1-12-6201/33 · 1-12-6201/33 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6201 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. aprilli 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu V.G (V.G) kaitsja advokaat Aivar Kello (Kello) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Tartu Maakohtu 30. aprilli 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu V.G kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 43,20 eurot (nelikümmend kolm eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 7,20 eurot (seitse eurot ja kakskümmend senti), advokaat Aivar Kellole tema poolt V.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.

4. V.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „V.G 1-12-6201 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4.09.2012 otsusega tunnistati V.G süüdi KarS § 201 lg 2

p 1, § 121 ja § 120 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis

2 liitkaristuseks 8 kuud 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendati KarS § 74 lg 5 ja § 69

alusel 534 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrati 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati V.G üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2. 18.10.2012 saabus Tartu Maakohtusse kriminaahooldusametniku erakorraline ettekanne V.G-le täiendava kohustuse – mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja narkootilisi aineid – määramiseks. Ettekande kohaselt rikkus V.G kontrollnõudeid – ta ei elanud kindlaksmääratud elukohas ega küsinud luba oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks lahkumiseks.

3. Tartu Maakohus jättis 29.10.2012 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande V.G-le täiendava kohustuse määramiseks rahuldamata, kuna KarS § 74 lg 4

ei ole üldkasuliku töö tegemisel kohaldatav ja kohtul ei ole seaduslikku alust lisakohustuste määramiseks.

4. 18.12.2012 saabus Tartu Maakohtusse kriminaahooldusametniku erakorraline ettekanne

V.G-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt ei ole

hooldusalune täitnud kontrollnõudeid – ta ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ega elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. Tartu Maakohtu 10.01.2013 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline

ettekanne V.G-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus

leidis, et rikkumised olid tingitud eelkõige sellest, et V.G oli määratud elama ema elukohta, kellega tal on konfliktid ja kus ta pole aastaid elanud. Sissetulekute puudumine takistas tal Võrru kriminaalhooldusele sõita.

6. 4.03.2013 saabus Tartu Maakohtusse kriminaahooldusametniku erakorraline ettekanne

V.G-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt hoiab

hooldusalune üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega järgi kontrollnõudeid: ta ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ega elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Esimene üldkasuliku töö tegemise ajakava MTÜ Kristlikus

Kodus koostati 11.02.2013-18.02.2013. Hooldusalune ei sooritanud üldkasulikku tööd ühelgi

päeval, ei teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku. 18.02.2013 ei ilmunud hooldusalune registreerimisele, 20.02.2013 helistas ta kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ei ela enam Tartus, vaid on Harjumaal XXX .

7. Tartu Maakohtu 30.04.2013 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati

V.G-le Tartu Maakohtu 4.09.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 8 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

7.1 Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et V.G on

käesolevaks ajaks talle määratud 534-st üldkasuliku töö tunnist ära teinud 37 tundi. Ta ei ole kinni pidanud ühestki kokkulepitud ajakavast. Kahe viimase ajakava järgi käesoleval aastal ei ole ta teinud ühtegi töötundi. Esimese ajakava järgi töö mittetegemiseks tal mõjuvaid põhjuseid ei

olnud. Teise ajakava ajal on mittetöötamine põhjendatud osaliselt, s.o ajavahemikus 2.04-

15.04.2013, mil V.G oli haige. Töötamine oli planeeritud kuni 26.04.2013 ja seega

oleks V.G pärast 15.04.2013 pidanud tööle minema. Pärast 26.03.2013 toimunud kohtuistungit tuli kriminaalhooldusametnik V.G-le vastu ja võimaldas tal üldkasuliku

töö tegemist jätkata. Tartu Maakohtu 10.01.2013 määruses on kohus samuti hoiatanud

V.G, et kui ta ei järgi kontrollnõudeid ega tee töötunde vastavalt kokkulepitud

ajakavale, võib ta minna vangistust kandma. Vaatamata sellele ei ole V.G oma

suhtumist muutnud ega ole suutnud teha ühtegi töötundi. Eksperdi arvamusest nähtub, et V.G ei ole tervisest tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemiseks. Tõsiseltvõetav ei

3

ole ka V.G põhjendus, et ta ei saanud tööd teha seoses sellega, et ootab mandlioperatsiooni. See ei ole selline olukord, mis takistaks tal töö tegemist.

7.2 Kogu käitumiskontrolli aja jooksul ei ole V.G suutnud täita kohustust elada kindlaksmääratud kohas. Ta on pidevalt elukohti vahetanud. Tartu Maakohtu 4.09.2012 otsusega

määrati tema elukohaks XXX ja õppeaasta kestel XXX . 17.10.2012 koostatud erakorralise ettekande põhjal teatas hooldusaluse ema, et elukoha aadressis toimus vahetus ning hooldusalune elab aadressil XXX . Perekonnas esinevate konfliktide tõttu keeldus V.G elamast Võrus. 5.10.2012 avaldas hooldusalune, et asus elama tuttava K.H. juurde aadressil XXX . 20.02.2013

helistas hooldusalune kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et elab aadressil XXX , Tallinn.

26.03.2013 kohtuistungil nimetati V.G elukohtadena veel XXX , XXX ja (istungi toimumise hetkel) XXX .

7.3 Kui elukoha sage vahetamine on vabandatav sellega, et V.G on emaga

keerulised suhted ning tal tekkisid Tartus Pikal tänaval üüritud korteri eest tasumisel

makseraskused, siis puuduvad igasugused mõistlikud selgitused sellele, miks V.G ei saanud küsida kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba, et uude elukohta elama asuda. Pärast

eelmise erakorralise ettekande arutamist lahkus ta Tartust Tallinnasse ilma luba küsimata.

26.03.2013 toimunud kohtuistungil tunnistas V.G ise, et ei ole elanud Tartus Pikal tänaval 2 kuud ning elukoha vahetamiseks luba ei küsinud. V.G suhtumist ja käitumist

iseloomustab ka praegune olukord – ta elab teist nädalat naiste varjupaigas, millest ta

kriminaalhooldajat ei informeerinud ning hooldaja sai oma hooldusaluse asukoha teada alles kohtuistungil. Seega on V.G rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust mitte lahkuda ilma kriminaalhooldaja loata oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks.

7.4 Lisaks eeltoodule on V.G pärast eelmise ettekande arutamist rikkunud ühel korral

registreerimiskohustust – ta ei ilmunud registreerimisele 18.02.2013. Ta helistas 20.02.2013 kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ei ela enam Tartus, vaid on Tallinnas. Selline rikkumine ei ole ühekordne, varasemast ajast on V.G veel 4 registreerimiskohustuse rikkumist.

7.5 Eeltoodu näitab, et V.G ei ole võimeline oma suhtumise tõttu üldkasulikku tööd tegema ja see ei ole talle sobiv karistuse kandmise viis. Samuti ei ole ta suuteline täitma

käitumiskontrolli nõudeid. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et V.G tegemata töötunnid tuleb asendada vangistusega. V.G on üldkasulikust tööst ära teinud 37 tundi, mis vastab 18,5 päevale vangistusele. Eeltoodu alusel tuleb V.G-le mõistetud 8 kuu 27

päeva pikkusest vangistusest lugeda kantuks 19 päeva vangistust. V.G poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 8 kuud 8 päeva vangistust.

8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V.G kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja argumendid on järgmised.

8.1 Antud asjas on V.G-le tehtud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mis

tuvastas tal kerge vaimse alaarengu. V.G selgitas, et elab alates 17.04.2013 naiste varjupaigas, leping on sõlmitud kuni 7.05.2013. Tööl ei käinud ta seetõttu, et arst ei lubanud.

Erakorralises ettekandes heidetakse V.G-le ette, et ta ei suuda täita kohustust elada

kindlaksmääratud kohas. Selline probleem on V.G tõepoolest, kuid probleem on pigem objektiivne. V.G ei ole lihtsalt kuskil elada, mistõttu ta elab praegusel hetkel turvakodus.

8.2 Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega karistuse täitmisele pööramise vajadusest. Kaitsja

märgib, et kohtuistungil avaldas V.G , et soovib ja on võimeline kriminaalhooldust

jätkama ja üldkasuliku töö tunde tegema. Väheoluline pole kaitsja hinnangul ka see, et

V.G on väga noor inimene ja tema mõjutamine peaks olema võimalik ka siis, kui

4

karistust täitmisele ei pöörata. Kohus oleks võinud anda V.G-le võimaluse jätkata üldkasuliku töö tegemist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja tuleb

jätta muutmata ning V.G määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata, rõhutades täiendavalt järgnevat.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

10. Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et V.G on korduvalt

rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest,

mis on järjekorras juba kolmas, nähtub, et V.G on järjepidevalt eiranud registreerimiskohustust, teavitamata kriminaalhooldajat oma mitteilmumise põhjustest. Samuti ei ole V.G katseaja algusest peale elanud kindlaksmääratud elukohas ega taotlenud luba

elukoha vahetamiseks. Lisaks kontrollnõuete rikkumisele pole V.G suutnud kinni pidada ka üldkasuliku töö tegemise ajakavadest ning 534 üldkasuliku töö tunnist on ta sooritanud

vaid 37 tundi. Mõjuvaid põhjuseid, mis takistanuks V.G üldkasulikku tööd teha, süüdimõistetul ei olnud (v.a 2.04-15.04.2013, mil V.G oli haige). V.G suhtumine mõistetud karistusse näitab, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud kohustusi

täitma. Eelnev annab ringkonnakohtu hinnangul aluse arvata, et mõistetud karistus ei ole V.G puhul olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki.

11. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Käesoleval juhul ei ole V.G esinenud objektiivseid takistusi üldkasuliku töö ajakavast kinnipidamiseks ega kriminaalhooldaja oma elukohavahetustest teavitamiseks. Siinkohal rõhutab

ringkonnakohus, et V.G oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust,

selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest.

Kuivõrd V.G ei ole seni kontrollnõudeid nõuetekohaselt täitnud ega pidanud kinni

üldkasuliku töö tegemise ajakavadest, ei ole ringkonnakohtu jaoks usutav, et V.G suudaks edaspidi kehtestatud kohustusi nõuetekohaselt täita.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus