1-11-4293/67 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4293 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. mai 2013 määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu L.P (L.P) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.P määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 9.05.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti eelnimetatud 4 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 6.09.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistuseks mõistetud vangistusega ja KarS § 68 lg 1 alusel jäi karistuseks 3 aastat vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.2010 ja lõpeb 15.11.2013. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 8.04.2013.

2. vangistusest tingimisi enne

Tartu Maakohtu 6.05.2013 määrusega jäeti L.P tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised.

2.1 ei ole tema senisest elukäigust nähtuvalt põhjendatud

Maakohus leidis, et L.P

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna katseajaga kriminaalhooldus ei ole suutnud panna teda oma kuritegelikku elustiili muutma ega uute kuritegude toimepanemisest

hoiduma. Harju Maakohtu 3.07.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati

2

L.P tingimisi 3-aastase katseajaga. Katseajal jätkas L.P kuritegude

toimepanemist, milliste eest karistati teda Harju Maakohtu 6.09.2010 ja 9.05.2011

kohtuotsustega. Karistusregistrist nähtuvate andmete kohaselt karistati L.P esimest

korda kriminaalkorras 1989. aastal. Valdavalt on teda karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest ja väärtegudest NPALS § 15¹ alusel. Kinnipeetava iseloomustuses ja

kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on L.P uimastisõltlane ja seda

vähemalt 2009. aastast alates. 6.05.2013 kohtuistungil tunnistas L.P tal esinevat

narkosõltuvust. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt viitab vargustest elatumine riskivale elustiilile – L.P on pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil.

2.2 kuritegelik elustiil kombineerituna uimastisõltuvusega

Maakohus leidis, et L.P

osundab selgelt temast lähtuvale kõrgele uute kuritegude toimepanemise riskile, mida

L.P senisest elukäigust nähtuvalt ei ole suutnud alandada ka katseajaga

kriminaalhoolduse kohaldamine. Pigem vastupidi, 3.07.2007 kohtuotsuse alusel katseajaga

kriminaalhooldusel olles lisandus L.P kuritegude hulka narkootiliste ainete suures

koguses ebaseaduslik käitlemine. Neil asjaoludel kogumis jättis kohus L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kuna kriminaalhoolduslike meetoditega ei ole tema käitumine kontrollitav ega seaduskuulekale teele mõjutatav. Tulenevalt L.P

kuritegelikust elustiilist on teiste vabaduses viibivate isikute turvalisuse, sealhulgas nende vara ja tervise kaitse huvides, et L.P kannaks karistuse vangistuses lõpuni ja vabaneks tähtaegselt. Vanglast tähtaegselt vabanemise järgselt on L.P võimalik näidata, et ta

on teinud käesolevalt kantavast vangistusest vajalikud järeldused edasiseks õiguskuulekaks eluks.

2.3 on vabaduses olemas garanteeritud töökoht ja kindel elukoht

Asjaolud, et L.P

abikaasa juures ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuse ajal

osalenud riigikeele õppes ja osalenud uimastisõltuvust käsitletavates taasühiskonnastavates

tegevustes (suitsetamisest loobumise nõustamine, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi

loengute tsükkel, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi laiendatud koosolekudpresentatsioonid, tervisegrupi Convictus töö, sõltuvusvõõrutusprogramm Usk ja teadmine) ning teinud sporti, ei ole olukorras, kus kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole L.P

käitumine tema senisest elukäigust nähtuvalt korrigeeritav, küllaldased tema vangistusest

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka Tartu Vangla on kinnipeetava iseloomustuses

avaldanud, et ei toeta L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist –

L.P-st lähtuva uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on kõrge – 64%.

2.4 ei ole vangistuses karistuse kandmise ajal teinud lõpparvet

Asjaolule, et L.P

enda varasema eluga, sealhulgas uimastitega, osundab ka kinnipeetava iseloomustuses

kajastatu selle kohta, et L.P ei ole jätkunud piisavalt tahtejõudu suitsetamisest

loobumiseks ja suitsetamisest loobumise tulemusena sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni pääsemiseks, et seal läbida aktiivne rehabilitatsioon, sh läbida sõltuvuskäitumise muutmisele

suunatud sotsiaalprogramm Eluviisitreening lähtuvad uue . Neil asjaoludel on L.P-st kuriteo toimepanemise riskid tema vabadusse naastes jätkuvalt kõrged. Kui isik vangistuses ei suuda astuda vajalikke samme selleks, et teha endast olenev narkosõltuvusest vabanemiseks, ei ole usutav, et ta suudaks seda ka vabaduses viibides.

3. , taotledes määruse

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.P

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3

3.1 L.P-le jääb arusaamatuks kohtu otsus jätta ta ennetähtaegselt vabastamata, võttes arvesse, et igasuguseid vägistajaid ja pedofiile nagu A.D. kohtud vabastavad. Arusaamatuks jääb ka kohtu väide, et L.P sooritas I astme rahvatervisevastase kuriteo. L.P

leiab, et kui tema tegu oligi suunatud tervise vastu, siis ainult tema isikliku tervise vastu.

Süüdimõistetu leiab, et kaalukaks tõendiks sellest, et ta on otsustanud oma elu muuta ja lõpetada kriminaalse tegevuse, on see, et 15.11.2010 läks ta ise Tallinna Vanglasse karistust

kandma. Vabanemisel on L.P olemas elukoht, samuti saab ta asuda tööle OÜ-sse

XXX ehitajana. Esimese palgani on tal olemas elatusvahendid, arvestamata tema naise

sissetulekuid. L.P palub kohtul eelnevat arvestades anda talle võimalus vabaneda ennetähtaegselt.

4.

Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2013 määrusega määrati süüdimõistetu L.P määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 23.05.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on L.P puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on

veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. Enne määruskaebuses esitatud motiivide käsitlemist peab ringkonnakohus vajalikuks lahendada L.P taotluse endale ringkonnakohtus kaitsja saamiseks. Kohtukolleegium

juhib tähelepanu asjaolule, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebused reeglina läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Erandid sellest reeglist sätestab sama paragrahvi lõige 4, kuid süüdimõistetu vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamine nende hulka ei kuulu. Seega lahendab ringkonnakohus L.P määruskaebuse kirjalikus menetluses, mistõttu süüdimõistetu taotlus kohtus kaitsja osalemiseks on põhjendamatu ning kohus jätab selle rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et L.P ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kindla eluja

töökoha olemasolu), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks

käesoleval ajal L.P ennetähtaegset vabastamist. Veel on L.P oma kaebuses

esile toonud, et tal on vabanemisfondi kogutud XXX eurot ning seega omab ta esialgseid

elatusvahendeid. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi nimetatud asjaolu ei lükka maakohtu

järeldusi ümber. Liiati juhib kohus tähelepanu asjaolule, et L.P on ka XXX euro

ulatuses tasumata nõudeid ning seega ületavad rahalised kohustused märgatavalt tema vabanemisfondi kogunenud vahendeid.

8. tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumisel Maakohus on L.P

asjakohaselt arvesse võtnud tema varasemat kuritegelikku eluviisi ning korduvaid

kriminaalkaristusi. Väheoluline ei ole määratava katseaja eeldatava edukuse hindamisel

ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani

L.P toime ajal, mil ta oli karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ning allutatud

kriminaalhooldaja järelevalve alla. Eeltoodu osundab selgelt sellele, et kriminaalhooldus ei

4 ole meede, mis suudaks mõjutada L.P kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu on ringkonnakohtu jaoks väheusutav, et L.P suudaks sel korral katseaja edukalt läbida

ega jätkaks oma kuritegelikku eluviisi. Olukorras, kus kohtul pole kinnipeetavat iseloomustavate asjaolude pinnalt kujunenud veendumust, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud, pole põhjendatud teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

10. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus