1-11-11645/59 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Kriminaalasi nr.1-11-11645

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21. ma

il 2013.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-11645 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Prokurör Ave Arnim Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu E.J, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta suhtes karistusjärgne E.J käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 02.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

E.J tunnistati s kohtuotsusega KarS üüdi Viru Maakohtu 26.10.2013 § 121 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 10.12.2010 kohtuotsusega mõistetud k e võrra mõstes liitk d 24 päeva aristus aristuseks 2 aastat 5 kuu vangistust. Karistuse kandmise . algus 10.12.2010 ja lõpp 03.06.2013

2

Kinnipidamisasutuses

on 1 kehtiv E.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal distsiplinaarkaristus. Vabanemisjärgselt on tal võimalik lõpetas vanglas asuda elama ema juurde aadressil xxx. Isik viibides 2012 kevadel 9.klassi. Alates 01.09.2012 õpib vanglas puidupingitöölise erialal. Suhtub enese täiendamisse positiivselt. Isikul puudub vabanedes töökoht. Rahalisi nõudeid omab väärtuses 2684,18 eurot. Majandusliku toimetuleku oskus puudub, kuna sai süüdimõistetuks alaealisena. Varasemad kuriteod olid röövimised materiaalse kasu saamise eesmärgil. Sissetulek vangistuses puudub. Kinnipeetava ema on nõus isikut peale vabanemist igati toetama. On karistatud korduvalt väärteo korras rahatrahvidega AS § 71 alusel. Vangistuses on pandud

psühhiaat On läbinud Viru Vanglas ri poolt alkoholi kuritarvitaja diagnoos xxx.

sotsiaalprogrammi "xxx", mis vähendab oluliselt sõltuvusainetest tulenevat riski. Agressiivse

käitumise risk on kõrge ja seda võib võimendada alkoholijoobes viibimine. Vabanedes on tõenäoline, et isik hakkab alkoholi tarvitama. Ei näe alkoholi tarbimisega seotud riske.

Vestlustel on agressiivne, soovib ainult endale heaolu tagada ennast õigustades arvestamata teiste isikute seisukohti. On korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes. Kaotab enesekontrolli negatiivsete emotsioonide tõttu. Ei tule talle ebameeldivates situatsioonides toime, kipub neid vägivallaga lahendama. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. On läbinud vangistuses agressiivse käitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammid "xxx" ja "xxx ".

E.J on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varasemalt on isik toime pannud röövimisi, ähvardamise, transpordivahendi omavolilise kasutamise, sissetungimised ja vargused. Viimane kuritegu on teise isiku kehaline . väärkohtlemine Kinnipeetava puhul vangla hindas, et uue jooksul on kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta 69%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 63%. Viru Vangla taotleb

E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et E.J on korduvalt tahtlikke kuritegusid toime pannud naabri suhtes, kes on (kinnipeetava ema sõnul) lahkunud aadressilt xxx. E.J vabanemisel on olemas kindel elukoht ema juures. Samas on E.J väljendanud soovi asuda elama mujale, kuna vanemate elukoht on ülerahvastatud.

Arvestades kinnipeetava vangistusele eelnenud krim viibitud aega inaalset käitumist, vangistuses võib eeldada, et E.J tutvusringkonda võivad kuuluda kriminaalset mõttevii

si toetavad isikud. Vangistusele eelneval ajal viibis E.J tihti öösiti sõprade juures ning emal puudus ülevaade poja tegemistest väljaspool kodu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetava ema sõnul elukohta vahetanud või oma pere loonud varasemalt samas as ega E.J enne vangistust

ulas elanud sõbrad/tuttavad, kell lävis. Kinnipeetaval on põhiharidus omandatud. Käesoleval ajal omandab puidupingitöölise xxx-s eriala, kuid puudub eelnev töökogemus ning mille tõttu võib töökoha leidmine raskendatud. olla

Kinnipeetava ema sõnul võib leida poeg esmalt tööd kas kasuisa või venna töökohas, kuid kokkulepped tööandjatega puuduvad. E.J on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid katseaja jooksul pani toime uue tahtliku kuriteo. Vangistuses viibides on E.J-ile määratud korduvalt distsiplinaarkaristusi. Samuti on ta toime pannud karistuse kandmise ajal tahtliku kuriteo. E.J on osalenud: 04.01.2010 - tugigrupis; 22.02.2011 MTÜ Convictus Eesti korraldatavas sõltuvusprobleemiga 04.02.-28.03.2011 sotsiaalabiprogrammis "xx "; Alates 27.11.2012 sotsiaalabiprogrammis "xxx ".

3

Prokurör andis arvamuse ning ei toeta suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli E.J kohaldamist. E.J ei soovi olla

allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kohus tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri

ja E.J arvamused, leiab, et suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli E.J

kohaldamine ei ole p

õhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad E.J

andmed - nenud tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järg perioodil. E.J on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme

alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeld puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist ada, et E.J

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

E.J ei soovi amist ja leiab, et tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli määr vanglasse ta ei soovi sattuda n Ta soovib leida endale ing otsib endale kohe ka töökoha. eraldi elamispinna, sest vanemate juures kahetoalise korteris on , kuna ilmne ülerahvastatus seal elab praegu 4 inimest.

Kohus leiab, et E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu e E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / digitaalselt allkirjastatud

Loretta Pikma Kohtunik