1-12-7964/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-12-7964

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprillil 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-7964 (11240104197) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Diana Arhipova Kriminaalasi M.N-i süüdistuses KarS § 424, § 329, § 121, § 266 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav M.N

Elukohad xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood

XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasemad karistused:

- 05.01.2005 Narva Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi, KarS

§ 73 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 3 aastat, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks;

- 10.05.2006 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

424, § 329 järgi, KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud

10 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud 10 päeva, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks;

- 07.03.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

424, § 329 järgi, KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 8

kuud katseajaga 18 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks;

- 05.09.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

424 järgi, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 26 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 26 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati karistus

1-12-7964

2 üldkasuliku tööga 1442 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 2 aastat, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 02.10.2011 kuni 02.10.2012. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2013 RESOLUTSIOON

Tunnistada M.N süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.N-i vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja

05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega - 1 (üks) aasta, 11(üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, mis on asendatud 1442 tundi üldkasuliku tööga - ning

mõista M.N-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega, 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 307 tundi – ning lõplikuks karistuseks on 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

Tunnistada M.N süüdi KarS § 266 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada M.N süüdi KarS § 121 ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada M.N süüdi KarS § 329 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista M.N-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.N-i vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra- 1135 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva

vangistust ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2011 kuni 02.10.2011, s.o 2

(kaks) päeva, karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus M.N-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja

1-12-7964

3 millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks M.N-i vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu M.N ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Mõista M.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada

kaheksakümmend) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 26.03.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli ) eurot 40 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata M.N-ile menetluskulude summas 711 (seitsesada

üksteist) eurot ja 30 senti tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 59 (viiskümmend üheksa) eurot 27 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.N, kriminaalasja nr 1-12-7964, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 05. aprillist 2013.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 02.maist 2013.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistuse sisu

M.N-i süüdistatakse selles, et tema 19. augustil 2011. aastal kella 15.25 paiku Narvas, Kangelaste tänaval juhtis joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0012 mõõdeti M.N-i väljahingatavas õhus alkoholi koguseks 1,21 +/-0,12 mg/l. Seega M.N-i väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,09 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei

tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundiks loetakse ka alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes mootorsõidukijuhti siis,

1-12-7964

4 kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) sõiduautot BMW 318 reg.nr 885TFJ ja oli politsei poolt kinnipeetud. Oma sellise teoga pani M.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

M.N-i süüdistatakse ka selles, et ta tungis omavoliliselt sisse võõrasse korterisse. Sissetungimise pani ta toime vägivallaga.

Nimelt 01. oktoobril 2011. aasta kella 17.17 paiku, olles alkoholijoobes, tungis sisse Narvas asuvasse korterisse aadressil xxx - M.N koputas temale tundmatule korteriuksele, kui ukse avas Xxx, tõukas M.N teda. M.N sisenes korterisse ning lõi rusikaga Xxxki näopiirkonda. Sellise teo tagajärjel sai Xxx kehavigastusi ning tundis valu.

Oma sellise käitumisega pani M.N toime KarS § 266 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, e. omavolilise sisetungimise, mis on toime pandud vägivallaga.

M.N-i süüdistatakse ka Xxxule valu tekitamises. Nimelt 06. oktoobril 2011. aastal kella 22.00 paiku Narvas asuval Mõisa tänaval, olles alkoholijoobes, haaras oma endise elukaaslase Xxxi riietest ja juustest kinni. Peale seda lõi ta Xxxut käega vastu näopiirkonda. Xxx sai sellise käitumise

tagajärjel kehavigastusi – pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise meditsiini osakonda diagnoositi pea muude osade pindmine vigastus ning tundis füüsilist valu.

Oma sellise teoga pani M.N toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo, e. kehalise väärkohtlemise.

M.N süüdistatakse ka selles, et tema olles isik, kelle suhtes kohaldas Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 05.09.2011.a. lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o. alates 13.09.2011.a), ei täitnud jõustunud ja 16.09.2011.a täitmisele pööratud kohtuotsust ja 19.11.2011.a kl. 12.45 paiku Narvas Rahu tänaval juhtis sõiduautot Seat Peugeot Partner reg.nr 609MCF omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust.

Oma tahtliku teoga pani M.N toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.t. KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

2. Kohtumenetluses uuritud tõendid

- Tunnistaja Xxx ütlused (tl 1-3);

- Tunnistaja Xxx ütlused (tl 4-6);

- Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 7-8);

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9);

- ARK tõend M.N-i kohta (tl 10);

- Kxxxtanu Xxx ütlused (tl 27-31);

- Tunnistaja Xxxütlused (tl 37-41);

- 01.10.2011 joobeseisundi kontrollimise protokoll (tl 42);

- Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 44 – 45);

- Kahtlustatava vabastamise määrus (tl. 52);

- Kxxxtanu Xxxu ütlused (tl 12-15);

- Tunnistaja Xxxi ütlused (tl 18-22);

- Xxxi SA Narva Haigla patsiendikaart (tl 24 - 25);

- Xxxi ja M.N-i vastastamine (tl 81-85);

- Väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl. 55);

1-12-7964

5

- 19.11.2011 Väärteoprotokoll (tl 56);

- 19.11.2011 Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 57-58);

- 19.11.2011 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 59);

- Tunnistaja Xxxi ütlused (tl 61-62);

- Viru Maakohtu 05. septembri 2011. a otsus kriminaasjas nr 1-10-1933 (tl 63-65);

- Maanteeameti Ida regiooni tõend juhtimisõiguse äravõtmise kohta (tl 69);

- ARK tõend sõiduki Peugeot Partner omaniku kohta (tl 71);

- M.N-i ütlused (tl 47-51, 72-80, 120 - 124);

Kohtuistungil süüdistatav ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks ning jäi oma varasemate kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse osas jäi süüdistatav nende ütluste juurde, mis on kirjas vastastamisprotokollis.

3. Kohtuotsuse põhjendus

Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist:

3.1 M.N-i süüdistatakse selles, et 19.08.2011 kella 15.25 paiku juhtis ta Narvas, Kangelaste tänaval joobeseisundis sõiduautot BMW 318 reg.nr 885TFJ. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,21 +/-0,12 mg/l.

KarS § 424 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Tunnistaja Xxx ütlustega (tl 1-3) on tõendatud, et M.N juhtis 19.08.2011 Narvas,

Kangelaste 37b juures sõiduautot BMW reg.nr 885 TFJ. Tunnistaja ütluste kohaselt peeti

süüdistatav nimetatud ajal ja kohas kinni Mihhail Dennissovi poolt ning alkomeetriga A111242 kontrolliti joobeseisundi olemasolu. Alkomeetri näit oli 1,25 mg/l.

Samuti kinnitavad tunnistaja Xxx ütlused(tl 4-6), et M.N juhtis 19.08.2011 Narvas,

Kangelaste 37b juures sõiduautot BMW reg.nr 885 TFJ. Kohapeal tehtud alkoholi test näitas, et väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,25 mg/l. Tunnistajate ütlusi kinnitavad autoregistri andmed, mille kohaselt oli M.N registreeritud sõiduauto BMW reg.nr 885 TFJ kasutajaks. (tl 10). Tunnistajate ütlustega haakub ka 19.08.2011 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokoll (tl 7-8), mille kohaselt mõõdeti indikaatorvahendiga M.N-i

väljahingatavas õhus alkoholi koguseks 1,25 mg/l. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati, et 19.08.2011 kell 15:51 oli M.N-i väljahingatavas õhtus alkoholi vähemalt 1,09 mg/l.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse

tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuivõrd M.N-i väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1, 09 mg/l, siis liiklusseaduse

§ 69 lg 1 ja lg 4 p-st 1 tulenevalt oli ta joobeseisundis ning taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud ning KarS § 424 kohaselt karistatav.

1-12-7964

6

Eelnevast lähtuvalt on M.N-i käitumises tuvastatud KarS §-s 424 sätestatud süüteo objektiivsed tunnused so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Süüdistatav M.N on ise tunnistanud, et ta juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas

mootorsõidukit olles joobeseisundis. Ta selgitas, et 19.08.2011 jõi ta oma elukohas Kreenholmi prospektil õlut. Jõi ära umbes liitri õlut alkoholisisaldusega 7%. Sõiduauto BMW 318i reg.nr 885TFJ oli pargitud maja juurde. Kella 15.00 paiku otsustas ta sõita Rahu tänavale, kus elab tema vanaema. Ta istus sõiduautosse BMW 318i reg.nr 885TFJ ja juhtis seda, kuid Põhjakeskuse juures peatasid teda politseitöötajad, kes tegid ettepaneku läbida alkoholi test. Ta nõustus ja puhus algul

kohapeal indikaatortorusse, mis näitas, et ta ei ole kaine. Teda kõrvaldati auto juhtimiselt ning toimetati Narva politseiosakonda, kus talle tehti ettepanek läbida test suurel alkomeetril. Ta nõustus ja läbis testimise. Ta ei mäleta, mis alkomeeter näitas, kuid ta oli selle näitudega nõus.

Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et on tarvitanud suures kogus alkoholi ning istus vaatamata sellele ebakaines olekus sõiduauto rooli ja sõitis päevasel ajal tiheda liiklusega tänavatel.

Seega oli tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine pandud toime vähemalt kaudse

taotlusega, kuivõrd pärast suure koguse alkoholi tarbimist pidi ta vähemalt möönma, et alkoholi kogus tema organismis võib ületada määra, mis toob kaasa kriminaalvastutuse.

Ülaltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et M.N-i tegevuses on tuvastatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

3.2 M.N-i süüdistatakse ka selles, et 01.10.2011 kell 17.17 tungis ta omavoliliselt sisse xxx

asuvasse võõrasse korterisse. M.N koputas temale tundmatule korteriuksele, kui ukse

avas Xxx, tõukas M.N teda. M.N sisenes korterisse ning lõi rusikaga Xxxki näopiirkonda. Sellise teo tagajärjel sai Xxx kehavigastusi ning tundis valu.

KarS § 266 lg 2 p 2 kohaselt on karistatav valdaja tahte vastaselt võõrase hoonesse, ruumi,

sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine, kui see on toime pandud vägivallaga.

Nimetatud süüteo eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kxxxtanu Xxx on andnud ütlusi(tl 27-31), et ta elab aadressil xxx koos tüdruksõbra Xxxga. On olemas fonolukk, kuid uksekella ei ole. 01.10.2011 kell 17.17 nad viibisid kodus, kui uksele kõvasti koputati. Otsustas, et need on kas lapsed või torulukksepp, sest lülitati sisse küttesüsteem ning nad

käisid mööda kortereid - kontrollisid. Avas ukse. Lävepakul seisis tugeva kehaehitusega

meesterahvas, pikkusega 180 cm, sinises teksajopes ja sinistes teksapükstes. Nägi teda esimest

korda. Sõnagi lausumata tõukas ta teda korterisse, sisenes ise ja lõi teda rusikaga näkku, tabas

lõualuu vasakut poolt. Jäi jalule püsima, astudes sügavamale koridori. Tal oli koridoris kapis gaasipüstol. Kxxxtanu avas kapi ukse, võttis püstoli, võttis kaitseriivi maha, vinnastas relva kelgu tagasitõmbamisega ja tegi lasu üles. See oli paukpadrun. Meesterahvas jahmus, siis ta tõukas tema

trepimademele välja, suunas püstoli tema poole. Hüüdis Xxxle, et ta kutsuks välja politsei. Meesterahvas hakkas tema aadressil ebatsensuurselt väljenduma, ähvardas läbi peksta, tappa; nõudis,

et ta läheks temaga koos välja asju klaarima. Mingil hetkel püüdis teda rõivastest haarata ja üle käsipuu tõugata. Ta tõukas tema eemale. Mõne aja pärast saabus politseipatrull. Traumapunkti ta pöörduma ei hakanud.

Tunnistaja Xxxütlused ( tl 37-41) haakuvad kxxxtanu ütlustega. Tunnistaja on öelnud, et elab

aadressil xxx koos abikaasa xxx. 01.10.2011 kell 17.17 nad viibisid kodus, kui uksele kõvasti koputati. Tema viibis köögis. Xxx avas ukse. Xxx vaatas korraks koridori välja. Lävepakul seisis tugeva kehaehitusega meesterahvas, pikkusega 180 cm, sinises teksajopes ja sinistes teksapükstes.

1-12-7964

7 Nägi teda esimest korda. Sõnagi lausumata tõukas ta Xxxi korterisse, tuli ise sisse ning lõi teda rusikaga näkku, tabas lõualuu vasakut poolt. Ta ehmus, haaras köögist noa, sest ei teadnud, kes see on, kas ta on üksi või on mitu inimest. Xxx ütles Xxxle, et ta ei tuleks lähemale ning võttis koridori

kapist välja gaasipüstoli. Seejärel tegi lasu lakke. Kõik see toimus kiiresti. Seejärel tõukas Xxx

meesterahva trepimademele välja ja läks ka ise sinna välja, hoides püstolit meesterahva suunas. Hüüdis Xxxle, et ta kutsuks välja politsei. Xxx läks kööki ja kutsus välja politsei. Seejärel läks Xxxi juurde ja hakkas filmima meesterahvast mobiiltelefonile, otsustades, et kui meesterahvas minema

jookseb, siis jääb salvestus tema kujutisega. Seejärel saabus politseipatrull. Meesterahvas viidi minema, ja nad sõitsid Xxxiga politseisse.

Seega nii kxxxtanu kui ka tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas koputas süüdistatav võõrale korteri uksele, kui korteris viibiv isik avas ukse, tõukas süüdistatav ta ukse eest ära ja sisenes korterisse ning lõi seejärel rusikaga kxxxtanut näkku.

Joobeseisundi kontrollimise protokollist (tl 42) nähtub, et 01.10.2011 kell 17.31 st vahetult peale süüdistuses nimetatud teo toimepanemist, oli M.N-i väljahingatavas õhus alkoholi 1,19 mg/l. Nimetatu näitab, et süüdistatav oli kõnealuse sündmuse ajal joobeseisundis. Ka süüdistatav ise kinnitab, et ta oli nii tugevas joobes, et mäletab toimunut ähmaselt ega andnud endale täpselt aru mida teeb. M.N on öelnud (tl 47-51), et 01.10.2011 kella 17.00 paiku

kõndis ta Kreenholmi prospektilt Rahu tänavale, kus asub tema korter. Oli keskmises

alkoholijoobes, või oletada, et ta andis oma tegudest halvasti aru ja orienteerus halvasti

ümbritsevates tingimustes. Täiesti eesmärgitult ja põhjusetult, alkoholi mõju all, läks maja trepikotta, mis asus tema teekonnal. Mis toimus maja trepikojas, mäletab ähmaselt, kuid mäletab, et ta koputas ühe korteri uksele ning mäletab, et ukse avas tundmatu meesterahvas. Ta ei oska seletada põhjust, miks ta uksele koputas. Vestlust tema ja meesterahva vahel ta ei mäleta, kuid mäletab, et meesterahvas väljus trepikotta ning M.N andis talle kõrvakiilu vastu nägu, ta ei oska seletada

põhjust, miks ta meesterahvale kõrvakiilu andis. Kõik toimus trepimademel, korterisse ta ei sisenenud. Meesterahvast ta ei tõuganud ning rusikatega näkku ei löönud.

Süüdistatav on küll tunnistanud oma süüd talle esitatud süüdistuses, kuid samas on tema ütlused osaliselt vastuolus kxxxtanu ja tunnistaja ütlustega. Enda sõnul ei sisenenud ta kxxxtanu korterisse, ei tõuganud ega löönud teda rusikaga näkku. Mäletab, et andis talle kõrvakiilu vastu nägu. Kohtul ei ole mingit alust kahelda kxxxtanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, nende ütlustes mingeid sisemisi vastuolusid tuvastatud ei ole. Mõlemate sõnul on süüdistatav nende jaoks täiesti võõras isik, seda kinnitab ka süüdistatav. Asja materjalidest ei nähtu mingit motiivi, miks peaksid kxxxtanu ja tunnistaja andma süüdistatava suhtes ebaõigeid süüstavaid ütlusi.

Samas süüdistatav on öelnud, et joobeseisundi tõttu mäletab ta toimunud sündmuseid ähmaselt.

Nimetatud asjaolu tõttu tuleb kohtu hinnangul kõnealuse sündmuse osas suhtuda süüdistatava ütlustesse kriitiliselt ning kohtul puudub veendumus nende usaldusväärsuses.

Eelnevast lähtuvalt on kohtus seisukohal, et kxxxtanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et

süüdistatav tõukas korteri ukse avanud kxxxtanu ukse eest eemale ning sisenes korterisse, lüües sealjuures kxxxtanut veel rusikaga näkku. Kuigi kxxxtanu avas ise korteri ukse, ei andnud ta selle toiminguga ukse taga seisvale isikule luba korterisse siseneda. Taolise loa andmiseks peaks valdaja seda kas verbaalselt (nt kutsuma isiku korterisse) või muul moel (nt viibates käega või astudes ukse eest ära vms) väljendama. Kuna antud juhul pidi süüdistatav korterisse sisenemiseks tõukama kxxxtanu ukse eest ära, siis ilmselgelt ei olnud tal valdaja luba korterisse sisenemiseks. Sisenedes korterisse selle valdajat tõugates ja rusikaga lüües, pani süüdistatav toime võõrasse ruumi tungimise valdaja tahte vastaselt, kasutades selleks vägivalda so KarS § 266 lg 2 p-s 2 sätestatud süüteo.

1-12-7964

8 Isegi kui süüdistatav sattus võõra korteri ukse taha ekslikult, siis pärast seda, kui ukse avas talle tundmatu isik, pidi süüdistatav saama aru, et tegemist on võõra korteriga, millesse sisenemiseks on vajalik korteri valdaja luba. Võõrasse korterisse sisenemiseks selle valdaja ukse eest ära tõukamine ja rusikaga löömine oli samuti ilmselgelt teadlik ja tahtlik tegevus, kuivõrd taolist vägivalla akti ei ole võimalik pxxx toime ettevaatamatusest.

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud KarS § 266 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

3.3 M.N-i süüdistatakse ka selles, et 06.10.2011 kella 22.00 paiku Narvas, Mõisa tänaval,

olles alkoholijoobes, haaras oma endise elukaaslase Xxxi riietest ja juustest kinni ja lõi Xxxut

käega vastu näopiirkonda. Xxx sai selle tagajärjel kehavigastusi – pea muude osade pindmine vigastus ning ta tundis füüsilist valu.

Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest näeb KarS § 121 ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kxxxtanu Xxx andis kohtueelses menetluses ütlusi (tl 12-15), et umbes 1,5 aastat elas ta koos Ruslan Semeleviga. Umbes kuu aega tagasi läksid nad lahku. 06.10.2011 kella 17:00 paiku läks ta külla oma sõbrxxxle Xxx Kostjukevitšile aadressile Mõisa tn 5-71, Narva. Jõid temaga ära pool liitrit rummi ja kell 21:45 läksid Maxima kauplusesse, mis asub Mõisa tänaval. Kauplusest väljudes tulid neile vastu Xxx ja M.N, kelle eest nad otsustasid ära joosta ning jooksid endiste ühiselamute suunas, mis asuvad Narvas Partisani tn 6 ja 4. Xxx ja Ruslan jooksid neile järele. Xxx

haaras Xxx kinni ja hakkas teda peksma, aga

Ruslan haaras Xxxl riietest ja hakkas parema käe peopesaga lööma talle vastu nägu ja pead. Xxx kaitses end kuidas sai, siis haaras ta temal juustest kinni ja tiris maha. Xxxl õnnestus Ruslani käest vabaks rabeleda ning joostes Mõisa tn 12 maja esimese sissekäigu juurde hakkas valima umbes kellegi korteri numbrit, et paluda kellelgi elanikest

kutsuda politsei. Möödakäijad helistasid politseisse.

Kohale saabunud politseitoimkond pidas Xxxi kinni, aga Ruslanil õnnestus varjuda. Pärast seda sõitis ta Xxxga Narva Linna Keskhaigla vastuvõtu osakonda meditsiinilist abi saama. Talle oli tekitatud vasaku kõrva vigastus ja füüsilist valu. Kxxxtanu ütlustega haakuvad tunnistaja Xxxi ütlused (tl 18-22). Nimelt, tunnistaja on öelnud, et 06.10.2011 kella 17.00 paiku tuli tema juurde tema sõbrxxx Xxx Xxx ja kell 21.45 otsustasid sõbrxxxga käia Maxima kaupluses, mis asub Mõisa tänaval. Nad läksid sõbrxxxga kauplusest välja

ja neile tulid vastu Mõisa tn 3 maja äärt mööda Xxx ja

Ruslan Semelev. Neid nähes otsustasid

minema joosta. Nad jooksid endiste ühiselamute

suunas, mis asuvad Partisani tn 6 ja 4, Narva. Alajaama putka juures jõudsid Xxx ja Rulsan neile järele, kuna nad otsustasid peatuda ja nendega

rääkida. Xxx tuli Xxx

juurde, aga Ruslan läks Xxx juurde. Xxx haaras Xxxl juustest kinni ja hakkas tirima. Sel ajal, kui Xxx teda peksis, siis Ruslan Semelev peksis analoogselt Xxxt, kuna ka

nemad olid mitte ammu lahku läinud.

Kohale saabunud politseitoimkond pidas Xxxi kinni, aga Ruslan Semelev jõudis minema joosta. Pärast seda pöördus ta Xxxga Narva Linna Keskhaigla vastuvõtuosakonda meditsiinilise abi saamiseks.

Kxxxtanu ja

tunnistaja ütlusi kinnitab ka

SA Narva Haigla patsiendikaart (tl 24 - 25), millest nähtub, et Xxx pöördus 06.10.2011 kella 22.00 ajal Narva Haigla vastuvõttu ning tal diagnoositi pea muude osade pindmine vigastus.

Süüdistatav algul eitas kxxxtanu löömist ja juustest haaramist (tl 72-80), kuid hiljem kxxxtanuga

toimunud vastastamisel (tl 81-85) M.N kinnitas Xxxu ütlusi selle kohta, et ta tungis

1-12-7964

9 tänaval Xxxule kallale. Peale selle raputas ta Xxxu vestist, karjus ta peale ning lõi käega vasaku kõrva piirkonda. Samuti haaras tal juustest kinni.

Kxxxtanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kasutas süüdistatav kxxxtanu suhtes vägivalda – tiris teda juustest, raputas teda ning lõi käega näopiirkonda. Kxxxtanu ütluste kohaselt tundis ta nimetatud vägivalla tõttu valu ning talle tekitati vasaku kõrva vigastus. Vastava vigastuse tekitamist kinnitab ka SA Narva Haigla patsiendikaart. Vastastamisel on taolist sündmuste käiku tunnistanud ka süüdistatav ise.

Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Tirides kxxxtanut juustest ning lüües teda käega näopiirkonda, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab

sellega kxxxtanule valu ning võimalik et ka tervisekahjustusi. Seega valu tekitamise osas oli

süüdistataval vähemalt otsene tahtlus ning tervisekahjustuse põhjustamise osas vähemalt kaudne tahtlus.

Eelnevast lähtuvalt on M.N-i tegevuses tuvastatud KarS §-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused so tahtlik teise inimese tervise kahjustamine, löömine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine.

3.4 Samuti on M.N-ile esitatud süüdistus selles, et isikuna, kelle suhtes on Viru Maakohus

kohaldanud 05.09.2011 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks alates kohtuotsuse

jõustumisest, ei täitnud jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsust ning 19.11.2011.a kl. 12.45

paiku juhtis Narvas Rahu tänaval sõiduautot Peugeot Partner reg.nr 609MCF omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust.

KarS § 329 kohaselt on täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine kriminaalkorras karistatav.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega nr 1-10-1933 (tl 63-65) tunnistati M.N süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 1442 tunni ulatuses,

täitmise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati M.N-ile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks. Maanteeameti Ida regiooni tõendi (tl 69) kohaselt on eelnimetatud kohtuotsuse alusel võetud M.N-ilt ära juhtimisõigus alates 13.09.2011 kuni 12.09.2013.

19.11.2011 koostatud väärteoprotokollist (tl 56) nähtuvalt juhtis M.N 19.11.2011 kl

12.44 Narvas, Kerese 40 maja juures mootorsõidukit. Sealjuures tuvastati tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,63 mg/l(tl 57-58).

Tunnistaja Xxxi ütlused (tl 61-62) kinnitavad samuti, et 19.11.11.a kella 12.44 sõitis M.N sõiduautoga Peugeot Partner reg.nr 609MCF.

M.N on oma ütlustes (tl 72-80) tunnistanud samuti, et sõitis 19.11.2011 keskpäeval

sõiduautoga Peugeot Partner reg.nr 609MCF mööda Rahu tänavat, kuid vana viadukti juures peatasid teda politseitöötajad.

Eeltoodust nähtuvalt on Viru Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsuse nr 1-10-1933 alusel võetud M.N-ilt

ära juhtimisõigus alates 13.09.2011 kuni 12.09.2013. Arvestades, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega, pidi süüdistatav olema teadlik kõnealuse otsuse sisust st juhtimisõiguse

äravõtmisest. Kuid vaatamata sellele juhtis süüdistatav kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse kandmise ajal (so 19.11.2011) mootorsõidukit ning hoidis sellega teadlikult kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

1-12-7964

10 Nimetatud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatava käitumises tuvastatud KarS §-

s 329 sätestatud kuriteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine so täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine otsese tahtlusega.

4. Karistus

4.1 Karistusseadustik näeb § 424, § 266 lg 2 p 2 ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS §-s 329 sätestatud süüteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.

M.N-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et M.N-i on varasemalt neljal korral kriminaalkorras karistatud ning kõikidel juhtudel joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. M.N-ile on eelnevate kohtuotsustega mõistetud karistuseks vangistus.

Süüdistuses kirjeldatud kuritegudest kolm on pandud toime ajal, mil M.N kandis

eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli kohtuotsusega mõistetud 1442 üldkasuliku töö tunnist täidetud 307.

Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline

sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem

korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on ta

jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.

4.2 Võttes arvesse toimepandud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus

on keskmine. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on

põhjendatud karistus alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistada M.N-i 8-kuulise vangistusega.

Arvestades, et KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli pandud toime enne eelmise kohtuotsuse jõustumist, tuleb eelnimetatud karistus KarS § 65 lg-st 1 ja § 64 lg-st 1 juhindudes liita Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega - 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust, mis on asendatud 1442 tundi üldkasuliku tööga - ning mõista M.N-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta,

11 kuud ja 26 päeva vangistust. Sellest tuleb arvata maha M.N-i poolt teostatud üldkasuliku töö tunnid – 307 tundi – ning lõplikuks karistuseks on seega 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust.

4.3 Vägivallaga toimepandud omavolilise sissetungi (KarS § 266 lg 2 p 2) ja kohtuotsuse

täitmisest kõrvalehoidumise (KarS § 329) tehioludest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist kuritegudega, mille raskus on samuti keskmine ning süü tunnistamist arvesse võttes peab kohus KarS § 266 lg 2 p-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust ning KarS § 329 eest 6 kuud vangistust.

1-12-7964

11

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtu hinnangul põhjendatud ja

karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust, kuivõrd lähtuvalt toimepandud

vägivallateo tehioludest, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise.

KarS § 64 lg-st 1 tulenevalt tuleb eelnimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista M.N-ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida peab KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendama ühe kolmandiku võrra. Seega lõplikuks karistuseks on 8 kuud vangistust.

Kuivõrd kõnealused kuriteod olid pandud toime ajal, mil M.N teostas eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd ning oli allutatud käitumiskontrolli nõuetele, tuleb KarS

§ 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja

05.09.2011 kohtuotsuse ning käesoleva otsuse punkt 4.2 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra - 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust - ning mõista liitkaristuseks 2 aastat, 2 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2011

kuni 02.10.2011, s.o 2 päeva, ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 aastat, 2 kuud ja 21 päeva vangistust.

5. Kohtukulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate

menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 480

eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista M.N-ilt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96

eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 26.03.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 eurot 40 senti.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313, 315

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik