1-13-4851/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-4851 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Evelin Laansalu Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi

M.J-i süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid Süüdistatav

M.J

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Karistatus:

kriminaalkorras karistatud kahel korral. - 09.09.2009 Tartu Maakohtu tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 263 p1 järgi 6-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 järgi 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 18 kuu jooksul; - 04.02.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 257 järgi 10-kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 järgi 18- kuulise katseajaga; väärteokorras karistamata

Tõkend:

kohaldatud ei ole;

Kaitsja Aivar Kello riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 179 § 2561 – 2565, kohus

otsustas:

2 Süüdi tunnistada M.J KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 25.05.2013-27.05.2013, so kolm (3) eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista M.J-ile kaks (2) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 69 järgi asendada mõistetud kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust ühesaja seitsmekümne nelja (174) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üheksa (9) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § –s 75 sätestatule:

1) elama määratud alalises elukohas XXXX;

2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg. 1, § 2565

lg.2 alusel välja mõista M.J-ilt riigituludesse sundraha 300 (kolmsada) eurot , kaitsjatasu 43(nelikümmend kolm) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel võimaldada M.J menetluskulu tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjal

ikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kokkulepe /sõlmitud 27.05.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris/ Kuriteo asjaolud: M.J süüdistatakse selles, et tema 25.05.2013 kella 19:35 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Puhja vallas Puhja alevikus Viljandi maanteel mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,88 milligrammi ühe liitri kohta. M.J rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kuriteo kvalifikatsioon: M.J pani toime

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 25.05.2013-27.05.2013, so kolm (3) eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 69 järgi asendada mõistetud kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust ühesaja seitsmekümne nelja (174) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üheksa (9) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § –s 75 sätestatule:

7) elama määratud alalises elukohas;

8) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4

Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Kohus arutas süüdistust kiirmenetluses.

Kohtuistungil M.J oli nõus kiirmenetluse ning kokkuleppemenetluse kohaldamisega ning kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, kokkulepe vastab tema tahtele ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde.

M.J taotles menetluskuluna sundraha vähendamist ja menetluskude ajatamist 6 kuule. Prokurör Ruti Kilg jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja Aivar Kello jäi kokkuleppe juurde; kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust.

Kaitsja taotles sundraha vähendamist , tulenevalt kiirmenetlusest ning menetluskulu nõude ajatamist poolele aastale, sest süüdistatav teeb juhutöid.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav M.J väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus rahuldab süüdistatava ja kaitsja taotluse vähendada sundraha , tulenevalt § 2565 . Samuti ajatab kohus menetluskulude nõude 6 kuule vastavuses esitatud taotlusega. KrMS § 180 lg. 1, § 2565 lg.2 alusel välja mõista M.J-ilt riigituludesse sundraha 300 (kolmsada) eurot , kaitsjatasu 43(nelikümmend kolm) eurot ja 20 senti.

KrMS § 180 lg. 3 alusel võimaldada M.J menetluskulu tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik