1-12-525/48 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-525 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. aprilli 2013

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.O (H.O) kaitsja advokaat Irina Gromtsevi (Gromtsev) määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 22. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.O kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kaudu 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, advokaat Irina Gromtsevile tema poolt H.O-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista H.O-lt menetluskulud, s.o

kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot

riigituludesse. 4. H.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „H.O 1-12-525 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

- 2 - vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. tunnistati Pärnu Maakohtu 08.02.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ja talle H.O mõisteti karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 25.08.2010 kohtuotsusega KarS § 121 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. 1.1. Karistuse kandmise algus on 06.10.2011 ja lõpp 01.10.2013. 2. tingimisi enne tähtaega vangistusest Viru Maakohtu 22.04.2013 määrusega jäeti H.O vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3. ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole Maakohus leidis, et H.O

põhjendatud. Maakohtu määruse kohaselt nähtub kinnipeetava kohta koostatud

iseloomustustest, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.O on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab

vanglakaristust esimest korda. Kõik kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, kahel

viimasel korral on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja esimesel korral avaliku

korra raske rikkumise eest vägivallaga. Väärteokorras on H.O karistatud 15 korda,

sh 1 korral varavastase väärteo eest ja 5 korral alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud

tõendada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt on H.O määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, mis ei ole olnud tulemuslik, isik on pannud toime uue kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele.

3.1. oma varasema käitumisega näidanud, et Maakohtu hinnangul on H.O

kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, hoidmaks ära tema poolt uute süütegude ja

õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi

liigtarvitamisega (ta on 5 korda karistatud alkoholiseaduse alusel), mida võib pidada uue

kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse

taustaga isikud, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. H.O elustiil on riskiv ja

hoolimatu. Seega võib järeldada, et H.O puhul on olemas tõenäoline kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik

tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule mõistetud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju ning ta ei suutnud hoiduda

uute kuritegude toimepanemisest. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub

igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on

seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

3.2. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) üle tema käitumist enne vangistusse

sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus

osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendavad tema resotsialiseerimise võimalusi. H.O on vabanemise korral kindel elukoht oma õe juures, kuid garanteeritud töökoht puudub. Isikul on tasumata võlgnevusi üle XXX euro. H.O sõnul on tal võimalus tööle asuda Pärnus, kuid kriminaalhooldusametniku arvamus seda seisukohta ei toeta eluja

töökoha pika vahemaa tõttu ja seda ei saa pidada reaalseks. Maakohtu hinnangul saaks H.O ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

- 3 -

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 4. kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H.O vangistusest tingimisi H.O ennetähtaegset vabastamist.

4.1. Kaitsja leiab, et maakohus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud ja teinud ebaõiged järeldused. Kaitsja hinnangul tuleb H.O isiku ja varasema käitumise hindamisel arvestada

tema vanust. H.O on alles 20-aastane. Kahte esimest kohtulikku karistust omab ta

kuritegude eest, mis on toime pandud alaealisena. Alles viimane karistus on täisealisena

toimepandud kuriteo eest. Kaitsja hinnangul tuleb pöörata tähelepanu kinnipeetava

käitumisele esimese reaalse vangistuse ajal. Hea käitumine vangistuse ajal näitab kõige paremini, kas kinnipeetav on aru saanud oma varasema käitumise ekslikkusest ja kas ta on võimeline seaduskuulekalt elama. H.O käitumist vangistuse jooksul võib nimetada heaks.

Tal on ainult üks distsiplinaarkaristus. Vangistuse ajal oli ta hõivatud erineva kasuliku

tegevusega: ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis on ettenähtud uute

kuritegude toimepanemise riski maandamiseks; töötanud majandustöödel, osalenud B-ja T-

kategooria autojuhtimise kursustel; läbinud elektriku kursused ja vestelnud psühholoogiga. Eeltoodu suurendab H.O resotsialiseerumise võimalusi ning annab kindlust selles, et ta on asunud paranemise teele ja soovib muuta oma eluviisi. H.O on 2 korda premeeritud hea

käitumise eest väljasõitudega. Tal on vabanemisel kindel elukoht ning õe moraalne ja materiaalne toetus. Lisaks on tal võimalus kas asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele. 4.2. määratud karistusest Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et H.O-le

on ta ära kandnud 1 aastat 7 kuud ja ärakandmata on jäänud 5 kuud. See tähendab, et

vabanedes 5 kuu pärast ilma igasuguse kontrollita võib tema naasmine tavaellu olla

raskendatud. Kuigi H.O varem 2 korral ei läbinud katseaega, oli ta siis alaealine ja tal puudus reaalse vangistuse kogemus. Võttes arvesse tema käitumist vangistuse ajal, on kõik

alused uskuda, et seekord on ta võimeline katseaega läbima. Ilma igasuguse kontrollita

vabanemisel on uute kuritegude toimepanemise risk suurem kui endise süüdimõistetu üle

kriminaalhoolduse teostamisel. Kaitsja hinnangul distsiplineerivad vabaduses ranged

eeskirjad ja piirangud endist süüdimõistetut. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik läbida

sotsiaalseid programme, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ja kriminaaltaustaga isikutega suhtlemise keelu määramine aitaks

samuti kaasa endisel kinnipeetaval hoiduda paljudest vääradest tegudest. Kaitsja leiab, et H.O suhtes on karistamise eesmärgid täidetud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

H.O vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on H.O tingimisi ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

6. kaitsja määruskaebus Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda H.O asjaolusid, mis

annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja H.O tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks. Kaitsja on viidanud sellele, et H.O pani eelnevad kuriteod toime

alaealisena ning on nüüdseks oma käitumist muutnud ja näidanud hea käitumisega vangistuses, et suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Määruskaebuse kohaselt on H.O

poolt vangistuses läbitud programmid, hariduse omandamine ja töötamiskogemus ning

vabaduses lähedaste toetuse olemasolu H.O paremini iseloomustavaks asjaoluks, kui tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud.

- 4 -

Ringkonnakohtu hinnangul on H.O puhul kuriteo toimepanemise asjaolud ja eelnevalt

kohaldatud mõjutusvahendite tulemusetus määruskaebuses väljatoodud positiivsetest asjaoludest kaalukamad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus H.O eelnevat elukäiku

hinnates õigesti leidnud, et süüdimõistetu võib olla vabanemisel ohtlik ja taas kriminaalhoolduse nõudeid rikkuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ärakantud karistusaeg

olnud piisav H.O edasise käitumise mõjutamiseks ning uute kuritegude toimepanemise

riski välistamiseks. Kuigi H.O on vangistuses aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides,

õppinud ja töötanud, ei ole ta siiski ka vangistuses suutnud õigusrikkumistest hoiduda, mistõttu on teda distsiplinaarkorras karistatud keelatud esemete omamise eest. Seega ei saa

nõustuda kaitsja väitega, et süüdimõistetu käitumine vangistuses näitab, et ta on võimeline seaduskuulekalt elama.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kriminaalhoolduse kohaldamine oleks H.O edasise õiguskuulekuse tagamiseks piisav. Süüdimõistetu suhtes on juba varasemalt

korduvalt tulemusetult kriminaalhooldust kohaldatud, kuid ta on rikkunud nii käitumiskontrolli nõudeid kui ka pannud toime uue vägivallakuriteo. Kuna H.O kannab

liitkaristust katseajal toime pandud vägivaldse kuriteo eest, tegemata varasemalt mõistetud

karistusest mingeid järeldusi, on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et H.O ennetähtaegne vabastamine oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus on seisukohal, et H.O puhul täidab karistuseesmärke kõige paremini vangistus ning tal tuleb kohtu poolt mõistetud tema süüle vastav karistus lõpuni kanda.

7. tuleb jätta vangistusest tingimisi Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.O ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi H.O õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt H.O-le riigi õigusabi andmisele kulunud 1 tund põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat I. Gromtsevile Advokatuurile

eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 43,20 eurot,

sh käibemaks 7,20 eurot, H.O-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu H.O-lt välja.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Paavo Randma