1-09-14221/92 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-14221

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

20.mail 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu A.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

l e i d i s :

Pärnu Maakohtu 23.detsembri 2010.a otsusega tunnistati A.E süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS

§ 76 lg 6 alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 17.oktoobri 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 19 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.juulil 2011.a.

A.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 02.novembril 2014.a.

A.E on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Pärnu Maakohtu 24.oktoobri 2005.a otsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega,

mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks;

2. Pärnu Maakohtu 06.juuni 2006.a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel 300 päevamäära

suuruse rahalise karistusega ja lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks;

3. Pärnu Maakohtu 09.oktoobri 2006.a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel 2 kuu pikkuse

vangisetusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 24.oktoobri 2005.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks;

4. Pärnu Maakohtu 17.oktoobri 2007.a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel 2-aastase

vangistusega, mis vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu KrMS § 238 lg 2 alusel 1

aasta ja 4 kuu pikkuseks vangistuseks, mille kandmiselt ta Harju Maakohtu 26.septembri 2008.a määruse alusel tingimisi ennetähtaegselt vabastati, lisakaristusena mõisteti otsusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks.

Väärteokorras on A.E samuti karistatud korduvalt.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.E üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõisteti asuda vabanedes elama oma isa ja kasuema juurde, kes on ka andnud nõusoleku süüdimõistetu nende juurde elamaasumiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti on vajaliku nõusoleku andnud elukoha tegelik omanik, kes ise seal ei ela. Isa juures on süüdimõistetul võimalik esialgu ka tööd saada.

A.E kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabaneda, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning mõistab sellega kaasnevaid nõudeid. Süüdimõistetu sõnul on ta oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Ta asuks elama enda isa juurde, kes talle ka tööd

võimaldab. Endiste tuttavatega ta suhtlemist enam jätkata ei soovi ja hoidub alkoholi tarvitamisest.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta.

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on A.E ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel eluja töökoht oma isa juures. Samuti on tal olemas lähedaste toetus. Positiivne on see, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, omandanud puidupingitöölise eriala ja osalenud tööhõives.

Ennetähtaegse vabastamise korral aga tuleb kohtul arvestada, et A.E on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud varem tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda

on vangistuse kandmiselt ka ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest

hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks oleva

kuriteo on süüdimõistetu pannud toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval

katseajal. Ka teised varasemad kuriteod on osaliselt toime pandud eelmiste karistustega mõistetud katseajal. A.E-le 2006.a. otsusega mõistetud rahaline karistus on samuti kuriteo eest, mis oli toime pandud katseajal. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused katseaegade, rahalise karistuse ja ennetähtaegse

vabastamise näol, ei ole A.E-le piisavat mõju avaldanud. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud seadusekuulekalt elama ja vabanedes kriminaalhoolduse

nõudeid täitma, siis ei ole kohtul piisavat veendumust selles osas siiski tekkinud. Seljuures

tuleb ka arvestada, et ka vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud täielikult temale seatud reegleid järgida kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Materjalidest nähtuvalt on A.E pannud peamiselt toime liiklussüütegusid ja nendega seonduvalt ka karistuse täitmisest kõrvalehoidumisi, kuid viimane kuritegu oli oluliselt

raskem, s.o grupiviisiline röövimine. Seega on tema kuritegelik käitumine ja ühiskonnaohtlikkus oluliselt suurenenud. Tema kuritegeliku käitumise peamiseks mõjuteguriks

tuleb materjalide põhjal lugeda alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevat impulsiivsust ja

mõjutatavust. Teiste isikute poolset negatiivset mõjutatavust on materjalidest nähtuvalt

tunnistanud ka süüdimõistetu ise, tuues selle välja viimase kuriteo põhjusena. Kuigi süüdimõistetu sõnul ei soovi ta vabaduses enam negatiivset mõju avaldavate isikutega suhelda,

tahab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning on vangistuses läbinud ka seda toetavad

sotsiaalabiprogrammid, siis leiab kohus, et A.E-le oleks vajalik siiski vangistust

edasi kanda, et tagada kinnipidamiskoha piiratud tingimustes pikemaaegsem eemalolek

alkoholi tarvitamise võimalustest ja varasemast suhtlusringkonnast, et kindlustada seeläbi motivatsiooni neist ka vabanemisel hoiduda.

Samuti ei saa kohus olla veel piisavalt veendunud, et süüdimõistetul oleks olemas täielik motivatsioon nimetatud ohuteguritest eemalehoidmiseks, arvestades seda, et ka vangistuses on

ta distsiplinaarrikkumist toime pannes toiminud ilmselt hetkelise heaolutunde ajel, üritades jalutuselt tulles salaja sigarette sisse tuua.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et ta suudaks edaspidi vabaduses seadusekuulekalt käituda ning nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Samuti peab kohus

vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei tule

käsitleda seadusest tuleneva reeglina ja kohustusliku õigusena kõigi süüdimõistetute puhul. Seda saab siiski kohaldada vaid nende süüdimõistetute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära

teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et A.E puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi karistuste kandmiseks, tema õigusvastase käitumise korduvust ja raskenemist. Seega leiab kohus, et

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Jätta vabastamata süüdimõistetu (IK xxx) temale Pärnu Maakohtu A.E

23.detsembri 2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu

Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik