1-11-7259/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-11-7259

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 23. mai 2013

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7259 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär

Tõlk Ingrid Koddo juuresolekul

Marina . Davõdovits Prokurör Ave Arnim (kirjalik seisukoht) Asja läbivaatamise kuupäev 22.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne M.N tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.N, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta M.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi M.N enne

tähtaega vabastamiseks. M.N on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p Viru Maakohtu 04.10.2011

4,8 4 kuud vangistust 274 lg 1 ja 275 järgi ning karistuseks mõisteti , KarS § järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangitust. KarS § 63 lg 1 alusel

KarS § 6 keima mõistetud karistusega ja 4 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks ras

liitkaristuseks 4 kuud vangistust. mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 28.12.2010 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse osa võrra –

2 aastat 1 päev ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistust viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 03.06.2011 02.10.2013 ja lõpp

2

Kinnipidamisasutuses tal pole M.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi, lõppenud karistusi on 2.

Vabanedes soovib isik asuda elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi

haridust. Enne vangistust on nud erinevatel kohtadel. Enne vangistamist tarvitas isik tööta narkootikume ning liigtarvitas alkoholi (kuritegu toime pandud joobeseisundis). On läbinud

sotsiaalprogrammi xxx Kinnipeetav on kriminaalkorras sõltuvusprobleemi teadvustamiseks. karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab 5. korda. Viru Vangla ei toeta

M.N tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt M.N vanemad on tema vabanemisel

nõus teda toetama nii materiaalselt, kui ka moraalselt. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub.

Prokurör

ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. M.N

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et M.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.N isikut iseloomustavad

andmed - ajal tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

xx xx on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vaatamata varasema le karistustele paranemise te teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest

karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et M.N puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogramm . ides ning omandada töökogemust

Kohus leiab, et arvestades M.N kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

3

korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.N vabastamisega temale Viru Maakohtu 04.10.2011

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / / digitaalselt allkirjastatud