1-12-10383/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-10383

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.mail 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-10383 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.V, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat

Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta E.V vangistusest

Rahuldada vandeadvokaadi ta tema poolt E.V-le bi tasu taotlus ja määra osutatud õigusa suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 64,80 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 54 10,80 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista E.V-lt kriminaalmenetluse kulud: 64,80 bi eest. eurot kaitsjatasu osutatud õigusa

E.V tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 10.12.2012 otsusega tunnistati E.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9, § 209 lg 2 p 1, § 349 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 25 päevase vangistusega. Karistuse alg . us 24.10.2012 ja lõpp 19.10.2013

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.04.2013.

Kinnipidamisasutusest E.V kohta koostatud ise kinnipeetavat on loomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust elas isik koos ema ja noorema õega omas majas aadressil . Enamuse ajast ei viibinud ta kodus, oli sõprade juures. xxx

Isikul on põhiharidus. E.V ei tööta, ta on ema täielikul ülalpidamisel, tema isiklikuks sissetulekuallikaks on xxx. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed, kellega olles vabaduses jätkas süütegude toimepanemist. Isik tarvitab alkoholi sagedalt, samuti on teda mitu korda karistatud AS rikkumise eest. Enne kinnipidamist, katseaja jooksul on isik tarvitanud kanepit. Isikul on diagnoositud xxx, ta käitub agressiivselt, kergesti ärritub ning ei suuda keskenduda. Isikul on probleeme suhtlemisoskuste, käitumise, äratundmisvõime ja nende lahendamise, teiste inimeste seisukohtade mõistmise, oma tegevuste tagajärgede mõistmisega.

E.V ei oma kindlaid eesmärke, elab fantaasiates. Isik eiras kriminaalhoolduse nõuedeid. Vangla ei toeta kinnipeetava enne tähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama oma ema xx xx juurde aadressile xxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub kinnipeetava emale. E.V on tegevuseta, ta ei õpi ega tööta. Ka enne vangistust oli isik tegevuseta. Samuti on ebatõenäoline, et isik vabanemise korral asub tööle või õppima. Vabaduses pidas kinnipeetavat üleval ema. Isikut on korduvalt karistatud kriminaalvanglas raskusi ning väärteokorras. Samuti on isikul olnud kehtestatud korra järgimisega. Isik on viibinud ka kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ning kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille tõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. E.V esinevad keskendumisraskused ja agressiivsuspuhangud. Ema sõnul ei oska Mario korraldada oma elu ise, olla oma otsustes iseseisev ning vajab abi ka pisiasjades. Isikule on määratud xxx.

E.V taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Kaitsja toetab oma kaitsealust ja leiab, et ennetä’htaegne vabastamine on põhjendatud, sest karistusaja lõpuni on jäänud 5 kuud. Isikul on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Seega on olemas kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist Nõustub kirjalikult ei toeta E.V .

kinnipeetava iseloomustuses 05.03.2013 toodud seisukohtadega ja hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata.

Süüdimõistetu varasem elukäik ning käitumine kriminaalhooldusel viibimise ja karistuse kandmise ajal viitavad sellele, et E.V

võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Vastavalt eelnimetatud iseloomustusele on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid

3(4)

erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi varavastaseid ja avaliku usalduse vastaseid kuritegusid toimepannud isikut toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arv u , ära kuulanud süüdimõistetu am se arvesta , leiab, et E.V des prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise

ikut iseloomustavad andmed - is nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 14.03.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg

2 p 7,9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi 10 kuulise vangistusega millest kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. 12.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt võeti E.V arvele kriminaalhooldusosakonnas 04.04.2012 ning alates sellest ajast rikub ta pidevalt kontrollnõudeid. E.V jättis 3 kuu jooksul registreerimisele määratud ajal ilmumata 5 korda. Samuti pani E.V katseajal toime uusi kuritegusid , mistõttu tegi kriminaalhooldaja erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Harju Maakohtu 10.09.2012 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ning pik mõistetud katseaega kuni endati E.V-le

13.05.2014. E.V-le anti veel üks võimalus pöörduda tagasi seaduskuuleka elu juurde.

01.10.2012 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande, milles taotles Harju maakohtu 14.03.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik rikub talle kohtuotsusega määratud kohustustmitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei ilmu registreerimistele. Harju Maakohtu 20.12.2012 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata, kuna Harju Maakohtu 10.12.2012 kohtuotsusega on juba suurendatud E.V karistust Harju Maakohtu 14.03.2012 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse võrra. Käesoleval ajal kannab karistust katseaja jooksul toime pandud varguse, kelmuse ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-11 E.V on 20 korral karistatud ) on näha, et

väärteokorras, nendest 2 ja 5 korral väheväärtusliku asja korral Alkoholiseaduse rikkumise eest varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus E.V puhul ei

ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud mobiiltelefoni, aku ja SIM-kaardi omamise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul kasuliku

tegevusega hõivatud ei ole. Täitmiskava koostatud ei ole.

Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 10.09.2017.

4(4)

Vabanedes on kinnipeetaval emale kuuluvasse eramajja aadressil xxx. võimalus elama asuda Käesoleval ajal elab antud aadressil kinnipeetava ema, kasuisa, vanaema ja õde.

Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat iseseisvat sissetulekut. Samas puudub tal töökohta ega

haridus ja eriala

, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli isik tegevuseta, tarvitas alkoholi.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades E.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod muuhulgas kelmus katseajal ), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( registreerimiskohustuse ja kohustusemitte tarvitada alkoholi ja narkootikume eiramine, uue kuriteo toimepanemine), rteokaristused ka katseajal), tema käitumist vabaduses (korduvad vää tema käi süüdimõistetu võimalusi vabaduses tumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus

) ja

(töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma . enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, (ei ilmunud katseajal rikkus pidevalt kontrollnõudeid registreerimisele määratud ajal) ja ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja pani toime uue kuriteo kelmuse ning kasutas võõra isiku dokumenti. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.V-le . Ka varem ol piisavalt mõju i süüdimõistetul kindel

elukoht ema juures, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Isik enamuse ajast ei viibinud kodus, viibis sõprade juures kellega koos pani toime rikkumisi. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu E.V

temale Harju Maakohtu 10.12.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu