1-13-4077/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

23.mail 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik Margot Mikler

sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul

prokurör Diana Helila

kaitsja Leelo Viil osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

P.K Ik XXX, kodakondsus määratlemata, kesk-eriharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral viimati

- 23.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 alusel vangistusega 3 aastat 4 kuud.

14.10.2011.a. vabanes vanglast peale karistuse kandmist, väärteokorras karistatud 3-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas:

P.K süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eest andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning

omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute

tegemiseks, ning saanud liigipääsu ebaseaduslikul teel Volkconsulting OÜ pangakaardiga seotud pangakontole number XXXXXXXXXXXXX sisestas 02.10.2012 kell 22.01 – 22.02

nimetatud pangakaardi PIN – koodi Swedbank´i sularahaautomaati HAN00091, aadressil Tallinn, Kari 4. Sellise tegevusega sai P.K võtta äriühingu arveldusarvelt sularaha kokku summas 80 eurot ning teostada infopäringu.

Seega P.K pani toime varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku

sisestamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud P.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kriminaalasi nr.1-13-4077

2

Kannatanu MS ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 02.10.2012

ajavahemikus kella 13.30 kuni 22.30 varastati Tallinnas XXX eramaja teisel korrusel asuvast

toast toolil olevast käekotist rahakott, milles olid kannatanule väljastatud erinevad kaardid ja

sularahasummas 190 eurot ning OÜ – le Volkconsulting väljastatud SEB Panga pangakaart, millega võeti 02.10.2012 kell 22.01 pangautomaadist välja sularaha summas 80 eurot /tlk 2 – 5/;

Swedbank AS vastust päringule kriminaalasjas number 12230113977, 18.10.2012 nr A09.04-

200-02/21348 – 2, millest nähtub, et Swedbank AS edastas uurimisasutusele videokaamerate salvestuste väljavõtte 02.10.2012 kell 22.01 – 22.02 SEB pangakaardi kasutanud isikust /tlk 15/;

Asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, 22.10.2012, millega vaadeldi Swedbank AS poolt 18.10.2012 saadetud salvestuste väljatrükid – fotod /tlk 16 – 18/;

Kahtlustatava P.K ülekuulamise protokolle, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitas, et 02.10.2012.a. kella 22:00 ajal leidis Tallinnas Madala tänaval lilleputka juurest maast tumedat värvi naiste rahakoti, milles oli kolm pangakaarti. Rahakoti sahtlis olid mündid, mis ta pani enda taskusse. Ühe pangakaardipeal oli paber, millel oli PIN kood. Ta sisestas antud pangakaardi sularahaautomaati ning sisestas paberil olnud PIN koodi ning võttis arvelt umbes 80

eurot. Seejärel pani pangakaardi rahakotti tagasi ning viskas rahakoti sealsamas olevasse prügikasti. Raha kulutas enda tarbeks. /tlk 19 – 21; tlk 22 - 24/.

Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et P.Kegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud.

Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine

kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on P.K süü kuriteos, mis oli varalise kasu saamise eest

arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise,

sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel tõendamist leidnud. Kohus leiab, et P.K pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ning ka soovis seda.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.

Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud, karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et P.K on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral viimati 23.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg

2 p 2 alusel vangistusega 3 aastat 4 kuud ning 14.10.2011.a. vabanes karistuse kandmisest.

Antud kriminaalasja kuriteoepisoodi pani süüdistatav toime aasta peale vanglast vabanemist. Väärteokorras P.K on varem karistatud 3-l korral ning talle mõistetud rahatrahvid on tasumata. Isik on jätkanud kuritegude toimepanemist, hoolimata asjaolust, et teda on nende

eest karistatud korduvalt ka reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei saavutaks karistuse eesmärki, samuti isikul puudub kindel sissetulek ning tal tuleb tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega.

Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku

kahetsust ning samuti asjaolu, et varastatu väärtus on küllaltki väikene, toime on pandud 1

3 kuriteoepisood, on kohtu seisukoha kohaselt võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust alla keskmisele määrale lähedases määras, mille võib jätta tema suhtes tingimuslikult täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile.

Tsiviilhagid

Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju

õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt

tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on P.K süü

kannatanutele kuulunud asjade suhtes tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle

suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on põhjendatud täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt,

kuuluvad P.K-lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme

kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb P.K-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopia tasu 0,45 eurot. Kohtu hinnangul ei esine P.K erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, KarS § 74, VÕS § 1043 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada P.K KarS § 213 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus P.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistus ei pöörata täitmisele kui P.K ei

pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

4

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata P.K Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.K-le määratud 18-kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 23.05.2013.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista P.K-lt tsiviilhagi summas 82,90 eurot Volkconsulting OÜ kasuks (a/a XXXXXXXXXXXXX SEB Pank).

Välja mõista P.K-lt sundraha 480 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja

kaitsjatasu summas 151.20 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 24.03.2014.a.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik