4-13-1078/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mail 2013

.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1078 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Väärteoasi G.Z-i kaebus PPA Ida prefektuuri 23.02.2013 kiirmenetluse otsusele nr 10220912615188 väärteoasjas nr 2440,13,001081, millega temale LS § 259 lg 2 p 1 alusel määrati rahatrahv 30 trahviühikut s. o 120 eurot Väärteoasja arutamise aeg 29.04.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

Ida Prefektuuri esindaja Aleksandr Urb Menetlusalune isik , ik xxx, G.Z elukohtxxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS: Rahuldada G.Z-i kaebus osaliselt ning Osaliselt muuta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri kiirmenetluse otsus nr 10220912615188 väärteoasjas nr 2440,13 millega temale Liiklusseaduse § 259 lg 2 p ,001081, alusel määrati rahatrahv 30 trahviühiku t s.o 120 eurot ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

G.Z süüdi tunnistada LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks . rahatrahv 10 trahviühikut s.o 40 eurot

Rahatrahv tasuda

neljakuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220912615188 selgituseks G.Z nr 4-13-1078 rahatrahv.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.mail 2013.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED:

G.Z-i kohta koostati 23.02.2013 aastal kiirmenetluse otsus nr. 10220912615188 selle kohta, et ta alkoholijoobes olles kell 22.30 liikus jalakäijana sõiduteel, kus Kalevi t maja nr 35 suunas tuigerdas ja segas liiklust, takistades sõidukeid. G.Z rikkus LS § 22 lg 1 s.o

(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada - kõnniteel ning jalgratta ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat. -

G.Z-i rikkumine kvalifitseeriti LS § 259 lg 2 p 1 järgi

(1) Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § 226, 234, 236, 237, 239 või -s sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

(2) Sama teo eest: 1) kui see on toime pandud joobeseisundis;

G.Z kinnitas t oma allkirjaga. Oma seletuses tunnistas kiirmenetluse kohaldamise nõusoleku ta, et oli tarvitanud alkoholi tlk.8.

Väärteo kiirmenetluses kontrolliti indikaatorvahendiga G.Z-i alkoholijoovet kell 22.33 23.02.2013 ja indikaatorvahendi näit oli 0,92 mg/l s.o isikul oli tuvastatud alkoholijoove.

Samas protokollis, kontrollile allutatud isiku alkoholijoobele viitavad selle pöördel on kajastatud tunnused:

käitumine oli tunni G.Z-i statud normaalseks, tal esines silmade punetus ja tal olid kerged koordinatsioonihäired.

Kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja Aleksandr Urb kohtule tõendi tlk. 18, millest nähtub, et

19.04.2013 teatas Kohtlaxxx Järve Linnavalitsus, et maja eest läbivale sõiduteele olid novembri kuus 2012.aastal paigaldatud keelumärgid nr. 351 SUURIM KIIRUS -30 km/t ja nr. 361 Parkimiskeeld.

Tõend tlk. 19 esitatud fotol on vaade kõnealusele tänavale talvetingimustes vastavate eelviidatud keelumärkidega, mis kajastatud tõendil tlk. 18. Kohtvälise menetleja selgitusest nähtub, et foto on tehtud detsembrikuus. 26.02.2013 esitas G.Z Kiirmenetluse otsuse peale kaebuse, milles selgitas, et ta ei ole nõus rikkumise faktiga ja trahvisummaga.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et ta oli tõepoolest tarvitanud alkoholi ja tuli koos sõbraga esialgu mööda kõnniteed. Kuna kõnniteel seisis ekskavaator, millest möödumiseks oli vaja astuda sõiduteele, et tänavat ületada, ta ei käinud keset sõiduteed. Sõidutee ääres olevate lumevallide tõttu kuid

ei olnud võim sõiduteed ületada. Väljas oli pime. alik antud kohas

Rohkem autosid sel teel ei liikunud. Kohtule e Google internetiportaalis sitatud tõend, kaardilt tehtud fotolt oli näha, et tegemist on õuealaga ja Kalevi t 35 maja juures on liiklusmärk, mis tähistab õueala.

Foto on tehtud suvel. Kiirmenetlusega nõustus menetlusalune isik seetõttu, et teda oleks vastasel korral viidud kainenema, kuid tal oli kodus rase naine ja seetõttu, et hoida ära tema olukorras närveerimine nõustus ta kiirmenetlusega.

Kohus uuris tlk. 9, kus on esitatud kiirmenetluse otsuses menetlusele allut atud isiku omakäelise ütluse

tõlge vene keelest , mis on tõlgi poolt allkirjastamata ja tõlge ei vasta G.Z-i eesti keelde omakäeliselt kirjutatud selgituse tekstile ja on valetõlke tunnustega.

Nimetatud eestikeelne

tõlge on eksitav ja moonutab väärteo asjaolusid. Väärteos ei ole tuvastatud elektriautole etteastumist vaid on kaebuse esitaja poolt nimetatud ekskavaatoriks. Seega kohus jätab nimetatud leheküljel asuva tõlgitud teksti välja tõendite kogumist.

Kiirmenetluse otsuses kajastatud süüdistuses on märgitud, et G.Z tuigerdas sõiduteel ja segas liiklust, takistas sõidukeid. Samas ei nähtu tunnistaja ütlustest ega ka G.Z-i ütlustest, et peale politseisõiduki oleks antud teelõ teisi sõidukeid liikunud. igul

ütlustest nähtub otseselt, et teisi sõidukeid ei olnud ja nimetatud väide on ümber G.Z-i

lükkamata Sõiduteel liikunud ja liiklusjärelvalvet teostanud politseipatrullauto pööras antud tänavale just .

maja nr 35 juures ja liikus

aeglaselt. Seega kiirmenetluses tunnistaja ja G.Z-i väitel väga ei ole tuvastatud sõidukite vaid ühe politseisõiduki liiklemine xxx suunas ja väärteootsuses kajastatud väide – G.Z takistas Kohus sõidukeid - ei ole kiirmenetluses kogutud tõenditega tõendatud.

leiab, et eeltooduga on vähenenud menetlusalusele esitatud süüdistuse maht kuna tegemist oli ühe politseipatrullautoga.

G.Z-ile on esitatud süüdistus, et ta tuigerdas kõnniteel. Samas ei kinnita nimetatud süüdistust kiirmenetluses kogutud tõendid: Kohus uuris tunnistaja Axxx Rxxx ütlusi kohtuistungil ja kohtuvälises menetluses ning leidis, et need ütlused on omavahel vastuolus ning esmalt ei seondu need indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatud asjaoludega.

AxxxRxxxa ülekuulamise protokollis tlk. 11, tunnistaja selgitas, et 23.02. 2013 kell 22.30 märkas tunnistaja patrullautoga sõites, et Kalevi t 35 juures kõndisid 2 isikut sõiduteel patrullautole vastu.

xxxt xxx

- G.Z - üks noormees lõi käega vastu politseiautot. Politseiauto peatus ja selgitati välja, et isik oli alkoholijoobes ja tal olid kerged koordinatsioonihäired.

G.Z-i ütlustest nähtub, et ta ei käinud keset sõiduteed. Ta ei tekitanud sõidukile mingeid vigastusi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kajastatud, ning tunnistaja Axxx Rx xx ülekuulamise protokollis tlk.11 on kinnitus, et kaks inimest liikusid sõiduteel neile vastu konkretiseerimata sõidutee osa kus need isikud liikusid.

Kohtuistungil ei iseloomustanud tunnistaja menetlusaluse isiku käitumist mingil moel tuigerdamisena ja ei kinnita väärteootsuses kajastatud asjaolu, et isik tuigerdas sõiduteel. Samuti ei selgitanud tunnistaja, milles kerged koordinatsioonihäired isikul väljendusid, kui tegemist oli lumise sõiduteega, mille äär i isik oli ka alkoholijoobes. Tunnistaja ütlustest tes kuhjatud lumevallid, kuig ei selgu, kas isiku koordinatsioonihäired olid tingitud alkoholi tarvitamisest, lumisest teest või mõlemast ja kas see on samastatav tuigerdamisega.

kohtuistungil on vastuolus indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, Kohus leidis, et tunnistaja ütlused

kus viimases on G.Z-i käitumise kohta märge, et see oli normaalne. Tunnistaja ülekuulamise protokollis G.Z-i käitumise kohata peale tema alkoholitarvitamist iseloomustavaid andmeid ei ole selgitatud kuid kohtuistungil tunnistaja iseloomustas menetlusaluse isiku käitumist agressiivseks seda täpsustamata. Samas nähtub, et väärteo menetlustoimingute tegemise ajal G.Z-i

suhtes erivahendeid: gaasi, käeraudu, kainenemisele toimetamist ei kasutatud, mistõttu kohus leiab, et tunnistaja väide agressiivsuse kohta ei vasta kogutud tõendite kogumile. Ligi kolm kuud peale sündmuse toimumist antud täpsus iseloomustava väite jätab kohus tunnistaja tamata eeltoodust tulenevalt tähelepanuta.

Tunnistaja A.Rxxx selgitas, et menetlusalune isik peatus hetkeks politseiauto juures lõi käega vastu politseisõidukit. Teine isik läks edasi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et menetlusalusele isikule esitati küsimusi eelkõige politseiauto löömise kohta ja kohe paluti istuda politseiautosse. Kuna teine isik, kes samuti väidetavalt kõndis sõiduteel ja mõlemad isikud olid koos, siis politseiametnike menetlushuvi teise sõiduteel liikuva jalakäija suhtes täielikult puudus.

poolt politseiautoga füüsiline kontakt toimus ja seda ei eita Seega järeldab kohus, et G.Z-i

otseselt ka menetlusalune isik ise, kuid kuna kiimenetluse otsuses ei ole menetlusalusele isikule

inkrimineeritud LS § 259 lg 2 p 3 liiklusohu tekitamist, ei ole kohtul alust raskendada menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja olukorda.

liikumine alkoholijoobes Kohus leidis, et G.Z rikkus LS § 22 lg 1 sätestatut ja tema jalakäijana sõiduteel ohustas tema enda tervist ja elu, kusjuures inkrimineeritud rikkumise ohtlikkust iseloomustab isiku tahtlik füüsiline kontakt sõidukiga ja raskemad tagajärjed hoidis ära üksnes sõidukijuhi poolt tarvituselevõetud abinõud s.o väga aeglane liikumine ja õigeaegne peatumine.

Kohus leidis, et kiirmenetluse käigus on kohtuväline menetleja keskendunud eelkõige aga G.Z-i käitumises just liikuva politseiauto löömise asjaolude väljaselgitamisele jättes aga sellise käitumise süüdlasele inkrimineerimata Kohus leidis, et kiirmenetluse käigus ei ole ka kohtuväline .

menetleja esitanud kohtule sündmuskoha kohta fotomaterjali sündmuskohast vahetult selle toimumise ajal, mis kajastab ekskavaatori paiknemist kõnniteel ja jalakäijate võimalusi sellest takistusest ohutuks möödumiseks ja sõidutee ületamiseks. Kiirmenetluse materjalides ühe tunnistaja ja menetlusaluse isiku vastuoluliste ütluste tõttu ei ole kohtul võimalik tõendi kujunemist jälgida sündmuskoha visuaalselt tajutavate asjaoludega tihedalt seostatud sündmuse käigus.

vastutust kergendavaid Väärteomenetluse käigus kohtus ei tuvastanud kohus G.Z-i ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et kiirmenetlust kohaldatakse tulenevalt VTMS § 55 lg 1 alusel kui selle toimepanemise asjaolud on selged. Kohtuväline menetleja on seega rikkunud VTMS § 55 lg 1 nõudeid, mida riigikohus oma otsuses nr. 3-1-1-39-

03 selgelt väljendas.

Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule karistuseks LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahvi

30 trahviühikut s.o 120 eurot, kuid on kajastanud väärteootsuses selle toimepanemise asjaolusid mitmetitõlgendatavalt, konkretiseerimata sõidukite takistamise asjaolusid puudutavat käitumist( kas isik u tegevusega) liikus keset sõiduteed või mu ja ilmselgelt on antud süüdistuses

väljendatud sõnaline süüdistus mahult suurem kui seda väljendab väärteona kvalifitseeritud rikkumine LS § 22 lg 1 järgi s.o

(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal.

Seega eeltoodut arvestades vähendab kohus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse suurust sest tulenev raskendav asjaolu - alkoholijoobes miinimumilähedaseks, sest seadu

viibimine - on motiveeritud on hõlmatud väärteokvalifikatsiooniga, isik tunnistab oma süüd ja edaspidi hoiduma sellistest rikkumistest.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik