1-12-2612/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mail 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-2612 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.A vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

D.A (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

advokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu D.A temale Tartu Maakohtu 20. märtsi 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista D.A-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada kaheksa (108) eurot.

Määrata, et D.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

2 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud D.A tunnistati Tartu Maakohtu 20. märtsi 2012. a otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 ja §

275 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust D.A-le Tartu Maakohtu 14. detsembri 2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05. aprillil 2012. a.

D.A karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 11. detsembril 2013. a.

D.A on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Linnakohtu 07. septembri 1990. a otsusega ENSV KrK § 139 lg 2 p 2, 3, lg 3 p

2, 3 ja § 88 lg 3 alusel 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

2. Tartu Linnakohtu 26. septembri 1994. a otsusega KrK § 207

1

lg 3 alusel 2-aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati;

3. Tartu Maakohtu 28. aprilli 1997. a otsusega KrK § 139 lg 1 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 alusel

rahatrahviga 1210 eesti krooni;

4. Tartu Linnakohtu 16. juuni 1999. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6

kuu pikkuse vabadusekaotusega;

5. Tartu Maakohtu 25. augusti 2000. a ja Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2000. a

otsustega KrK § 139 lg 1 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 19 päeva vangistust, millest kantuks loeti 6 päeva vangistust ning Harju Maakohtu 11. septembri 2001. a määrusega vabastati ta karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt;

6. Põlva Maakohtu 24. oktoobri 2002. a otsusega KrK § 184

2 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel 7- kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

7. Tartu Maakohtu 29. septembri 2005. a otsusega KrK § 203 lg 1, KarS § 424 ja § 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS §

65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta 9 kuud 19 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 22 päeva vangistust;

8. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2005. a otsusega KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 8, § 274 lg

1, § 275 ja § 323 alusel 6-aastase vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel

eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vabadusekaotust, mille kandmiselt ta Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2009.a määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastati, kuid Tartu Maakohtu 17. märtsi 2011. a määrusega pöörati karistus uuesti täitmisele.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.A uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 58%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

3

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik vabanemisel asuda

elama tema õele pärandatud korterisse, kuid tingimuseks on, et ta seda heaperemehelikult

kasutaks. Lähedastest ongi tal vabaduses ainsana õde. Õe sõnul vajas süüdimõistetu peale

varasemat XXXX ega tohtinud alkoholi tarvitada, kuid sellest hoolimata jätkas ta alkoholi

tarvitamist ega järginud raviplaani peaaegu koheselt peale haiglast välja saamist.

Alkoholijoobes võib süüdimõistetu käituda etteaimamatult ja muutuda ka agressiivseks.

Kriminaalhooldaja arvamusel on süüdimõistetu teiste isikute poolt ka kergesti negatiivselt

mõjutatav. Süüdimõistetu peamine kuritegeliku käitumise mõjur on kriminaalhooldaja hinnangul tema enese motivatsiooni nõrkus ja ebapüsivus õiguskuuleka elu seadmisel.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

D.A selgitas kohtuistungil, et vabanedes on tal olemas õe tõetus ja kindel elukoht. Endiste tuttavatega ta suhtlema ei hakka ning kavatseb hoiduda ka alkoholist. Esialgu suhtleb ta vaid õe ja õemehega ning hiljem tulevad ehk ka tutvused töölt. Süüdimõistetu sõnul saab ta vabaduses asuda keevitajana tööle, kuigi kindlat kohta selles osas ei maininud. Samuti saab ta töövõimetuspensioni. Vanglas on tänu tema peavigastusele olnud teistega läbisaamine halb ja sellest on tulenenud ka korrarikkumised.

Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et vanglas on

süüdimõistetu tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, tema distsipliinirikkumised on olnud provotseeritud ning tal on jäänud kanda veel vaid 6 kuud vangistust.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamusest D.A katseajaga tingimisi

ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema distsipliinirikkumisi vanglas, mis annavad aluse arvata, et ta ei ole karistusest veel vajalikke järeldusi teinud.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on D.A kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

D.A puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning õe ja õemehe toetuse

olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Usk ja

teadus“ ja omandanud keevitaja eriala. Vabanemisel on tal olemas kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol ja samuti on ta motiveeritud tööle asuma.

Samas aga tuleb kohtul arvestada, et D.A on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on

varem jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on korduvalt vangistuse

kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma

kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud ega ole nõuetekohaselt täitnud ka katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid. Ka käesoleva liitkaristuse kandmisest on süüdimõistetut

ühel korral juba tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajaga kaasneva kohustuse

4 rikkumiste tõttu pöörati karistus siiski täitmisele ning viimased liitkaristuses hõlmatud kuriteod

on toime pandud juba pärast karistuse täitmisele pööramist vangistust kandes. Lisaks on süüdimõistetu pannud vangistuse ajal pidevalt toime ka distsipliinirikkumisi ning hetkel on tal

25 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas käesoleva aasta algusest vanglaametniku suhtes

vägivalla tarvitamise eest. Kuigi süüdimõistetu ise selgitas kohtuistungil, et

distsipliinirikkumised on tulenenud teiste isikute poolsetest provokatsioonidest, siis ei pea kohus seda eluliselt usutavaks, eriti arvestades distsipliinirikkumiste suurt hulka. Kohus leiab,

et eeltoodust tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad

võimalused ega ka käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele

suunavat mõju avaldanud ning ta ei ole tegelikult senini oma väärkäitumisest vajalikke järeldusi teinud. Seega on kohtul tõsiselt alust kahelda ka süüdimõistetu lubadustes jätkata oma

elu vabaduses seadusekuulekalt ning järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid, kasutades

seejuures ka vägivalda. Tema peamisteks õigusvastase käitumise mõjuteguriteks tuleb

materjalide põhjal lugeda emotsionaalseid probleeme ja impulsiivsust ning alkoholi

tarvitamist. Samuti võib varasemate mitmete varavastaste kuritegude põhjal järeldada, et osaliselt on kuriteod ajendatud materiaalse kasu teenimise soovist. Arvestades seda, et mitmed kuriteod on toime pandud ka grupis, tuleb arvestada süüdimõistetu võimaliku mõjutatavusega

teiste isikute poolt. Kuigi praeguses vangistuses on süüdimõistetu läbinud sõltuvuskäitumist

käsitleva sotsiaalabiprogrammi ja varasemalt ka „Sotsiaalsete oskuste treeningu“ ja „Vihajuhtimise“ sotsiaalabiprogrammid, mis peaksid aitama tema kuriteoriske maandada, siis

ei ole kohtul siiski veel alust arvata, et vastavad riskid oleksid piisavalt maandatud.

Süüdimõistetu korduv distsiplinaarkorras karistatus, sealhulgas peale nimetatud

sotsiaalprogrammide läbimist, näitab, et tema käitumises on jätkuvalt kalduvust impulsiivsusele ja oma tegude tagajärgedega mittearvestamisele, mis võib olla ohuks ka uute

kuritegude sooritamisele. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui ta jätkab vabanedes ka suhtlemist varasema tutvusringkonnaga, kuigi enda sõnul ta seda enam teha ei soovi.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.A katseajaga tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole

tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning

suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski

kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et D.A puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks

ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, samuti ebakohast käitumist vangistuses.

Peet Teidearu Kohtunik