1-12-9684/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-9684

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.mail 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-9684 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Gert Ait´i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Gert Ait, isikukood: 38910025212, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta Gert Ait´i tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga ema poolt Gert Aitile osutatud taotlus ja määrata t

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 7,20 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista Gert Aitilt kriminaalmenetluse kulud: 43,20

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Gert Aitil tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gert Aiti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsusega tunnistati Gert Ait süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 121 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud.

Karistuse algus 18.05.2012

ja lõpp 18.08.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.01.2013.

Kinnipidamisasutusest Gert Aiti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „ “ ja „ “ ja ajavahemikul 26.11.2012 xxx xxx -25.02.2013 teostanud vanglas majandustöid. Vabanedes asub kinnipeetav elama õe poolt üüritud 2-toalisesse korterisse aadressil xxx. Isikul on 8.klassi haridus. Pärast vabanemist puudub kinnipeetaval töökoht. Enne vangistust töötas xxx kaupluses klienditeenindajana. K-raha andmete kohaselt on isikul tasumata rahalisi nõudeid 1151,87 eurot. Kinnipeetava sõpruskonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega on toime pandud mitmeid kuritegusid. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Kinnipeetava sõnul on ta jätkuva majandusliku ebaedu puhul valmis uuesti varastama. See on ka tõenäoline kuna ka vanglas omandas teistele kinnipeetavatele kuuluvaid sigarette. Vangla toetab Gert Aiti ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema taasühiskonnastamist ja edaspidist õiguskuulekat käitumist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama aadressile xxx. Tegu on 2- toalise üürikorteriga, mis on sõlmitud korteri omaniku ja vahel tähtajaga 10.12.12 xx xx -

10.12.2014. Pärast vabanemist puudub Gert Aitil töökoht. Täitise andmetel esineb kinnipeetaval mitmeid võlgnevusi kohtutäituritele. Õde on andnud kirjaliku nõusoleku Gert Ait xx xx

ennetähtaegseks vabanemiseks antud elamispinnale. Kinnipeetava õde ja tema elukaaslane töötavad ja nad on nõus Gert Aiti materiaalselt toetama. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kõik varavastased, lisandunud on kehaline väärkohtlemine. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid katseajad ei ole kulgenud rahuldavalt, sest isik on pannud sel ajal toime uued kuriteod. Vabaduses kuuluvad kinnipeetava sõpruskonda kriminaalkorras karistatud ja alkoholilembelised isikud, kes on kuritegude sooritamisel üheks suuremaks soodusteguriks.

Gert Ait taotleb kohtult tin . gimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Kaitsja toetab kaitsealust ja leiab, et vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud. Isikul on kindel elkukoht ja lähedaste toetus. Ta on motiveeritud asuda seadusekuulekale elule. Isiku vabastamist toetavad vangla ja prokuratuur.

Prokurör kirjalikult toetab Gert Aiti . Leiab, et nimetatud tingimisi ennetähtaegset vabastamist

süüdimõistetu puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli jätkuvalt maandada uute aja jooksul saaks Gert A it süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur toetab, isiku taasühiskonnastamise ( tingimisi ennetähtaegset vabas resotsialiseerumise) huvides, Gert Aiti tamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustused.

3(4)

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se

arvesta liku seisukohta, leiab, et Gert Ait des prokuröri kirja tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne täht Kohus võtab aega karistusest vabastamine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Gert Ait on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda.

Kõik Gert Ait´i poolt toimepandud kuriteod on varavastased (süstemaatilised vargused) millele lisandus kehalise väärkohtlemine neist ühel kor . Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel ral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga mõlemal korral pani toime uued varavastased kuriteod , ja viimasel korral lisaks kehalise väärkohtlemise.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-14 Gert Aiti on 30 korral karistatud ) on näha, et

väärt väheväärtusli eokorras, nendest 2 korral ku asja varguse eest ja 27 korral Liiklusseaduse rikkumiste eest, kusjuures korduvalt on karistuse liigiks määratud arest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Gert Aiti puhul ei

ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hak kab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomus korral tusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul ühel distsiplinaarkorras karistatud

3 päevase kartseriga ametnikuga ebaviisakalt käitumise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et xxx vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „ “ ja „ “ ja ajavahemikul 26.11.202 25.02.2013 oli hõivatud tööga majandustöödel. xxx -

Isikul on isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 01.04.2016.

Vabanedes on Gert Aitil aadressile xxx. Tegemist on 2- võimalus elama asuda toalise üürikorteriga, mis on sõlmitud korteri omaniku ja kinnipeetava õe vahel tähtajaga 10.12.2012 xx xx -10.12.2014. Vabanedes ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus (8 klassi) ei ole isikul kindlat töökohta

ja uritegude toimepanemise riski. töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute k Kinnipeetava õde ja tema elukaaslane töötavad ja on nõus nad Gert Aiti materiaalselt toetama.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Gert Aiti poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, süst ), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( emaatilised vargused grupi poolt uute

varavastaste kuritegude toimepanemine katseajal ja v ), angistuse asendamisel üldkasuliku tööga tema käitumist vangistuses väärteokaristused (distsiplinaarkaristus) ja vabaduses (hulgalised ,

muuhulgas ka katseajal) , madal ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine haridustase) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud mõlemal korral . Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, pani toime u

ue varavastase kuriteo,

viimasel korral lisaks kehalise väärkohtlemise.

Seega kriminaalhooldus ei osuta süüdimõistetule piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kolmel korral kandnud vanglakaristust ja kahel korral

4(4) käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos on mitmeid kuritegusid toime pandud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt Ka antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, isegi töökoht 2012 aastal (Viru Maakohtu 20.03.2012 otsus) ole usid , mida käesoleval ajal ei ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuriteg toime panna. Samas ees 1151,87 eurot omakorda suured rahalised nõuded kohtutäiturite suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu Gert

Aiti temale Viru Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu