1-11-11172/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-11-11172
Legislator headnote
AI generated1-11-11172/10 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: 1-11-11172
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-11-11172
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.mai 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11172 Kohtunik Istungil osalejad Reena Undrest
Kirjalik menetlus Kriminaalasi Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku
Maie Kasemaa teine
erakorraline ettekanne süüdimõistetu E.H kohta Süüdimõistetu E.H
(isikukood: xxx,) RESOLUTSIOON
Panna süüdimõistetule E.H-le KarS § 75 lg 3 alusel käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p järgi täiendav kohustus – otsima endale töökoha 28.juuniks 2013 .a. ning KarS § 4
75 lg 2 p 5 alusel kohustus a
lluda alkoholi võõrutusravile.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu
Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul, alates päevast mil isik sai käeolevast määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud 1. on Maakohtu 14.10.2011 E.H Pärnu .a. kohtuotsusega süüdi tunnistatud kuriteos KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi ja mõistetud lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 27
päeva.
KarS § jätta E.H-le mõistetud vangistus -de 74, 75 alusel otsustas kohus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui E.H kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
1-11-11172
2
Kohus määras katseajaks Tallinna Vangla
Pärnu E.H
kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohusta teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 aid kontrollnõudeid s -5 tulenev : -elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas;
-ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
-alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohu
stuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks luges kohus
kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14. oktoober 2011. a.
Kohus märkis, et k katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle ui E.H
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta e võrra või pöörata karistuse täitmisele.
2. 7.02.2013.a. esitas Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametnik Maie
Kasemaa maakohtule E.H suhtes esimes erakorralise ettekande e ning Pärnu Maakohtu 15.02.2013.a. määrusega pani kohus süüdimõistetule E.H-le KarS § 75
lg 3 alusel käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 järgi täiendava kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
3. 21.05.2013 esitas Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametnik Maie Kasemaa maakohtule E.H suhtes teise erakorralise ettekande.
Vastavalt ettekandele ei ilmu on selle esitamise põhjuseks kontrollnõuete mittejärgmine:
registreerimisele ja k ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja ohustuste mittetäitmine: narkootikume.
E.H ei järginud katseajal KarS § 75 (1) p2 ja (2) p2 nõudeid,
kriminaalhooldusalune ei tulnud vestlusele määratud ajal, 07.05.2013 a ega vastanud
korduvatele helistamistele. 07.05.2013 a saadeti E.H-le kutse nr. 8-3/16091 vestlusele tulekuks 13.05.2013 a kell 11.00. Määratud ajal kriminaalhooldusalune vestlusele ei ilmunud. Samal päeval külastas kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse elukohta
Pikk tn. 60 A- 37 Kuressaares, kus elanikke ei olnud kodus. 13.05.2013 a toimunud telefonivestluses teatas E.H, et on Pärnus. 14.05.2013 a tuli kriminaalhooldusalune
vestlusele ja esitas kriminaalhooldusalusele seletuskirja käitumiskontrolli nõuete rikkumise
kohta. Pärnu MK 15.02.2013 a Kohtumäärusega 1- -11172 on kriminaalhooldusalusele 11
määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Vestlusel tekkis kriminaalhooldusametnikul kahtlus, et kriminaalhooldusalune on alkoholi tarvitanud, mistõttu
kontrolliti E.H alkoholijoovet. Indikaatorvahendi abil tuvastati, et kriminaalhooldusalune on tarvitanud alkoholi.
Kriminaalhooldusalune põhjendab määratud ajal vestlusele mitteilmumist eksimusega kuna oli arvanud, et peab vestlusele tulema 14.05.2013 a. E.H tunnistab suutmatust alkoholi tarvitamist kontrollida ega eita vestlusele tulekut alkoholi tarvitanult. Kriminaalhooldusaluse sõnul olevat ta 13.05.2013 a õhtul kodus joonud 6
pudelit õlut. 20.05.2013 a esitas kriminaalhooldusalune kirjaliku nõusoleku võõrutusravile pöördumiseks.
KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE
1-11-11172
3 E.H on Pärnu MK 14.10.2011 a otsusega 1 11172 süüdi mõistetud KarS § 121 -11-
ja KarS § 266 lg 1 järgi. Kuriteo pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes olles, alkoholi
tarvitamine ja sellega kaasnev võimalik vägivaldne käitumine on jätkuvalt uue kuriteo
peamised riskitegurid. Kriminaalhooldusalune ei ole olnud suuteline oma joomiskäitumist
muutma, ta on ka varemalt vestlustele tulnud alkoholi tarvitanult. 06.02.2013 a esitas
kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande nr. 8-3/4744, milles palus kohtul määrata
kriminaalhooldusalusele lisakohustusmitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Pärnu MK 15.02.2013 a Kohtumäärusega kriminaalasjas 1 11172 pandi süüdimõistetule KarS § -11-
75 lg 3 alusel käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p2 järgi täiendav kohustusmitte
tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. E.H ei oma töökohta ega ole pidanud
vajalikuks registreeruda ka töötuna, mistõttu tal puudub ravikindlustus. Väidetavalt on
kriminaalhooldusalune töötanud lühiajaliselt juhutöödel. E.H tunnistab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske ja enda suutmatust alkoholi tarvitanult emotsioone kontrollida.
Katseajal läbis kriminaalhooldusalune sotsiaalabiprogrammi " Eluviisitreening" , kuid
vähesest enesedistsipliinist tingituna on toimunud tagasilangus. Alkoholiprobleemi
lahendamise võimalusena nägi E.H endale alkoholi tarvitamise keelu määramist,
kuid ei ole sellele vaatamata suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda isegi ajal, mil peab ilmuma kriminaalhooldustalitusse vestlustele.
KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD
PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi: tsida määratud ajaks töökoht lluda ettenähtud ravile kui o ja a isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu suutmatust alkoholi
tarvitamisest loobuda, teeb kr hooldaja lisakohustus ettepaneku määrata E.H-le alluda võõrutusravile. Kuna kriminaalhooldusalusel puudub sissetulek ja ravikindlustus, teeb
kr hooldaja ettepaneku määrata talle lisakohustuseks ka otsida määratud ajaks töökoht või
registreeruda töötuna Eesti Töötukassas. E.H edasine õiguskuulekas käitumine
sõltub tema suutlikkusest alkoholi mitte tarvitada. Süüdimõistetu on lisakohustuse määramiseks esitanud kirjaliku nõusoleku.
Kohtu seisukoht 4. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida
talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada
või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule.
Kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Asja materjalidest nähtuvalt on suhtes erakorralise ettekande esitamise põhjuseks E.H
asjaolu, et ilmuda kriminaalhooldaja ta on rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõuet –
määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning et ta ei allu kohtu poolt määratud kohustusele/keelule mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev vägivaldne käitumine on jätkuvalt tema puhul uue kuriteo peamised riskitegurid.
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu poolt kontrollnõuete rikkumist ning tema suutmatust alkoholi tarvitamisest loobuda, peab kohus põhjendatuks määrata Lehar
1-11-11172
4 E.H-le käitumiskontroll veelkord täiendavad kohustused: 1) otsima endale töökoha i ajaks
hiljemalt 28.juuniks 2013.a. ning 2) alluda ettenähtud alkoholi võõrutusravile. Kriminaalhooldaja antud hinnangu kohaselt edasine õiguskuulekas käitumine E.H
sõltub tema suutlikkusest alkoholi mitte tarvitada. Süüdimõistetu on lisakohustuse määramiseks esitanud kirjaliku nõusoleku.
Reena Undrest kohtunik