4-13-2427/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

4-13-2427

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2013. a Põlva Väärteoasja number 4-13-2427 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi M.F-i kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 06.04.2013. a otsuse peale väärteoasjas nr 2650,13,000493 Istungil osalenud kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) - M.F (isikukood: xxx, elukoht:

Kohtuvälise menetleja - Lõuna prefektuuri - esindaja vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p-st 1, maakohus otsustas:

Jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.04.2013. a otsus (väärteoasjas nr 2650,13,000493) muutmata ning M.F-i kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale teatada kirjalikult hiljemalt 24.05.2013. a.

Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst Tartu Maakohtu Põlva

kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 28.05.2013. a ning kohtuotsuse peale võib siis esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates 29.05.2013. a.

Kohtuvälise menetleja otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.04.2013. a otsusega (väärteoasjas nr 2650,13,000493) karistati M.F-i liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 60

4-13-2427

2(4) trahviühikut, s.o 240 euroga. Lisakaristusena võeti M.F-ilt LS § 227 lg 5 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Nimetatud otsuse kohaselt juhtis M.F 13.03.2013. a kella 12.10 paiku Põlva maakonnas Valgjärve vallas asulavälisel teel, s.o Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

222. kilomeetril Tartu suunas, mootorsõidukit Volkswagen Transporter (registrimärgiga

878 BGZ) järelhaagisega (registrimärk 502DY) kiirusega 127+/-4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h, rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo.

Kaebuse esitaja nõue

Kaebuse esitaja nõuab kirjalikus kaebuses (tl 1-4) eelmärgitud kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja oma üleastumisest aru saanud ja kahetseb seda. Kiiruse ületamise oli tingitud tema lohakusest, sest sõiduk liikus paigaldatud suverehvide tõttu vaikselt. Juhtimisõiguse äravõtmise tekitab olukorra, kus tal ei ole võimalik oma lapsi lasteaeda autoga viia ning täita tööülesandeid

OÜ-s Krona teetööd. Viimane asjaolu võib omakorda tekitada tal raskusi pangalaenu tagasimaksmisel.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et otsuse tühistamiseks puudub alus. M.F,

juhtides sõidukit, ületas oluliselt lubatud piirkiirust, mistõttu on teda vaja karistada rangemalt. Ka on menetlusalusel isikul olnud 2012. a 3 kehtivat karistust kiiruseületamise

eest, mille eest määratud rahatrahvid ei ole pannud teda õiguskuulekalt käituma ning seetõttu on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata V™S § 132 p 1 alusel.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik mootorsõidukit Volkswagen Transporter juhina rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, kuna ületas asulavälisel teel lubatud sõidukiirust vähemalt 33 km/h võrra, pannes toime LS § 227 2. lõikes sätestatud väärteo. LS § 227 lg-s 2 on sätestatud väärteo objektiivne koosseis mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 13.03.2013. a kella 12.10 paiku juhtis menetlusalune isik Põlva maakonnas Valgjärve vallas asulavälisel teel, s.o Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maantee 222. kilomeetril Tartu suunas, mootorsõidukit Volkswagen

Transporter (registrimärgiga 878 BGZ) järelhaagisega (registrimärk 502DY), ületades suurimat lubatud sõidukiirust 33 km/h võrra.

4-13-2427

3(4) Nimetatud asjaolud loeb maakohus usaldusväärselt tõendatuks menetlusaluse isiku M.F-i kohtus antud ütluste ja tunnistaja Rein Eit poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega,

mille kohus avaldas V™S § 99 lg 8 kohaselt, ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga.

Maakohtul pole alust kahelda kiirusemõõteseadme – Stalker II MDR nr AS008387 – näidu

– 127 km/h – õigsuses, kuna seda oli nõuetekohaselt taadeldud 22.11.2012 (tl 22) ja kontrollitud 13.03.2013. a hommikul. Peale selle mõõtis politsei menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust eelmärgitud seadmega statiivilt ajal, kui teisi sõidukeid teel polnud.

Arvestades antud mõõteseadme võimalikku veapiiri (+/-4 km/h), siis saab asuda

seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 33 km/h võrra. Seega on menetlusaluse isiku käitumises olemas LS § 227 lg-s 2 toodud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kiiruse ületamist on võimalik toime nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Menetlusalune

isik on suurimat lubatud sõidukiirust ületanud suhteliselt olulisel määral. Arvestades

asjaolu, et menetlusalune isik kasutas tööalaselt sageli mootorsõidukit ning suurimat lubatud sõidukiirust ületas ta vähemalt 33 km/h võrra, siis pidi ta staažika juhina tajuma ja vähemalt möönma lubatud sõidukiiruse mingitki ületamist. Kuna M.F ei jälginud autos oleva sõidukiiruse näitu, siis võib järeldada, et LS § 227 lg-s 2 sätestatud teo pani ta toime ettevaatamatusest.

Eelneva alusel leiab kohus, et M.F on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei ole tuvastanud M.F-i õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Objektiivne hoolsuskohustus, mida tuli menetlusalusel isikul järgida, oli talle ka subjektiivselt tajutav ja reaalselt teostatav.

M.F-i väärteoasjas ei esine V™S §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ega ka väärteomenetluse lõpetamist võimaldavaid asjaolusid.

Samuti on antud väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust.

Vastavalt LS § 2638

lg-le 1 on käesoleva seaduse §-des 201–261 sätestatud väärtegude

kohtuväliseks menetlejaks Politseija Piirivalveamet. Kuna antud väärtegu on toime pandud Põlva maakonnas, seetõttu leiab kohus, et karistuse M.F-ile on määranud pädev kohtuväline menetleja, s.o Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et M.F-i karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad. M.F-i poolt kaebuses ja kohtuistungil märgitud

kahetsust pole võimalik vaadelda veenvana. Nii nähtub kohtuvälise menetleja

väärteotoimikust (sh tunnistaja R. Eit ülekuulamise protokollist), et väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohta ei soovinud M.F mingeid ütlusi anda, käitus politseiametnike suhtes üleolevalt ning keeldus ka menetlustoimingute protokollidele alla kirjutamast. Seega ei ole võimalik lugeda tema karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. M.F-i on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest. Varasematel aastatel on ta korduvalt rikkunud liiklusseaduse nõudeid, sealhulgas on ta palju kordi ületanud lubatud

4-13-2427

4(4) suurimat sõidukiirust. Ainuüksi 2012. a karistati teda lubatud sõidukiiruse ületamise eest kolmel korral. Seega ei ole varasemad karistused talle positiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud analoogilist õigusvastast käitumist.

Üldtuntuks loeb maakohus asjaolu, et igal aastal hukkub ja saab vigastada sadu inimesi lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu. Seega on suurima lubatud sõidukiiruse ületamine olulises ulatuses üks ohtlikemaid liiklusalaseid väärtegusid, kuna sellega ei seata ohtu mitte ainult õiguserikkuja, vaid ka paljude teiste liiklejate elu ja tervis.

LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb muu hulgas karistusena ette rahatrahvi kuni 100

trahviühikut. Ka tuleneb LS § 227 lg 5 p-st 1, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. M.F-ile on mõistetud põhija lisakaristus jäävad sanktsiooni keskmise määra piiresse.

Arvestades eelnevat ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et M.F-ile

määratud rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning need vastavad tema süüle. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik edaspidiste analoogiliste rikkumiste vältimise saavutamiseks ning sellega ei kaasne M.F-ile raskeid tagajärgi. Lisakaristuse kehtivuse

ajal saab lapsi (tl 9, 10) autoga lasteaeda viia ka menetlusaluse isiku elukaaslane Merili

Tomikas. Samuti on tööandjal (juhatuse liikmeks menetlusaluse isiku ema) võimalik

menetlusaluse isiku töö ajutiselt ümber korraldada nii, et viimane ei peaks ise juhtima mootorsõidukit ning tema töösuhe jätkuks. Seega puudub maakohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Otsuse tegemisel juhindus maakohus ka V™S §-dest 133-135.

Lembit Käis kohtunik