud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt - võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § kohaselt ei või 50 lg 2 mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt välja näidanud, et varasemalt määratud karistused ei täida enda eesmärki, seega on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 1 maakohtunik võib kohtuistungit 20 kohaselt korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis l kaebus tuleb rahuldada eiab kohus, et J.G

osaliselt ja tühistada Ida Prefektuuri määra osas. 27.02.2013 otsus osaliselt, karistuse

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle to

imepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt

kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1

tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu

hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka

4

õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1).

Liiklusseaduse § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– – 0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus hindas kogutud tõendeid:

07.02.2013 20130207227803 (t lk 10-11 07.02.2013 kell 02.04 väärteoprotokollist ) nähtub, et

Ida-Virumaa

l Jõhvi linnas Rakvere tänaval, Tartu mnt ja Sompa tn vahel J.G juhtis mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga mõõdeti juhi väljahingatavas õhus xxx reg nr xxx alkoholisisaldus 0,25 +/- mg/L. 0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,20

07.02.2013 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt Ida Virumaal Jõhvi linnas -

Rakvere tänaval PPA Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanempolitseinik xx xx tuvastas J.G, 07.02.2013 kell 02.04, kasutades tõendusliku

alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT3, seerianumbriga ARBK-0035, taatlustunnistuse nr TTRC-12/00099 (kehtivusega kuni 26.04.2013), joobeseisundit. Tõendusliku alkomeetri lugem: 0.25 mg/L, laiendmääratlus mg/L ja mõõtetulemus : 0.05 : 0,20 mg/L (t lk 15).

Kohus leiab, et 69 lg 5 lubatud juhi organismis tuvastati alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § piirmäär. Tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi ja isikul tuvastatud alkoholisisaldus on LS § täheldatud minimaalmääras. 224 lg 1

Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, mille kohta andis allkirja.

07.02.2013 lekuulamise protokollist (t lk 12-13 enne politsei menetlusaluse isiku ü ) nähtub, et poolt peatamist oli menetlusalune isik oma auto roolis 5 minutit. Palub suhtuda tema rikkumisse

tolerantselt ning juhiluba mitte ära võtta, kuna tal on töötu naine, kaks alaealist last ja kavas minna tööle Soome.

Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (t lk 17-18 07.02.2013 alates kella 02.04 )

kuni kainenemiseni J.G ust arvata, et tema kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuna oli al veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis.

Kohus hindab tõepäraseks lisaks tõendusliku alkomeetri tuvastatud näidu ka tunnistaja ´i xx xx ülekuulamise protokollis (t lk 14) antud ütlused, et Ida Virumaal liiklusjärelvalve teostamise - käigus 07.02.2013 kell 02.04 kontrollides sõidukit xxx reg nr xxx tuvastati juhil J.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25 +/ 0,05 mg/L. Juht ütles, et tarvitas enne sõitu -

südametilkasid. Antud juhul Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

J.G poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t lk 12-13) ja tunnistaja xx xx ) selle kohta, et menetlusalune isik 07.02.2013 kella ütlustega (t lk 14 kell 02.04 oli joobeseisundis. Kohus uuris t i, mis (t lk 15) kinnitab, e 07.02.2013 õendusliku alkomeetri kasutamise protokoll t

kell 02.04 J.G tuvastati alkoholi 0,20 joove. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem – mg/l.

5

Siinkohal kohus märgib, et tõendusliku alkomeetri näit ja menetlusaluse isiku poolt süü

tunnistamine on tõendite kogum, millest lähtuvalt kohus langetab kaalutlusotsustuse isiku süü ja karistuse määra osas.

Kohtule ei ole esitatud tunnistaja visuaalset hinnangut isiku seisundi, tema tajumisvõimekuse, koordinatsioonihäirete olemasolu või puudumise kohta õhna ega alkoholil tajumise kohta, mistõttu on üleastumise raskuse hindamine oluliselt raskendatud. Arvestades

isiku alkoholijoobe tuvastatud

miinimumilähedast näitajat on sellest tulenevalt muude

hinnatavate näitajate puudumise tõttu tuleb nimetatud asjaolu arvestada ka karistuse mõistmisel.

Liikluss olla alkoholi eaduse § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, ühes grammis veres ei tohi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem

Liiklusseaduse 224 lg 1 § on sätestatud juhi vastutus mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi Väärteoasja materjalidega on tõe rikkus Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud ndatud, et J.G piirmäära, millega pani toime Liiklusseadus § 224 lg 1 sätestatud süütegu.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Menetlusalune isik tunnistab rikkumise kvalifikatsiooni. Vaidluse esemeks on karistusena määratud – juhtimisõiguse äravõtmise pik

kus.

Menetlusalusele isikule J.G-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 224 lg 1 alusel määratud karistuseks – eriõiguse äravõtmine 4 , mis on üle

-kuuks tab sanktsiooni keskmist

määra ja on ligilähedane maksimummäärale (LS § 224 lg 1 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohtuväline menetleja on jätnud sõnaliselt määratlemata millise eriõiguse äravõtmises isikut karistatakse, kuna lahti on kirjutamata ka LS § 224 lg 1 sõnaline väljendus.

LS § 224 lg 1 sõnastus ei tunne määratlemata eriõiguse äravõtmist.

Kuigi väärteootsuse on aga juhtimisõiguse äravõtmise algustähtaeg ja lõpptähtaeg

määratletud on siiski menetlusalusele olnud arusaadav, millise eriõiguse äravõtmisega on tegemis

t ja käesolevas kohtuotsuse kohus täpsustab karistuse sõnastuse.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, tetud et menetlusalusele isikule mõis karistuse määr ei ole küllaldaselt põhjendatud

ja kohtuvälise menetleja poolt minimaalselt tuvastatud tõendite kogum väärteo toimepanemise kohta ning kohtule esitatud täiendavatele tõenditele tuginedes esinevad alused mõistetud karistuse kergendamiseks.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

6

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta

õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Kari

stuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Karistusregistri andmetel kaebuse esitaja on varasemalt (2004 aastal) karistatud joobes juhtimise eest ning mitmel korral karistatud Liiklusseaduse alusel (viimati 21.01.2010 ja 31.01.2012 otsustega) kuid juhtimisõiguse äravõtmist ei ole tema suhtes kordagi kohaldatud.

Isik kahetseb (kaebuses)

tunnistab süüd ja toimepandut ja on juhtunust õppust võtnud. Peale seda menetlusalune isik on esitanud kohtule tõendid oma pere koosseisu ja tema poolt tööotsimise kohta, mida palub arvestada karistuse määra otsustamisel.

Varasemaid karistusi (s.h. juhtimisõiguse äravõtmise mittekohaldamist) arvesse võttes on alust arvata, et esmakordselt selle 1-3 kuuks

juhtimisõiguse äravõtmise puhul oleks äravõtmine J.G-le piisavaks piiranguks, et edaspidi hoiduda liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu. Vastavalt KarS § 57 lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid.

J.G tunnistab süüd nii väärteoprotokollis kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokollis ning kohtule esitatud kaebuses kahetseb tehtut, mida võib käsitleda kergendavate asjaoludena.

Kohus leiab, et olukorras, kus esinevad karistust kergendavad asjaolud on võimalik määrata

isikule karistus alla sanktsiooni keskmist määra, vähendades kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistust, mis oleks proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus tühistab osaliselt

PPA Ida prefektuuri 27.02.2013 2230,13,004451, millega J.G-le otsuse väärteoasjas nr Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati karistuseks eriõiguse äravõtmine 4

-ks kuuks ja teeb uue otsuse raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma