1-13-4173/26 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4173 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. mai 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatavate Anatoli Pokrovski ja Roman Lodeikini kaitsja Sven Sillari määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 385 p-st 16 jätta vandeadvokaat Sven Sillari määruskaebused Viru Maakohtu 8. mai 2013 määrusele läbi vaatamata ning määruskaebused tagastada. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen edastas 04.05.2013 Viru Maakohtule kriminaalasjas nr 12240104847 süüdistusakti, milles:

1.1 Anatoli Pokrovskit süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna liikmete värbamises. 1.2 Lisaks süüdistatakse A. Pokrovskit KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegeliku ühenduse poolt varalise kasu nõudmises, kui on ähvardatud hävitada ja rikkuda vara.

1.3 Roman Lodeikinit süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o vähemalt seitsmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. 1.4 Lisaks süüdistatakse R. Lodeikinit KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu nõudmises, kui on ähvardatud hävitada ja rikkuda vara, kui see oli toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt.

2 1.5 Samas süüdistusaktis on esitatud süüdistus P.O., K.T. ja I.O., kelle suhtes määruskaebemenetlust ei toimu.

2. Viru Maakohtu 08.05.2013 määrusega anti eelnimetatud isikud kohtu alla ning määrati eelistungi ajaks 31.05.2013. Eelistungile kutsuti eriasjade prokurör Antti Aitsen, kaitsjad vandeadvokaat Sven Sillar, vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimajev, Marina Leis ning advokaadid Tatjana Golovanova ja Emma Kakosjan. Süüdistatavatele valitud tõkend vahistamine jäeti muutmata.

3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebused vandeadvokaat S. Sillar, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ning vabastada R. Lodeikin ja A. Pokrovski vahi alt. Kaitsja osundab Riigikohtu lahendile nr 3-1-169-08 p-dele 8, 11 ja 12, millest tulenevalt on kaitsjal õigus vaidlustada ilmselget ekslikku ja pädevust ületavat ning ebaõiget kohtu alla andmise määrust ja seda sõltumata vaidlustamisõiguse puudumisest kriminaalmenetluse seadustiku järgi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaat S. Sillari esitatud määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitajale, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.

5. KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt.

KrMS § 326 lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alustel.

KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatükis sätestatud erisusi.

KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa esitada määruskaebust kohtu alla andmise määruse peale.

6. Eelnevast nähtuvalt puudub maakohtu määrusele kaebeõigus, mida on möönnud ka vandeadvokaat S. Sillar ise, mistõttu tuleb jätta määruskaebused läbi vaatamata.

Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 257 lg 3 kohaselt otsustab maakohtunik üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjas, milles on kohaldatud tõkendina vahistamist, kohtu alla andmise hiljemalt vahistamise tähtaja lõpule eelneval tööpäeval. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaitsja osundus KrMS § 257 lg-le 2 on ekslik, kuivõrd nimetatud säte on alates 01.09.2011 kehtetu (määruskaebustes nimetatud lahendi kuupäev on 04.12.2008). Seega näeb kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ette võimaluse otsustada üldmenetluses süüdistatava kohtu alla andmine ilma selleks eelistungit korraldamata. Viru Maakohtu 08.05.2013 kohtu alla andmise määrusest nähtuvalt on eelistungi ajaks planeeritud 31.05.2013. Seega on vastavalt KrMS § 2571 lg-le 1 võimalik KrMS §-s 258 nimetatud aluste esinemise korral lahendada korralduslikud küsimused eelistungil.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas