1-13-4926/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-4926 3 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai Kuninga tn 2013.a. Pärnu Maakohus kohtumaja Kriminaalasja number

1- -4926 (13750000037) 13

Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Kriminaalasi

L.V süüdistuses KarS § järgi 298 lg 1 kokkuleppemenetluse korras Eriasjade prokurör Küllike Kask Süüdistatav L.V

Isikukood või sünniaeg:

XXX Elu- või asukoht:

Kodakondsus:

Haridus:

Emakeel:

Töökoht või õppeasutus: Tõkend ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.V 298 lg 1 KarS § järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui L.V ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates 28.05.2013. Tõkend – it L.V suhtes kohaldatud ei ole.

Välja mõista L.V `lt riigituludesse menetluskuludena 1 p 4

KrMS § 175 lg

alusel määratud kaitsja õmmik riigi õigusabi eest € Ants N `u makstud tasu le 43.20 ,

1-13-4926 3 (3) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0.45 € ning KrMS §

179 lg 1 p 2 alusel sundraha

480 . €

Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele

(SEB Pank AS Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011

viitenumber 2800049696; Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber:

221023778606 viitenumber: 2800049696; Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696).

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga 4100064858.

Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja

number, rahal

ine karistus“.

Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise vastava kulu tasumisega on tegemist

(sundraha vm), samuti kriminaalasja number ja kes või kelle eest tasutakse.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse

jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui

kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse

võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Kriminaalasjas 13750000037 süüdistatakse L.V KarS § 298 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et L.V andis

altkäemaksuna vara, s o raha V L selleks, et viimane annaks sellest osa edasi

Maanteeameti eksamineerijale, et viimane ametiisikuna paneks oma ametiseisundit

ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. töötas R J alates 29.06.2009

Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri H büroos (tööle asumise ajal Eesti

Riikliku Autoregistrikeskuse H mnt x U alevik, R vald peaspetsialistina. büroo) T

Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98

„Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi

valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad

riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning

selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo - - riigiasutus.

Maanteeameti

Lääne regiooni Liiklusregistri H büroo peaspetsialistide

tööülesanneteks on muuhulga ja sõidueksamite vastuvõtmine ja s teooria- eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma

1-13-4926 3 (3)

tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50

„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa

vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ ( ). Korra lisa nr 1 kohaselt peab

B-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu

sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et B kategooria juhtimisõigust taotlev isik -

peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le

peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt

2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut

vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3

sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami

sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile.

Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja

kümne tööpäeva jooksul viimase kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte

sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada

isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet

kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites

võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui

eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis

Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et

eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile

märgitavast. Eksamineerija, täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate

isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit.

Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded KarS § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri H büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega.

Ajavahemikus 01.09.2011 kuni 07.09.2011 maksis L.V sularahas V L400

eurot. L.V ja VL vahelise kokkuleppe kohaselt pidi V L talle makstud raha

eest tagama, et L.V läbib igal juhul positiivselt 09.09.2011 toimuva B-

kategooria sõidueksami seda isegi siis, kui ta teeb selle eksami käigus selliseid vigu, -

mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille

esinemisel eksamineerija peaks märkima eksami tulemuseks „mittesooritatud“. Vastavalt korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada eksami käigus kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt.

Seega taotles L.V raha maksmisega V L seda, et ametiisik R J paneks toime seadusega mittelubatud teo. L.V andis raha V L üle altkäemaksuna. Pärast

seda kui L.V oli V L L sama teavitanud oma sõidueksami ajast, edastas V informatsiooni R J. L.V poolt V L antud rahast osa, s o 150 eurot andis V L altkäemaksuna edasi R J. See raha oli tasu RJ selle eest, et tema kui eksamineerija

garanteeris, et L.V läbis positiivselt 09.09.2011 toimunud B-kategooria sõidueksami.

Seega , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega L.V

vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb

edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-4926 3 (3)

Prokurör süüdistatav jäid kohtus nende vahel sõlmitud

ja L.V kokkuleppe

juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus

L.V `i karistuseks

le

KarS §

KarS § 298 lg järgi 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud 1

vangistus täielikult täitmisele pööramata kui L.V ei pane 3 aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Maakohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul

arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus

järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust

kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd

välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse

norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja

süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista talle karistus vastavalt L.V 298 lg 1

kokkuleppele. 1 alusel Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg

riigituludesse sundraha

480 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses

43.20.

Igor Pütsep Kohtunik