1-13-1968/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-1968 (12230112630) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kohtuistungi tõlk X Krasnošlõk Kriminaalasi

U.M-i süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 120; § 122 järgi lühimenetluses (kriminaalasja arutati kinnisel kohtuistungil). Prokuröri abi Arika Almann Süüdistatav U.M

isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX(viibib vahi all Vanglas). Kriminaalkorras karistatud 1-l korral:

-03.11.2005 mõisteti Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud KarS § 74 alusel.

Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 11.09.2012, kahtlustatavana kinni peetud 09.09.2012 – 10.09.2012.a. (2 päeva). Kaitsja Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista

U.M KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.

2. Süüdi mõista U.M

KarS § 122 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud.

2

3. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada U.M-ile

mõistetud

üksikkaristustest raskemat. Mõista

U.M-ile liitkaristus – 5 (viie) aasta pikkune vangistus.

4. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra.

U.M tuleb ära kanda 3

(kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.

5. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka U.M-i poolt eelvangistuses

viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.09.2012.a.

6. U.M-i suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või U.M-ile mõistetud karistuse ärakandmisel.

7. Välja mõista U.M-ilt riigi tuludesse sundraha 480,00 EUR. Sundraha tuleb

tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48 EUR.

8. Välja mõista U.M-ilt riigi tuludesse menetluskulu 480,45 EUR, so 396 EUR

kaitsjatasu, 0,45 EUR koopiakulu, 84 EUR ekspertiisitasu. Menetluskulu tuleb tasuda selliselt, et 9 kuud tasuda 48 eurot ning 10-ndal kuul tasuda 48,45 eurot.

9. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber –

2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“, „kaitsjatasu“„ekspertiisitasu“

vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

10. Asitõendid:

• 2 CD-plaati XXXvideoülekuulamise salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

• 1 CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

Kohtu selgitused:

Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Selgitada, et eesti keelt mitte valdavale ja vahi all viibivale süüdimõistetule tõlgitakse kohtuotsus emakeelde. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada tõlke saamisele järgnevast

3 päevast 15 päeva jooksul.

Esitatud süüdistus:

U.M-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.05.2012 kuni 09.09.2012 on

XXX asuvas korteris korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma kasutütre suhtes, lüües XXX teda korduvalt käte ja rusikatega pea, kõhu, selja, käte ja jalgade piirkonda, tirides teda juustest,

kägistades ning tõugates tugevalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule suurt ja järjepidevat füüsilist valu ning tervisekahjustusi.

Sealhulgas tema 01.05.2012 kella 20.00 paiku tõukas voodil istuvat XXX selliselt, et XXX

kukkus vasaku näopoolega tugevalt vastu seina. Sellise tegevusega põhjustas U.M kannatanule suurt füüsilist valu ning tervisekahjustustena peapõrutuse ja verevalumid vasaku silma alla, vasakule põsele, otsmikule ning rindkere piirkonda.

Samuti tema 22.05.2012 õhtusel ajal tõmbas XXX juustest ning seejärel kägistas teda, hoides kätega kinni XXX kaelast, tekitades kogu oma tegevusega kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema, ajavahemikul mai 2012 kuni 22.06.2012 täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel lõi XXX kätega ja rusikatega pea, käte, jalgade ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 2012 juulis, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, lõi XXX kätega vastu kannatanu käsi ja jalgu, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 08.09.2012 kuni 09.09.2012, täpselt tuvastamata kellaajal, haaras voodisoleval XXX juustest, tõstes ta sel moel voodist välja ning rebides seejuures välja suure juuksesalgu kannatanu

parema oimu piirkonast. Kuivõrd kannatanul tulid juuksed peast, kukkus ta põrandale, misjärel

U.M peksis teda käte ja rusikatega pea, näo, tuharate, jalgade ja käte piirkonda, põhjustades kogu oma tegevusega kannatanule järjepidevat ja suurt valu ning suuri verevalumeid terve peaja kehapiirkonna ulatuses.

Samuti tema ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012 on s XXXasuvas korteris korduvalt

kasutanud füüsilist vägivalda oma elukaaslase suhtes, lüües teda korduvalt kätega ja XXX rusikatega näo, pea, käte, jalgade ja keha piirkonda ning jalgadega keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule järjepidevat füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Sealhulgas tema ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 30.04.2012, täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, lõi oma elukaaslast XXXkahel korral lahtise käega näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja verevalumeid näo piirkonda. Samuti tema 01.05.2012 kella 20.00 paiku lõi XXX lahtise käega näo piirkonda ning tõukas teda

tugevalt õlgade piirkonnast, mille tagajärjel XXX kukkus ning lõi pea vastu kummutit. Sellise tegevusega põhjustas U.M kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema, ajavahemikul mai 2012 kuni 22.06.2012 täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel lõi XXX kätega ja rusikatega pea, käte, jalgade ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Samuti tema 23.06.2012, täpselt tuvastamata kellaajal, lõi oma elukaaslast XXXrusikatega näo ja

keha piirkonda ning jalgadega keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja verevalumeid keha, näo, käte ja jalgade piirkonda. Samuti tema, 2012 aasta juulikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, lõi oma elukaaslast

XXX rusikatega näo, pea ja keha piirkonda ning jalgadega keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema, 08.09.2012 kella 22.00 paiku lõi oma elukaaslast XXX rusikaga näo ja pea piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja verevalumid parema silma ja vasaku kõrva piirkonnas.

Seega U.M pani toime järjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4

Samuti kahtlustatakse U.M-i selles, et tema, ajavahemikul jaanuar 2012 kuni

09.09.2012, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, ähvardas oma kasutütar , lubades teda läbi peksta ja ära tappa. Kuivõrd U.M oli ajavahemikul XXX

jaanuar 2012 kuni 09.09.2012 XXX nähes olnud vägivaldne tema ema XXX suhtes ning

ajavahemikul 01.05.2012 kuni 09.09.2012 ka XXX enda suhtes, tekitas U.M sellesisuliste ähvardustega kannatanus reaalse hirmu oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Seega U.M pani toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1)Lähisuhtevägivalla infoleht 09.09.2012 (tlk 5A) 2)Kannatanu XXX10.09.2012 videoülekuulamine (tlk 7-18) 3)Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 19-22) 4) Lastehaiglas XXX09.09.2012 tehtud fotod (tlk 23-28) 5)Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 296 (tlk 31-37)

6)Väljavõte haigusloost nr XXX (tlk 55-62) 7)Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastus järelepärimisele (tlK 66-68) 8)Asitõendi vaatlusprotokoll, so häirekeskusse tehtud kõnesalvestis koos vestluse stenogrammiga (tlk 73-78) 9)Kannatanu XXXütlused 10.09.2012 (tlk 79-85) 10)Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 86-88) 11)Tunnistaja XXXütlused (tlk 90-91) 12)Tunnistaja XXXütlused (tlk 92-97) 13)Tunnistaja XXXütlused (tlk 98-106) 14) XXXseletuskiri (tlk 109-110) 15)U.M-i seletuskiri (tlk 111-112) 16)Kiirabikaart nr 91/2/12 04.05.2012 (tlk 113)

17)Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 115) 18)Kannatanu XXX23.05.2012 videoülekuulamine (tlk 116-141) 19)Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 142-146) 20)Väljavõte SA Lastehaigla haigusloost nr XXX (tlk 150-152/ 21)Kannatanu XXX ütlused 07.05.2012 (tlk 153-155) 22)Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 160) 23)Kahtlustatava ütlused 11.09.2012 (tlk 161-169) 24)Kahtlustatava ütlused 18.01.2013 (tlk 177-187)

25)Kannatanu XXXütlused 12.02.2013 (tlk 194-198) 26Tunnistaja XXXütlused (tlk 199-204)

Prokuröri seisukoht ja taotlus:

Prokuröri hinnangul on U.M-ile süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti

kvalifitseeritud. Vägivalla korduvust arvestades on loomulik, et kannatanud ei suuda täpselt määratleda iga konkreetse vägivallaakti aega ega kirjeldada üksikasjalikult kõike süüdistatava käe

läbi juhtunut, kuid mõlemad kannatanud kinnitavad, et vägivald ja peks oli järjepidev. Samuti kinnitavad U.M-i poolset järjepidevat vägivalda ka tunnistajad XXXja XXX. U.M-i

ema XXX on kinnitanud, et oli teadlik oma poja vägivallast elukaaslase vastu.

5 Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, karistust raskendavateks asjaoludeks seevastu on süüteo toimepanemine erilise julmusega, noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes ning isikute suhtes, kes on temast majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses.

Prokurör taotles U.M-i süüdi tunnistamist KarS § 122 järgi ja karistamist vangistusega 4 aastat ja 6 kuud; KarS § 120 järgi süüdi tunnistamist ja karistamist vangistusega 9 kuud; KarS §

64 lg 1 järgi mõistetavatest üksikkaristustest raskeima suurendamist ja U.M-ile liitkaristuse – 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetava

vangistuse vähendamist 1/3 võrra, so U.M tuleb ära kanda 3 aasta pikkune

vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi karistuse arvestamise alguse lugemist U.M-i

kinnipidamisest 09.09.2012. Samuti palus prokurör välja mõista U.M-ilt menetluskulud.

Kannatanu seisukoht: Kannatanu ja alaealise kannatanu XXXseaduslik esindaja XXXoli teadlik kohtuistungi toimumise päevast, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud.

Süüdistatava seisukoht:

U.M tunnistas ennast süüdi osaliselt ja avaldas, et KarS § 122 ja § 120 järgi

süüdistuses kasulapse suhtes vägivalla tarvitamist tunnistab, kuid kannatanu XXX suhtes ei tunnista. Süüdistatav jäi lühimenetluse juurde ning ei taotlenud enda küsitlemist kohtuistungil. Oma viimases sõnas märkis U.M, et kahetseb toimepandut. 8 kuu jooksul on täiesti aru

saanud, et vangla ei ole tema jaoks. Palub anda võimaluse karistust kanda tingimisi. Alustab uut elu algusest.

Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta selles, et U.M tunnistab KarS § 122 järgi esitatud süüdistust osaliselt. KarS § 122 järgi on kuritegu kannatanu XXX suhtes toime pandud,

tõendid olemas. Isik kahetseb tehtut. U.M-ile esitatud süüdistus KarS § 120 järgi on hõlmatud juba KarS § 122 teokoosseisuga; U.M ei olnud XXX tapmise soovi, see oli rohkem sõimusõna, kui soov realiseerida. Seega peab isik vastutama KarS § 122 järgi, kuid KarS § 120 järgi tuleb ta õigeks mõista. Kaitsja palus arvestada, et tema kaitsealune on viibinud küllaltki

pikka aega kinnipidamisasutuses ja on teinud vastavad järeldused, seega tuleks talle määrata tingimisi vangistus.

Kohtu seisukoht:

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid

leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud

kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud

tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kuivõrd süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast süüdi KarS § 122 järgi osaliselt - nimelt tunnistas U.M küll piinamist kasulapse XXX suhtes, kuid eitas süüdistust, mis puudutas kannatanu XXX järjepidevat väärkohtlemist. Kannatanu XXXon samas eeluurimisel võrdlemisi

üksikasjalikult kirjeldanud U.M-i poolset vägivaldset käitumist. Seega, siis tuleks kohtu arvates asja lahendamisel esmalt analüüsida, kas kannatanu XXXütlused on usaldusväärsed.

Kriminaaltoimikust nähtub, et eeluurimisel on süüdistatav U.M oma süüd tunnistanud ning

6 andnud omapoolsed selgitused, et kui ta alkoholi tarvitas, siis ta hakkas XXX peksma rusikatega

näkku. Alates 08.09.2012.a. on ta XXX peksnud kokku kolm korda. Samuti on eeluurimisel

andnud kannatanu XXXüksikasjalikke ütluseid, kuidas alates 2012.a. aasta maist kuni 23.06.2012.a. peksis U.M teda ning tema last mitu korda rusikatega vastu käsi, jalgu, pead ja keha.

Analüüsides kannatanu ütlusi kogumis teiste tõenditega (nt tunnistajate XXX, XXX, XXX

ütlused, süüdistatava enda ütlused) leiab kohus, et XXX ei peaks olema põhjust valetada;

kannatanu ütlused on järjepidevad. Samuti on kannatanut, erinevalt kahtlustatavast, hoiatatud valeütluste andmise eest ning kohus ei näe põhjust, miks oleks pidanud XXX andma U.M-i kohta valeütlusi. Kohus nõustub prokuröriga selles, et on mõistlik eeldada, et järjepideva kehalise väärkohtlemise tõttu ei pruugi kannatanud täpselt mäletada konkreetseid kuupäevi.

U.M-ile esitatud süüdistus KarS § 122 järgi.

U.M-ile heidetakse ette, et ajavahemikul 01.05.2012 kuni 09.09.2012 on tema s XXX

asuvas korteris korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma kasutütre XXX suhtes, lüües teda

korduvalt käte ja rusikatega pea, kõhu, selja, käte ja jalgade piirkonda, tirides teda juustest,

kägistades ning tõugates tugevalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule suurt ja järjepidevat füüsilist valu ning tervisekahjustusi.

Kannatanu XXX ütluste kohaselt (t.lk. 7-18) elab ta koos oma ema XXX ning oma kasuisaga U.M-iga

. On sattunud kasuisa U.M-i pärast korduvalt haiglasse, kuna kasuisa on peksnud teda vastu nägu, pähe ning keha piirkonda. Samuti on kasuisa teda löönud jalgadega vastu jalgu ning kõhtu.

XXX seletuskirja kohaselt (t.lk. 109-110) jõi U.M 01.05.2012.a. ennast purju ning hakkas teda ning tema tütart XXX peksma. U.M paiskas neid nurka. U.M-i seletuskirja kohaselt (t.lk. 111-112) viskas ta, kas esimesel või teisel mail, X vastu seina ning sellest tekkis X le näkku verevalum. Kannatanu XXXütluste kohaselt (t.lk. 153-155) jõi ta 01.05.2012.a. koos U.M-iga viina ning nende vahel tekkis riid. U.M lükkas ta põrandale pikali. Kui X hakkas nutma, siis U.M lükkas voodil istuvat X nii, et ta kukkus vasaku näo poolega vastu

voodi taga olevat seina. XXX põsele tekkis sellest verevalum. Isiku läbivaatuse protokolliga (t.lk.142-146) on tõendatud, et 07.mail 2012.a. teostati XXX suhtes läbivaatus ning tuvastati, et

XXXotsmiku piirkonnas oli lillaka värvusega verevalum ning vasaku silma all lillaka värvusega

verevalum. Lisaks oli lillaka värvusega verevalum ka kannatanu vasakul põsel ning suu kõrval. Kannatanu vasaku õla eesmisel küljel oli ümara kujuga lillakas verevalum, läbimõõduga 1,5 cm. Kannatanu rindkere vasakul poolel oli lillaka värvusega verevalum, läbimõõduga 1,5 cm. Lisaks oli

rindkerel veel paar väiksemat lillaka värvusega verevalumit, millede läbimõõt on 1 cm.

Kahtlustatava U.M-i ütluste (t.lk.177-187) kohaselt tunnistab, et 01.05.2012.a. tõukas ta XXX nii, et X lõi pea vastu seina ära.

Kannatanu XXX 23.05.2012.a. ülekuulamise protokolli kohaselt (t.lk. 116-141) viskas alkoholijoobes U.M teda 22.05.2012, vastu seina, võttis juustest kinni ning kägistas teda kaelast. Mille tagajärjel tekkis põse peale ning silma alla sinikas. Kannatanu XXX ütluste kohaselt (t.lk.79-85) on tõendatud, et 2012.a. maikuus, täpset kuupäev ei mäleta, peksis Ženja (Jevgeni) mitu korda teda ja tema tütart X ( X) käte ja rusikatega vastu käsi, jalgu, pead ja keha. Arsti poole ei pöördunud.

Kannatanu XXX ütlustega on tõendatud, et U.M peksis ajavahemikul alates 2012. aasta

maist kuni 23.06.2012 mitu korda XXX käte ja rusikatega vastu käsi, jalgu, pead ja keha. U.M karjus, et tapab XXX ära. Arsti juurde ta XXX ei viinud, peksmise jälgi ei fikseeritud.

7

Kannatanu XXX ütlustega on tõendatud, et U.M peksis 2012. aasta juuli keskel XXX

kätega vastu käsi ja jalgu. Ei õnnestunud tütart U.M-i eest kehaga varjata, kuna jõud ei

käinud üle. Kahtlustatava U.M-i ütluste kohaselt lõi ta 2012. aasta juulis X ühe korra rihmaga vastu peput. Käega ta X löönud ei ole.

Kannatanu XXXütlustega on tõendatud, et 09.09.2012, kella 06:00 paiku, kui ärkas, kuulis, et tema tütar XXXhüüab teda. Läks tütre tuppa ning nägi, et tütart on kõvasti pekstud. Tütar rääkis, et sel ajal, kui magas, tuli U.M tuppa ning tiris ta juukseid pidi voodist välja, seejärel peksis tütart kätega vastu keha, pead ning nägu, samuti paiskas ta tütart mitu korda põrandale. Nägi tütre vasaku silma all, kaela peal ning õla peal sinikaid, samuti oli tütrel paljas laik pea paremal poolel oimu piirkonnas, kus suur salk juukseid oli välja kistud. Nägi tütrel veel ka sinikat põsel, pealael ning

mõlematel põlvedel. Nende tuttavad X, X ning X kutsusid politsei. Tunnistaja XXX ütlustega (t.lk.92-97) on tõendatud, et 09.09.2012.a. umbes kella 15:00 ajal läks ta koos sõbranna X XX. X külla. Ukse avas neile U.M, kes ütles, et X on lapse toas. Kui ta tuppa sisenes, siis nägi, et X(X) ning X ( X ) lamasid voodis. X oli pea paremal poolel suur kiilas laik, juuksed olid sassis. Jooksis kiiresti koju ja kutsus politsei.Tunnistaja XXX ütlustega (t.lk.98-106) on tõendatud, et läks 09.09.2012.a. koos XXX X külla. Ukse avas neile Ženja (U.M). X väljus X ( X ) toast ning nad läksid kööki. X ütles temale, et laps tahab magada, kuid ta otsustas minna vaatama, kus X on. Kui ta X toa ukse avas sai šoki. X lamas teki all ning kui ta võttis teki ära, siis X hakkas nutma ning ütles, et tal igalt poolt valutab. Nägi X sinikaid ning kriimustusi näos, samuti juusteta

laiku ning sinikaid pea paremal poolel oimu piirkonnas. Lahkus koos Nadjaga korterist ning

helistasid politseisse. Tunnistaja XXX ütluste (t.lk.90-91) kohaselt olles 09.09.2012.a. tööl

autopatrullis koos piirkonnapolitseinikuga Š. Abdullajeviga, said väljakutse aadressile

XXXTallinn, kus kasuisa oli tekitanud lapsele tervisekahjustusi. Kohale jõudes, viibisid korteris XXX(IK XXX ), X ema XXX(IK XXX ), kasuisa U.M (IK XXX). Nii XXX

kui ka U.M tuvastati alkoholijoove. Korterisse sisenedes nägi XXX ja XXX peksmisjälgi. XXXsõnade kohaselt U.M peksis teda ja tema last XXX . XXX olid sinikad vasaku silma all, kaela vasakul poolel, õla peal, paremal poolel oimu piirkonnas verevalum ja selles kohas puudusid juuksed, samuti verevalumid käte ja jalgade piirkonnas. XXX olid verevalumid parema silma all ja vasaku kõrva peal. Kiirabi viis XXXja XXXhaiglasse.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 296 (t.lk.31-37) kohaselt tuvastati XXX 09.09.2012.a. SA

Lastehaiglas hulgaliselt tömbile vägivallale iseloomulikud tervisekahjustused. Lapsel esinesid

nahakriimustus rindkere eespinnal paremal; nahaalused verevalumid paremal oimu piirkonnas (juuste osalise puudumisega samas piirkonnas), paremal põsel, vasakul rangluu piirkonnas, paremal

nimme piirkonnas, parema õlavarre sirutuspinnal alumises kolmandikus, parema küünarvarre sirutuspinnal ülemises ja keskmises kolmandikus, parema reie välisküljel keskmises kolmandikus, parema põlveliigese välisküljel, vasakul põlvel, parema hüppeliigese välisküljel. Samuti esines parema põlveliigese ja parema hüppeliigese turselisus. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud löökidest/survest kõva tömbi esemega, kusjuures ei saa välistada neist mõnede saamist kukkumisest või hooga paiskumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Kõikide XXX esinevate vigastuste saamine üksnes kukkumise tagajärjel ei ole võimalik. Osaline juuste puudumine paremal peapoolel võis olla põhjustatud juustest käega haaramisel nende peanahalt jõulise rebimisega. Lastehaiglas

XXX tehtud 09.09.2012.a. fotodega (t.lk.23-28) on tõendatud, et XXXkehal oli hulgaliselt

verevalumeid (rindkere, rangluu, põlveliigese ning hüppeliigese piirkonnas), paremal oimu

piirkonnas nähtus juuste osaline puudumine. Väljavõttega haigusloost nr. XXX (t.lk.55-62) on

tõendatud, et XXX viibis 09.09.2012-08.10.2012 ravil. 09.09.2012 toodi XXX kiirabiga

traumapunkti, kuna lapse kehal ning pea piirkonnas oli vägivalla tunnused. Kannatanul XXX puudusid paremal oimupiirkonnas juuksed 4*4 cm alal, pealael hematoomid, mitmed hematoomid

olid paremal käsivarrel ja õlavarrel, vasakul randluu piirkonnas, seljal selgroo kohal

nimmepiirkonnas, mõlemal põlvel, parem põlv turses, turses oli ka parem hüppeliiges, kus oli

8 samuti verevalumid. Paremal pool kõhul maksa kohal nahal oli pindmine kriim.

Kahtlustatava U.M-i ütluste kohaselt tunnistab ta täielikult toime pandud kuritegu.

U.M-ile heidetakse ette, et ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012 on s XXX asuvas

korteris on ta korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma elukaaslase XXX suhtes, lüües teda

korduvalt kätega ja rusikatega näo, pea, käte, jalgade ja keha piirkonda ning jalgadega keha

piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule järjepidevat füüsilist valu ning tervisekahjustusi.

Kannatanu XXXütlustega on tõendatud, et alates 2012.a. aasta jaanuarist kuni 01.05.2012.a. peksis

U.M teda armukadedusest. Kahtlustatava U.M-i ütlustega (t.lk. 161-169) on tõendatud, et on löönud ajavahemikul 2012 aasta jaanuarist kuni 2012 aasta maini XXX ühe korra, lahtise käega. Täpset kuupäeva ei mäleta.

U.M-ile heidetakse ette, et 01.05.2012 kella 20.00 paiku lõi XXX lahtise käega näo piirkonda ning tõukas teda tugevalt õlgade piirkonnast, mille tagajärjel XXX kukkus ning lõi pea vastu kummutit. Sellise tegevusega põhjustas U.M kannatanule füüsilist valu. Kannatanu XXX ütlustega on tõendatud, et ajavahemikul alates 2012.a. aasta maist kuni 23.06.2012.a. peksis U.M

mitu korda teda rusikatega vastu nägu ning keha. Tundis suurt valu. Selle tagajärjel tekkisid hiljem tema kehale, näole, käele ja jalgadele sinikad.

Kannatanu XXX ütlustega on tõendatud, et 23.06.2012.a. olid nad kodus ning jõid koos külalistega alkoholi. Kui külalised lahkusid, siis hakkas U.M teda vastu nägu ning keha peksma. Tal oli väga valus. Löökide tulemusel tekkisid hiljem kehale, näole, kätele ning jalgadele sinikad.

Kannatanu XXX ütlustega on tõendatud, et 2012.a aasta juuli keskel lõi U.M teda

rusikatega vastu nägu, pead ning keha. Vastu keha lõi U.M jalgadega. Palus, et U.M ei lööks teda. Tundis suurt valu. Kahtlustatava U.M-i ütluste kohaselt lõi ta 2012. aasta juuli keskel X lahtise käega vastu nägu. Kannatanu XXXütluste kohaselt tulid neile 08.09.2012 koju külalised, kellega jõid õlut ja viina.

Kui külalised lahkusid, siis hakkas Ženja (Jevgeni) teda rusikatega vastu kõrva ning silma peksma.

Tundis suurt valu. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt olles 09.09.2012.a. tööl autopatrullis koos piirkonnapolitseiniku Š. Abdullajeviga, said väljakutse aadressile XXXTallinn. Kohale jõudes sündmuskohta, viibisid korteris XXX(IK XXX ), XXX(IK XXX ) ning U.M (IK

XXX). Korterisse sisenedes nägi XXX ja XXX peksmisjälgi. Kahtlustatava U.M-i

ütluste kohaselt lõi ta 08.09.2012.a. X lahtise käega vastu pead kõrva piirkonda, sellest tekkis X sinikas. 10.09.2012 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeli (tlk 86-88) kohaselt tuvastati XXX parema silma all sinakat värvi verevalum ja vasaku kõrva peal ja taga tumelillakat värvi verevalum.

Kohus märgib, et lisaks kannatanule XXX ning süüdistatav U.M-ile endale on süüdistatava vägivaldsust XXX suhtes tunnistanud ka kannatanu XXX , tunnistajad XXX, XXX

ning U.M-i . Tunnistajate ütlused riimuvad täielikult kannatanute XXX ning XXX

ütlustega. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt (t.lk.92-97) on ta näinud tihti kannatanu XXX näol sinikaid. Samuti on ka tunnistaja XXX kinnitanud oma ütlustes (t.lk.98-106), et ka tema on korduvalt näinud kannatanu XXX näol sinikaid; XXXon temale rääkinud, et U.M peksab teda. Ka tunnistaja XXXon andnud ütlusi (t.lk.199-204), et kui tema poeg U.M tarvitas

alkoholi, siis peksis oma naist XXX , ta on mitmel korral näinud XXXnäol sinikaid. Kriminaalasjas on samuti kogutud kannatanule XXX tekitatud tervisekahjustusi ja nende ulatust tõendavad dokumendid.

9

U.M-ile esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikule ette kannatanute XXX ja

XXX järjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalist väärkohtlemist, so KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. KarS § 122 kaitstav õigushüve on inimese tervis. Piinamise

objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises, mille all tuleb mõista KarS § 121 koosseisule vastavaid tegusid (löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine). Piinamiseks kvalifitseeruvad nimetatud teod on kahel juhul-toime panduna järjepidevalt või suurt

valu põhjustavatena. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. Korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad ajaliselt olla lahutatud ja kantud eri tahtlustest või ajaliselt üksteisega tihedalt seotud tegusid, mis moodustavad piinava

situatsiooni. Tuvastatud on, et U.M on ca 9 kuu pikkuse perioodi vältel järjepidevalt

tekitanud kannatanutele erinevaid kehavigastusi, süüdistatava süü leidis tõendamist kannatanu XXX suhtes 5 vägivallaepisoodis ning kannatanu XXX suhtes 6 vägivallaepisoodis. Kohus märgib, et U.M on tirinud 7 aastast kannatanut XXX jõuliselt juustest nii, et selle tagajärjel oli kannatanu suur osa juuksed puudu, samuti peksis kannatanut mitmel korral näo, keha ning jalgade

piirkonda, põhjustanud kannatanule füüsilist valu. Samuti on U.M tekitanud suurt valu

kannatanule XXX , löönud teda rusikaga korduvalt näo ning keha piirkonda. Kõik loetletud

tegevused on kohtu arvates puudutatud isikutele suurt valu põhjustavad. Tegemist on mitme

ajaliselt üksteisest lahutatud teoga, need on toime pandud samade kannatanute suhtes ja on

eraldivõetuna kvalifitseeritavad KarS § 121 järgi. Vägivallateod ei ole lahutatavad üksteisest aastatega, mõnel korral oli kuudega, kuid mõnel korral ka lausa päevadega. Süüdistatav on kuriteo

toime pannud otsese tahtlusega. Kohus ei välista, et süüdistatav nautis enda füüsilist üelolekut

kannatanute suhtes; U.M pidi aru saama, et tekitab kannatanutele füüsilist valu. Kohtu

hinnangul tegutses U.M otsese tahtlusega. Seega on kohtu arvates KarS § 122 süüteokoosseis igakülgselt täidetud.

U.M-ile on esitatud süüdistus KarS § 120 järgi.

U.M-ile heidetakse ette oma kasutütre XXX ähvardamist ajavahemikul jaanuar 2012 kuni

09.09.2012, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel. Nimelt, lubades U.M XXX läbi peksta ja ära tappa.

Kannatanu XXXütlustega on tõendatud, et alates 2012. aasta jaanuarist kuni 01.05.2012 peksis U.M üksnes teda, kuid tema tütre peale ainult karjus ja ähvardas peksta. Ajavahemikul alates 2012. aasta maikuust kuni 23.06.2012 peksis U.M teda ja tema tütart XXX korduvalt ning ähvardas, et tapab XXX ära. Samuti on andnud ütlusi, et mitmel korral, kui nad U.M-iga kaklesid ning kui U.M peksis tema tütart, siis Jevgeni röökis, et tapab X ( XXX ). Tema tütar hakkas kartma õhtuid ja puhkepäevi. Kui tema oli koos oma tütrega päeval kodus kahekesi, siis oli X lõbus, kui aga aeg lähenes õhtule ja Ženja (Jevgeni) pidi töölt koju saabuma, jäi tütar vaikseks, läks oma tuppa ja sulgus endasse. Oli näha, et tema tütar kardab. Samuti on tema tütar X temale rääkinud, kardab, et purjus Ženja hakkab teda peksma (t.lk. 79-85; 194-198)

Kannatanu XXX ütluste (t.lk. 116-141) kohaselt U.M tahtis teda ära tappa, kuna ta läks söömise ajal tualetti.

KarS § 120 järgi esitatud süüdistuses on otseseks tõendiks kannatanute XXXning XXX ütlused. Kannatanud XXX ning XXX on eeluurimisel rääkinud üksikasjalikult, kuidas U.M neid pidevalt peksis. Samuti on mõlemad kannatanud rääkinud, et U.M on ähvardanud XXX läbi peksta ning ta ära tappa. XXX rääkis eeluurimisel, kuidas ta voodi alla peitu puges, kuna kartis väga U.M-i. KarS § 120 puhul on rünnatav õigushüve inimese vaimne tervis ehk vaimne

heaolu. Seega kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitades temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Objektiivse koosseisu analüüsimisel tuleb tähele panna, et

oluline on, et ähvardamine oleks konkreetselt suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele.

10 Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. On

ilmne, et kannatanul XXX oli piisavalt alust karta ähvarduse täideviimist süüdistatava U.M-i poolt. Seda kinnitas U.M oma pidevate vägivallategudega alaealise kannatanu

XXXkallal. Kohus märgib, et kannatanu XXX oli 7 aastane puudega laps, tema pikkuseks oli

kõigest 98 cm ning kaalu 11,2 kg, seega oli kannatanu füüsiliselt oluliselt nõrgem ning põhjust

hinnata ähvardust tõsiseks oli seda enam. Tema võõrasisa U.M oli oluliselt vanem,

täisealine meesisik, kes oli füüsiliselt tugevam ning käitumiselt ettearvamatu. Pole mingit alust kahelda, et kannatanu võttis ähvardusi tõsiselt, pole ka alust arvata, et süüdistatav oleks arvanud, et kannatanu XXX seda ähvardust kindlasti tõsiselt ei võta. Kohtu hinnangul on U.M-ile KarS

§ 120 järgi süüksarvatav tegu täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtu arvates pani U.M teo toime otsese tahtlusega.

Kohtu hinnangul pani U.M toime õigusvastased teod, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. U.M on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus:

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse.

KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 1 aastase vangistuse.

U.M on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 1- korral, regulaarset sissetulekut isik ei oma. Kohtu arvates ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud – karistus tuleb määrata isiku süü suurust silmas pidades; lisaks ei ole U.M võimeline rahalist karistust tasuma. Kohtu arvates ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega.

Kohtu hinnangul puuduvad U.M karistust kergendavad asjaolud. Puhtsüdamlik kahetsus

kui karistust kergendav asjaolu, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, peab olema

siiras, kontrollitav asja materjalide põhjal. Kahetsuseks ei saa lugeda süüdistatava poolt istungil väidetut, et ta kahetseb; kohtu hinnangul on U.M kahju üksnes sellest, et peab käesoleval hetkel viibima kinnipidamisasutuses ning süüdistatav ei välistanud teatavat tõenäosust, et ta võib sinna jääda pikemaajaliselt. Kohtuistungil avaldatud kahetsust kohus siiraks ei pea – U.M

tunnistas talle süüksarvatavaid kuritegusid üksnes osaliselt, mida süüdistatav kohtu arvates kahetses, sellele kohus juba eelnevalt osundas. Kannatanu XXX peksmine armukadeduse ajendil ei ole kohtu arvates süüdistatava süüd vähendavaks teguriks: isiklikke suhteid on võimalik lahendada ka muul moel kui intensiivse ja kestva vägivallaga.

KarS § 58 p 3 järgi on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine erilise julmusega,

noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes ning isikute suhtes, kes on temast majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses.

KarS § 122 järgi karistuse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et U.M-i poolne väärkohtlemine oli pidev ning kannatanutel tekkinud kehavigastused olid märkimisväärsed. Eriti taunitav on kohtu hinnangul vägivalla kasutamine 7 aastase, puudega lapse suhtes, kelle füüsiline areng ei vasta eale; kohus osundas juba eelnevalt, et kannatanu oli kõigest 98cm pikk ja 11,5kg raske. Väljavõttega SA Lastehaigla haigusloost nr XXX ning väljavõttega haigusloost nr

11 XXX on tõendatud, et kannatanu XXXon sündinud sügavalt enneaegsena. Tal on diagnoositud

lühikese soole sündroom, mis väljendub kasvu ja kaalupeetusega. Kannatanul on ka tuvastatud

maksafunktsiooni näitajate vahelduv kõrgenemine (t.lk. 55-62; 150-152). Seega ei olnud XXX

võimeline osutama tema vastu suunatud vägivallale mittemingisugust ja vähimatki vastupanu.

Kahjuks ei ole kohtu arvates lõpuni välistatud ka asjaolu, et kannatanu XXXväärkohtlemine ja ähvardamine võis rikkuda pöördumatult alaealise lapse psüühikat.

Kohtu arvates oleks U.M pidanud XXX kasuvanemana pakkuma teatud hoolitsust, kuid kannatanu XXX pidi selle asemel taluma järjepidevalt füüsilist vägivalda ja ähvardusi.

Kohus leiab, et U.M tuleb KarS § 122 järgi süüdi mõista ning arvestades U.M-i

poolt toimepandud tegevuse süstemaatilisust ning kannatanute, eriti alaealise XXX

tervisekahjustuste ulatust, ei ole võimalik isikut karistada muul moel kui sanktsiooni maksimummäära lähedale jääva karistusega.

KarS § 120 järgi karistuse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et U.M pani

teod toime otsese tahtlusega; alaealise kannatanu ähvardamine oli alati seotud ka reaalse vägivallaga, samuti on mõlemate kannatanute vastu suunatud vaimne terror pikaajalise iseloomuga.

Lisaks ähvardas U.M alaealist kannatanut viimase tapmisega, so kõige enam kannatanu

tervist kahjustava tegevusega. Kohtu hinnangul tuleb KarS § 120 järgi U.M-ile määrata karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole.

U.M on toime pannud mitu kuritegu ning seega tõusetub käesolevas kriminaalasjas paratamatult küsimus süüdistatavale liitkaristuse mõistmisest. Liitkaristuse mõistmisel leiab kohus,

et arvestades U.M-i süü suurust, ei ole põhjendatud liitkaristuse mõistmine selliselt, et

isikule mõistetud üksikkaristustest raskeim neelab kergemad karistused. Kohtu hinnangul on U.M-i isikut, tegusid ja tema suhtumist arvesse võttes põhjendatud üksikkaristustest raskeima suurendamine.

Kaitsja leidis, et U.M-i karistamisel tuleks määrata katseaeg, kuna U.M on vanglas olles juba vastavad järeldused teinud.

Kohus ei nõustu sellega, et U.M-ile mõistetud karistuse võiks osaliselt jätta täitmisele pööramata. Kohus märgib, et üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on

aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, siis ei näe kohus ühtegi põhjust

miks peaks U.M-i kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Selline karistusest tingimisi vabastamine ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks

ühiskonnale vale signaali, et korduvalt oma alaealise puudega kasulapse ning oma elukaaslase

vaimselt ning füüsiliselt ründav isik on toime pannud väheohtlikud kuriteod. Pealegi tuleb anda

ühiskonnale oluline signaal, et laste vastu suunatud vägivalla kuritegudele tuleb reageerida eriti

tõsiselt. Puuetega inimeste ning alaealiste laste vastu suunatud vägivald on lubamatu ning üleüldiselt taunitav: tegemist on isikutega, kes oma east ja/või arusaamisvõimest tulenevalt ei suuda oma huve iseseisvalt kaitsta.

Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi U.M-ile mõistetavast liitkaristusest maha arvata 1/3.

U.M peeti kahtlustatavana kinni 09.09.2012 ning vahistati 11.09.2012. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et:

12

1. U.M tuleb süüdi mõista KarS § 122 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat ja

6 kuud.

2. U.M tuleb süüdi mõista KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 7 kuud.

3. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada U.M-ile mõistetud üksikkaristustest

raskemat. Mõista U.M-ile liitkaristus – 5 (viie) aasta pikkune vangistus.

4. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. U.M tuleb ära kanda 3 aasta ja

4 kuu pikkune vangistus.

5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks U.M-i kinnipidamise päev

s.o. 09.09.2012.a.

6. U.M-i suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata, kohtuotsuse

jõustumiseni.

Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: 2 CD-plaati XXX videoülekuulamise salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 1 CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; CD plaatide säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral

1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Väljamõistmisele kuulub ka riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotluse 396 euro riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. Samuti kuulub väljamõistmisele kaitsjale koopia tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel s.o. 0,45 eurot.

Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtult menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Seega mõistab kohus U.M-ilt välja menetluskulud täies ulatuses.

Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on

põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades

menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus mõistab U.M-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot.

Kohus mõistab U.M-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu kokku 480,45 eurot so

kaitsjatasu, koopiategemise kulu ning ekspertiisitasu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul selliselt, et 9 kuud tuleb tasuda 48 eurot ning 10-ndal kuul tasuda 48,45 eurot.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank

AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus

13

„menetluskulud“, „sundraha“, „kaitsjatasu“, „ekspertiisitasu“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Kohtunik: /allkiri//pitsat/