1-13-1794/33 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mai 2013, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-1794

Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Malle Preimer, Urmas Reinola Kriminaalasi R.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja Viktor Peresõpkini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9; KarS § 257, KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 12.märtsist 2013.a. Apellatsioonide esitajad

Süüdistatavad R.B ja Viktor Peresõpkin ning nende kaitsjad adv. -d Leelo Viil ja Gennadi Kull Süüdistatavad

R.B ja Viktor Peresõpkin (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Prokurör Adv. Leelo Viil ja adv. Gennadi Kull Katrin Kabel

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 12.märtsist 2013.a. R.B ja Viktor Peresõpkini suhtes jätta muutmata.

Esitatud apellatsioonid apellatsioonid jätta rahuldamata.

Välja mõista Viktor Peresõpkinilt riigieelarve

tuludesse 129,60 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

2

Välja mõista R.B-lt

riigieelarve tuludesse 84 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034796011

või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber

2800049748 ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Harju Maakohus otsustas 12.märtsi 2013 otsusega:

Süüdi tunnistada R.B KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks R.B-le 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus (01.-02.11.2012; 21.-22.10.2012), s.o 4 päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva. Karistusaja algust lugeda alates 11.12.2012.

R.B suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel. Kui karistus saab kantud enne otsuse jõustumist, siis tühistada tõkend koheselt peale karistuse ärakandmist.

3

Välja mõista R.B-lt KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel II astme

kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot; kaitsjatasu kohtueelses menetluses 57,60 eurot ja kohtumenetluses 115,20 eurot, s.o kokku 652,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.B võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada Viktor Peresõpkin KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

Süüdi tunnistada Viktor Peresõpkin KarS § 257 järgi ja karistada vangistusega 10 (kümme) kuud.

Süüdi tunnistada Viktor Peresõpkin KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista Viktor Peresõpkinile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Viktor Peresõpkinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus (27.-29.10.2012; 01.-02.11.2012), s.o 5

päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates 14.11.2012.

Viktor Peresõpkini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel. Kui karistus saab kantud enne otsuse jõustumist, siis tühistada tõkend koheselt peale karistuse ärakandmist.

Viktor Peresõpkinilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 alusel I astme kuriteos

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot, kaitsjatasu kohtueelses

menetluses 288 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 230,40 eurot, ekspertiisi

maksumus 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Viktor Peresõpkin võib

menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Tsiviilhagid

- Oleg Kovali esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg 2 alusel mõista Viktor Peresõpkinilt välja 1000 eurot moraalse kahju hüvitamiseks

- Arkadi Mišini esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, §

128 lg 3 alusel mõista Viktor Peresõpkinilt välja 30 eurot varalise kahju hüvitamiseks.

- AS-i OG Grossi esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, §

128 lg 3, § 65 alusel mõista Viktor Peresõpkinilt ja R.B-lt

solidaarselt välja 211,92 eurot ning R.B-lt 179,28 eurot kahju hüvitamiseks.

4

- Baltic Hotel Group OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg

1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 490 eurot kahju hüvitamiseks.

- OÜ M-Technology esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p

5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 513 eurot kahju hüvitamiseks.

- Europark Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1

p 5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 672,91 eurot kahju hüvitamiseks.;

- OÜ Desito Invest tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel mõista R.B-lt välja 292 eurot kahju hüvitamiseks.

R.B on KarS prg. 199 lg 2 p.7,8,9 ja Viktor Peresõpkin KarS prg. 199 lg 2 7,9 järgi mõistetd süüdi järgmistes kuriteoepisoodides:

Selles, et nemad tegutsedes

grupis

- 29.10.2012.a. kella 20.48 ajal, tegutsedes Tallinnas, aadressil Järveotsa 35B

asuvas Järveotsa Grossi kaupluses, võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid 24 tk aroomiküünlaid Airwick

maksumusega 4.98 eur/tk, kogumaksumusega 119.52 eurot. Nimetatud kauba

pani Viktor Peresõpkin müügisaalis ostukorvi, misjärel R.B pani

kauba ostukorvist kilekotti ning seejärel mööduti kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

- 31.10.2012.a. kella 20.26 ajal Tallinnas, aadressil Järveotsa 35B asuvas Järveotsa Grossi kaupluses, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid 15 purki 500-grammist mett maksumusega

4.78 eur/tk, kogumaksumusega 71.70 eurot ning 5 purki mett Eesti mesi

naturaalne maksumusega 4.14 eur/tk, kogumaksumusega 20.70, kokku kaupa

kogumaksumusega 92.40 eurot. Nimetatud kauba pani Viktor Peresõpkin müügisaalis ostukorvi, misjärel R.B pani kauba ostukorvist kilekotti ning seejärel mööduti kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

- üksinda püüdis varastada 14.11.2012.a. kella 12.16 ajal Viktor Peresõpkin

Tallinnas, aadressil Majaka 28a asuvas AS OG Elektra kauplusest Grossi

Toidukaubad 9 tk šampooni Head&Shoulders kogumaksumusega 28.62 eurot,

pannes nimetatud kauba kaupluse müügisaalis endale jope alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema

tahtest olenematutel põhjustel, kuna Viktor Peresõpkin oli kinni peetud turvatöötaja poolt ning kaup tagastati kauplusele.

- 03.10.2012.a. ajavahemikul kella 09.47st kuni kella 22.52ni R.B

tungis varguse toimepanemise eesmärgil grupis koos eeluurimisel tuvastamata

isikuga sisse Tallinnas, aadressil Viru 11 asuvasse Vana Wiru hotelli

tagavaraväljapääsu trepikotta, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle

5

ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas triiksärke ja maikasid 9 tk kokku

maksumusega 90 eurot ning 4 tk lisavoodeid maksumusega 100 eur/tk,

kogumaksumusega 400 eurot, tekitades vargusega Baltic Hotel Group OÜ-le

kahju summas 490 eurot. Samuti varastas samal ajal samast kohast 2 tk

kreemikat värvi ovaalset laualina maksumusega kokku 200 eurot, 9 tk pikka

veinipunast laudlina kokku maksumusega 225 eurot, 48 tk valgeid salvrätikuid kokku maksumusega 48 eurot, 14 tk veinipunast värvi lina kokku maksumusega

35 eurot, 3 tk valget pikka lina kokku maksumusega 5 eurot, tekitades vargusega M-Technology OÜ-le kahju summas 513 eurot.

- 08.10.2012.a. ajavahemikul kella 19.34st kuni kella 21.00ni Tallinnas, aadressil

Rävala pst 5 asuva parkimismaja esimese korruse klienditeeninduse ruumist,

võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

varastas EuroPark Eesti OÜ-le kuuluvad 4 porivaipa, rullides nimetatud vaibad

kokku ning lahkudes ruumist. Oma tegevusega tekitas EuroPark Eesti OÜ-le kahju summas 495.25 eurot.

- 09.10.2012.a. ajavahemikul kella 15.15st kuni kella 15.20ni Tallinnas, aadressil

Rävala pst 5 asuva parkimismaja esimese korruse klienditeeninduse ruumist,

võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

varastas EuroPark Eesti OÜ-le kuuluva 1 porivaiba suurusega maksumusega 177.66 eurot, rullides nimetatud vaiba kokku ning lahkudes ruumist.

- 21.10.2012.a. kella 13.50 ajal Tallinnas, aadressil Narva mnt 90 asuvast ABC Supermarkets AS-ile kuuluvast kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada 10 purki Santa Maria

maitseaineid kogumaksumusega 42.30 eurot. Nimetatud kaubad pani kaupluse

müügisaalis endale põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna

R.B oli kinni peetud turvatöötaja poolt ning kaup tagastatud kauplusele.

- 24.10.2012.a. kella 20.26 ajal Tallinnas, aadressil Järveotsa 35B asuvast Järveotsa Grossi kauplusest, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil varastas 36 tk aroomiküünlaid Airwick maksumusega

4.98 eur/tk, kogumaksumusega 179.28 eurot, pannes nimetatud kauba

müügisaalis kilekotti ning väljus seejärel kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

- 04.11.2012.a. ajavahemikul kella 02.23st kuni kella 03.02ni Tallinnas, aadressil

Suur-Karja 10 asuvast hotellist Old Town Maestro´s, võõra vallasasja

äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise esmärgil varastas koridori

akendelt 12 tk aknasulgureid ja 6. korruse vahekoridori ukse Abloy luku koos käepideme ja sisuga, tekitades Desito Invest OÜ-le kahju summas 292 eurot.

- 10.11.2012.a. kella 17.20 ajal Tallinnas, aadressil Suur-Karja 10 asuvast hotellist Old Town Maestro´s, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil üritas varastada hotelli peaukse ees olevat porivaipa maksumusega 100 eurot, keerates vaiba rulli ning hakates väljuma hotellist.

Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna hotelli töötaja võttis R.B-lt vaiba ära.

6

Viktor Peresõpkin on KarS prg. 257 järgi mõistetud süüdi selles, et tema 27.10.2012.a.

kella 09.30 ajal Tallinnas, aadressil Toompuiestee 37 asuvas Balti Jaama

jaamahoones, nõudis vägivalda kasutades kannatanu A M tagasi oma mobiiltelefoni

Nokia, mille väidetavalt kannatanu oli temalt eelnevalt varastanud. Nimelt lõi Viktor Peresõpkin kannatanut kahel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, samuti rebis rüseluse käigus katki kannatanu jope ning võttis ära mobiiltelefoni Nokia.

Viktor Peresõpkin on KarS prg. 118 lg 1 p.1 järgi mõistetud süüdi selles, et tema

14.11.2012.a. kella 12.38 ajal Tallinnas, aadressil Majaka 28a asuva Grossi

toidukaupade kaupluse teisel korrusel olevas abiruumis, olles eelnevalt kinni peetud varguse toimepanemiselt, haaras antud ruumist laua pealt noa ning palus kannatanu O K ennast vabaks lasta. Kui kannatanu keeldus, lõi Viktor Peresõpkin kannatanule noaga

paremasse labakätte, samuti lõi noaga kõhu piirkonda. Seejärel põgenes Viktor Peresõpkin sündmuskohalt. Oma tegevusega tekitas Viktor Peresõpkin kannatanule O

K füüsilist valu ja kehavigastusivastavalt ekspertiisiaktile nr 292 lõike-torkehaava vasakul ülakõhul koos mao vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistsatav Viktor Peresõpkin ja tema kaitsja adv. Leelo Viil vaidlustavad maakohtu otsust mõistetud karistuse osas.

Süüdistatav palub arvestada seda, et ta on kahetsenud toimepandut, on andnud

puhtsüdamlikke ütlusi, ei ole takistanud uurimist ja taotleb osaliselt tingimusliku karistuse mõistmist, et ta saaks muuta oma elu.

Süüdistatava kaitsja taotleb samuti kergema karistuse mõistmist ja põhjendab seda alljärgnevalt.

Kohus on kriminaaltoimiku materjalide ja süüdistatava küsitlemise põhjal tuvastatud asjaoludele vaatamata asunud ebaõigele seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistuse

eesmärkide saavutamiseks karistada 6-aastase reaalse vangistusega. Leian, et süüdistatava karistuse määra ei ole veenvalt põhjendatud.

Kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt peab

mõistetav karistus ennekõike olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele

täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust. Süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Kohus on otsuses viidanud KarS § 118 lg 1

sanktsioonis sätestatud karistusraamidele ja võimalikule vangistusele 4-12 aastat.

Viktor Peresõpkin on süüdi tunnistatud ühes isikuvastases kuriteos, kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest

ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Seadusandja on KarS § 118 lg 1 sanktsioonis ette näinud laiad karistusraamid, samas

igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest, vägivalla laadist ja põhjustatud tagajärje raskusest. Käesoleval juhul tuleb

7

nõustuda, et üheks Viktor Peresõpkin süü suuruse näitajaks on asjaolu, et kannatanule

tõepoolest on tekitatud noaga eluohtlik tervisekahjustus. Samas on kohus õigesti

leidnud, et eluohtliku vigastuse tekitamine on toime pandud kaudse tahtlusega. Nähtuvalt nii süüdistatava ütlustest kui ka vigastuse tekitamise viisist ei tekitanud Viktor Peresõpkin torkehaava otsese tahtlusega, tema soov oli panna toime salajane vargus ja pärast seda põgeneda. Leian, et Viktor Peresõpkinile mõistetav karistus peaks olenema

tema psüühilise suhtumise vormist oma teosse ja selle tagajärjesse. Maakohus on

õigesti märkinud, et puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu olukord on praegu raske.

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistuse pikkuse määramisel tuleks arvesse võtta varguse

episoodide arvu, Viktor Peresõpkin on pannud toime 3 kauplusevarguse episoodi,

millest 1 jäi katse staadiumisse. Viktor Peresõpkini süü suurusele vastav

proportsionaalne karistus peaks olema lühem kui üks aasta, mida vastavalt lühimenetluse kohaldamisele tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra.

Käesolevas asjas ei ole karistust kergendavate asjaoludena piisaval määral arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja kaasaaitamist menetlusele.

Nimetatud asjaolud vaieldamatult esinevad ja KarS § 56 ja § 57 kohaselt tuleb neid karistuse mõistmisel arvestada.

Maakohtu otsuses on märgitud seonduvalt karistuse mõistmisega KarS § 199 lg 2 p 7, 9

järgi, et kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtub, et Viktor Peresõpkini

ütluste kohaselt kahetseb ta varguste toimepanemist. 02.11.2012. a ülekuulamise protokollis kahetseb ta eelnevaid vargusi, kuid 14.11.2012. a, s.o mõne päeva pärast,

pani toime juba uue varguse, mida 15.11.2012. a ülekuulamise protokollis kahetseb. Seega ei arvesta kohus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust, kuna on alust kahelda tema kahetsuse puhtsüdamlikkuses.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel KarS § 257 järgi, et selles episoodis võib kergendavaks asjaoluks lugeda ka Viktor Peresõpkini kahetsuse toimepandu pärast.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, et Viktor Peresõpkin on

end toimepandud kuriteos kohtuistungil süüdi tunnistanud ning andnud kohtueelses menetluses ütlusi, mis on lihtsustanud asja menetlust. Viktor Peresõpkin on kirjutanud puhtsüdamliku ülestunnistuse, mida kohus arvestas kergendava asjaoluna KarS § 57 lg

1 p 3 mõttes. Samas ei ole kohus märkinud, kas ta arvestab ka süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldatud kahetsust ja loeb selle siiraks.

Senise kohtupraktika kohaselt võib puhtsüdamlik kahetsus tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes,

kannatanu ees vabandamises vms. Viktor Peresõpkin tunnistas kohtueelses menetluses ja kohtus kõigis episoodides oma süüd, andis konkreetseid ja tõepäraseid

ütlusi kõigi asjaolude kohta ja väljendas ka siirast kahetsust. Seetõttu on Viktor

Peresõpkinile karistuse mõistmisel arvestatavad KarS § 57 lg 1 p-s 3 märgitud süü

8

ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine kõigis episoodides.

Viktor Peresõpkini isikut iseloomustavate andmete pinnalt ei saa järeldada, et ta võib

vältimatult toime panna uusi raskeid kuritegusid, et isiku jaoks on tavapärane

vägivallategudele suunatud käitumismall. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras

karistatud kergemate kuritegude toimepanemise eest, nimetatud asjaolule on

osundatud ka maakohtu otsuses. Puuduvad andmed, millest nähtuvalt Viktor

Peresõpkin võiks suure tõenäosusega jätkata analoogsete kuritegude toimepanemist,

mistõttu karistuse eesmärke on käeoleval juhul võimalik saavutada kergema

vangistusmääraga. Võimalik on süüdistatava resotsialiseerumine lühemaajalise vangistuse ärakandmise järel.

Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik

karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

R.B väidab oma apellatsioonis, et 29.10.2012.a. Grossi kauplusest

varguse toimepanemisel temal mingit kokkulepet V.Peresõpkiniga ei olnud. Kõik, mis

tema planeeris, pani ta ka üksi toime. See, et V.Peresõpkin tema palvel pani

müügisaalis temale korvi kauba, ei ole V.Peresõpkini poolt kuriteo toimepanemine.

V.Peresõpkin ei teadnud sel momendil, kas tal (R.B) on raha kauba

tasumiseks. Ka 31.10.2012.a. episoodis kasutas ta V.Persõpkinit lihtsalt ära, kui

varastas kauplusest mett. Varguse toimepanemise kavatsus oli teada ainult temale

endale. Taotleb V.Peresõpkini õigeksmõistmist selles osas ja tema poolt toimepandu kvalifitseerida üksiktäideviimisena. 10.11.2012.a. hotelli porivaiba varguse katse pani ta

toime üksinda. Palub selles osas samuti kohtuotsust muuta. Ka leiab, et temale

mõistetud karistus on liialt range. Ta ei ole tekitanud kahju füüsilistele isikutele ja on kõik kuriteod üles tunnistanud ning toimepandut kahetsenud. Samuti palub mitte välja

mõista temalt menetluskulusid. Ta ei ole maksevõimeline. Ainuke sissetulek on

invaliiduspension, mis on minimaalne rahvapension. Täiendavas apellatsioonis vaidlustab ka 4.11.2012.a. hotellis toimepandud varguse episoodi ja väidab, et pani ka selle toime üksinda. Kedagi tuvastamata isikut nagu on kohtuotsuse kirjas, temaga ei olnud.

Süüdistatava kaitsja adv. Gennadi Kull taotleb maakohtu otsuse tühistamist

4.11.2012.a. episoodis kuna ei ole tõendatud selle varguse toimepanemine grupis.

Samuti taotleb leebema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et kohus on asunud

04.11.2012 episoodis väärale seisukohale, leides, et vaatamata asjaolule, et R.B

kinnitab kuriteo üksi toimepanemist, siis kohus leiab, et R.B

ütlused on paljasõnalised. Maakohtu sellekohaste põhjendustega kaitsja ei nõustu ja

märgib, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava

süüdiolekus tuleb tõlgendada tema kasuks. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud

KrMS § 305’1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. Kohus kinnitab, et ta ei ole uurinud

9

kaamerasalvestust selle kohta, et kaks meest, kes polnud hotelli kliendid, samal ajal koos tulid ja lahkusid, pole kohtul põhjust kahelda DesitoInvest OÜ sellises avalduses. Seega kohus on rajanud otsuse tõendile, mida kohtus ei ole uuritud ning mille kohta ei ole süüdistatav saanud anda ka oma arvamust ei enne kohtuotsust ega ka kohtuistungi ajal.

Võrreldes kaassüüdlasega on R.B-le määratud liialt karm karistus. Viktor Peresõpkin tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta

vangistust. R.B poolt korda saadetud kuriteod, eriti porivaipade varguse episoodides, ei vääri nii karmi karistust. Süüdistatav leiab, et vaatamata asjaolule, et

tsiviilnõuded on seaduse kohaselt põhistamata on ta nõus need hüvitama, mida võib

lugeda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 2 mõistes. Kergendavaks asjaoluks

tuleks lugeda ka toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust ning süüteo avastamisele

aktiivne kaasaaitamine. Kohus leidis, et süüd kergendavad asjaolud puuduvad. R.B ei oleks asunud kuritegelikule teele, kui tal oleks piisavalt elatusvahendeid.

R.B puudub kindel töökoht. Töökoha otsing võtab aega, kuid end on vaja igapäevaselt ülal pidada. Osta süüa, hügieenitarbeid, riideid jne. Kõigeks on vaja raha.

Mentelejev valis küll eesmärgi saavutamiseks kuritegeliku tee, kuid tegude toimepanemisel lähtus põhimõttest, et võimalikult vähe kahjustada kaaskodanikke.

Tallinna Ringkonnakohtu 29.aprilli 2013.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni

korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 13.maini 2013.a.

Määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse poolte poolt kohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. ,

1. Viktor Peresõpkinile mõistetud karistus.

Kohtukolleegium leiab, et puudub põhjendatud alus V.Peresõpkinile nii maakohtu poolt mõistetud karistusmäära kergendamiseks, kui ka selle karistuse reaalse ärakandmise

osas muudatuste tegemiseks e. karistuse mõistmiseks tingimisi. V.Peresõpkinile

mõistetud karistus – 6 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuulub 4 aastat vangistust - on liitkaristus kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest. Maakohus

on üksikkaristuste liitmisel kohaldanud seaduses ettenähtud kergeimalt karistuste liitmise põhimõtet e. kergemad üksikkaristused on loetud kaetuks raskeima karistusega.

Seega tuleb arvestada, et V.Peresõpkinile on mõistetud 6 aastat vangistust 1 raske

esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille eest seaduseandja on ette näinud karistusraamid alates 4 aastast kuni 12 aastani, ühe omavoli episoodi eest ja kolme varguse episoodi eest, millised on kvalifitseeritud kahe raskendava asjaoluga. Arvestades maakohtu poolt mõistetud üksikkaristusi, millised kõigi paragrahvide puhul

jäävad tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära ja on pigem vangistuse alammäära

lähedased ning seda, et maakohtu otsusega mõistetud karistuste täielikul liitmisel,

10

milline õigus maakohtul ka oli, oleks olnud võimalik liitkaristus 7 aastat ja 10 kuud, ei

saa rääkida V.Peresõpkinile mõistetud karistuse ülemmäärasest rangusest. Kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid ei anna kohtukolleegiumi arvates põhjendatud alust selleks, et mõista V.Peresõpkinile raskeima kuriteo eest e. KarS prg., 118 lg 1 p.1 järgi

alammäärale veel ligilähedasemat karistusmäära. Tähelepanu tuleb kohtukolleegiumi seisukohast pöörata just seaduseandja poolt ettenähtud sanktsioonile ja eelkõige selle

ülemmäärale, mis omakorda mõjutab koos sanktsiooni alammääraga ka sanktsiooni

keskmäära väljaarvutamist. Seega igal konkreetsel juhul tuleb arvestada konkreetse raske tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ja maakohus on seda ka teinud. Ehk siis

igal konkreetsel juhul omavad süü suuruse hindamisel määravat tähtsust konkreetse

arutatava kuriteo tehiolud. V.Peresõpkinile on mõistetud kannatanule raske

tervisekahjustuse toimepanemise eest 6 aastat vangistust. Tervisekahjustus oli

kannatanule tekitatud terariistaga e. noaga, mis iseloomustab kuriteo tehiolusid ja

süüdistatava tegutsemise eesmärk oli omakasupüüdlik. Kui tihti on sama kvalifikatsiooniga kuritegudes kannatanuks joomakaaslane, kaklusest osavõtja vms.,

siis antud juhul oli tegemist tööülesandeid täitva turvamehega, kes kuidagi ei provotseerinud süüdistatavat enda suhtes vägivalda kasutama. Sanktsiooni keskmäär on 8 aastat. Tegemist on tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära mõistetud karistusega ja

ärakandmisele kuuluv karistus vastab sanktsiooni alammäärale. Sisuliselt näitab

V.Peresõpkini tegevus kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisel suhteliselt eesmärgipärast käitumist – ta oli kinni peetud ja ei tahtnud, et politsei teda kinni peaks. Ta võttis noad ja mitte ei piirdunud ainult nendega ähvardamisega ja vehkimisega, vaid lõi kannatanut noaga ka kõhtu. Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-77-11 väljendanud

nõustumist kohtupraktikaga, kus karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Käesoleval juhul on V.Peresõpkinile karistuse mõistmisel arvestatud nii vastutust kergendavat asjaolu –puhtsüdamlikku ülestunnistust,

kahetsust, kui ka kannatanu hetkeseisundit – kui ka konkreetse kuriteo tehiolusid ja

põhjendanud karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmäära. Kohtukolleegiumi seisukohast vastab karistus tema süü suurusele ja on kooskõlas ka teiste KarS prg. 56

ettenähtud karistuse mõistmise põhimõtetega. Omalt poolt peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada veel järgmist. Nimelt, arvestades, et V.Peresõpkinile on mõistetud

liitkaristus kõige kergema seaduses ettenähtud põhimõtte alusel e. karistuste katmise põhimõttel, tähendaks temale sanktsiooni alammääras või sellele enam ligilähedasema

karistuse mõistmine raskeima kuriteo eest seda, et kõik tema poolt toimepandud

kuriteod, millised on kvalifitseeritud kolme erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi, oleks sellest karistusest hõlmatud. Apellatsioonikohus ei saa asendada maakohtu poolt

kohaldatud kergeimat liitmise põhimõtet mõne raskeima liitmise põhimõttega e.

üksikkaristuse osalise liitmisega või täieliku liitmisega ilma kannatanu või prokuröri

apellatsioonita. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-75-05 p.-s 24 hinnanud sellist

olukorda süüdistatava olukorra raskendamisena. Samas on kohtukolleegium veendunud, et olukorras, kus maakohus oleks leidnud, et KarS prg. 118 lg 1 p. 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest väärinuks V.Peresõpkin kergemat

materiaalõiguslikku kohtlemist e., et teda olnuks võimalik karistada lühema

vangistusmääraga, mis samaaegselt tähendanuks, et ärakandmisele kuuluv karistus konkreetse kuriteo eest olnuks alla sanktsiooni alammäära, et siis maakohus ei oleks piirdunud üksikkaristuste liitmise kergeima põhimõtte kohaldamisega. Sellisel juhul jääb

11

kohtuotsuse lugejale paratamatult mulje, et isik on enamus kuritegude eest jäänud

karistamata. Ka eeltoodud põhjendustel ei pea kohtukolleegium võimalikuks vaagida V.Peresõpkini karistamist KarS prg. 118 lg 1 p.1 järgi kergemas määras, kui seda tegi

maakohus. KarS prg. 73 sätete kohaldamine on välistatud V.Peresõpkini isikust tulenevalt. V.Peresõpkinile, kui varem tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega karistaud isikule ei saa KarS prg. 73 lg 6 kohaselt kohaldada KarS prg. 73 sätteid. Kuna

V.Peresõpkinile on mõistetud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastatat, mis ületab KarS prg. 74 ettenähtud katseaja ülemmäära, siis tulenevalt Riigikohtu otsustes

nr. 3-1-1-99-06;3-1-1-59-07 väljendatud seisukohtadest on välistatud ka KarS prg. 74 sätete kohaldamine e. üldse tingimusliku vangistuse mõistmine.

2. R.B süüdimõistmine kaastäideviijana.

R.B vaidlustab enda süüdimõistmist kaastäideviijana neljas varguse episoodis – 29.10.2012, 31.10.2012, 4.11.2012 ja 10.11.2012, Kaitsja vaidlustab oma apellatsioonis sama küsimust 4..11.2012 episoodis.

Kohtukolleegiumi seisukoht on järgmine.

R.B ütlustest (III kd, tl 36-39), nähtub, et 29.10.2012 kell 20.30 paiku

otsustasid nad koos Viktor Peresõpkiniga varastada Järveotsa teel asuvast Grossi poest küünlaid; Viktor Peresõpkini käes oli ostukorv, kuhu ta alguses pani suure koguse

küünlaid, seejärel pani ostukorvi maha ning R.B pani küünlad kilekotti;

Viktor Peresõpkin läks väljapääsu poole, R.B tema järel, saadud kauba

müüsid nad maha, raha jagasid pooleks ja kasutasid elamiseks. Seega kirjeldab süüdistatav täpselt kuriteo tehiolusid. V.Peresõpkin tunnistas samuti oma süüd grupilise

varguse toimepanemises ega ole seda ka vaidlustanud apellatsioonis. Samades

ütlustes tunnistab R.B ka 31.10.2012.a. ühiselt V.Peresõpkiniga varguse toimepanemist. Ka V.Persõpkin andis ütlusi, et otsus ühiselt mett varastada sündis neil

juba enne selle toimepanemist. Ka selles episoodis ei ole V.Peresõpkin vaidlustanud

varguse toimepanemist. Seega on alusetud süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud

väited, et ta kasutas V.Peresõkinit lihtsalt ära ning viimane ei teadnud midagi tema plaanidest ega sellest, kas tal on raha kauba eest tasumiseks või mitte. R.B ei ole apellatsioonis ka põhjendanud, miks ta eelnevalt antud ütlustes kirjeldatud kuriteo

asjaolude osas ja süü tunnistamise osas oma ütlusi muudab. Veel märgib kohtukolleegium, et mõlemad vargused olid toime pandud ühes ja samas kauplusest

ning süüdistatavate poolt varguse ühist toimepanemist tõendavad ka turvamehest tunnistaja ütlused ja turvakaameral jäädvustatu.

10.11.2012.a. episoodis ei ole R.B mõistetud süüdi grupilises varguses.

Ta mõisteti süüdi üksiktäideviijana toimepandud hotelli porivaiba varguse katses. Tuvastatud tehiolude kohaselt sisenes hotelli küll kaks meest ja kahekesi nad sealt ka

lahkusid, kuid siis mõne sekundi jooksul sisenes üks meesterahvas uuesti hotelli ja hakkas hotelli peaukse ees olevat vaipa rulli keerama. Hotelli administraator sai vaiba süüdistatavalt käest tõmmata.

12

4.11.2012.a. hotellist toimepandud varguse episoodis on R.B mõistetud süüdi

grupilises varguses koos tuvastamata isikuga. Seda, et hotelli sisenesid ja sealt ka väljusid kaks meesterahvast, see nähtub Desito Invest OÜ avaldusest politseile (IV kd,

tl 116). Avalduse kohaselt on turvakaamerast näha, kuidas peauksest tulid kell 02.23

koos sisse kaks kahtlase välimusega meesterahvast, kes ei olnud hotelli külalised ja

lahkusid koos kell 3.02, kusjuures ühel oli kaasas kott, mida varem ei olnud. Kuigi

turvakaamera lindistus puudub, on maakohus põhjendatult leidnud, et ei ole alust kahelda selles, et see vastab tõele. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles osas.

Põhjuseid, miks peaks kannatanu välja mõtlema R.B-ga kaasasolnud

tuvastamata isiku ei ole ei süüdistatav ega ka tema kaitsja kohtule esitanud.

Kohtukolleegium on seisukohal, et on ka täiesti loogiline, et üksinda öisel ajal hotelli vargile minna, on riskantne. Olenemata, et tegemist on ajaga, kui hotellis liikumist ei ole

– normaalsed inimesed lihtsalt magavad sel ajal - on siiski vajalik, et ajal, et kui üks

varastest tegeleb lukkude ja aknasulgurite lahtikeeramisega, teine jälgib, et kedagi ei tuleks e. valvab. Usutav ei ole, et R.B vähemalt pool tundi hotellis tegutseb ilma,

et keegi tema n.ö. turvalisust kindlustaks. Tegemist ei ole lihtsalt asja äravõtmise ja

taskusse või kotti pistmisega, selleks, et Abloy lukk koos käepideme ja sisuga ning aknasulgurid kätte saada, on vajalik need eemaldada ja nende lahtikruvimiseks kulub

aega aga see tegevus ei võimalda ka samaaegselt kõrvaliste isikute võimaliku pealesattumise vältimiseks ümbrust jälgida. Arvestades tuvastatud tehiolusid e. seda, et hotelli mindi öisel ajal, et seal oldi 39 minutit ja et varastatud asjad ei mahtunud lihtsalt

taskusse, vaid nende väljaviimiseks kasutati kotti, mis on kotikandja kaaslasele ka silmaga nähtav, ei ole võimalik varastada selliselt, et üks hotelli sisenevatest isikutest, sinna minnes varguseplaaniga kursis ei oleks ja seda ei toetaks. Tegemist on varguse kaastäideviimisega kuna tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult, ühise teoplaani järgi ja

kindla rollide jaotusega. Mõlemad varguse toimepanijad andsid võrdse teopanuse

varguse toimepanemisel, milline on hinnatav olulise teopanusena. Mõlemast toimepanijast sõltus olulisel määral, kas, kuidas ja millal vargust toime panna ning mida varastada, mistõttu on nad materiaalõiguslikult käsitletavad kaastäideviijatena.

3. R.B karistus.

Kohtukolleegium leiab, et R.B-le mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ja ka tema isikule. Maakohus on juba arvestanud ka karistust kergendavate

asjaoludega. R.B on varem 11 korda olnud kriminaalkorras karistatud.

Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud loobuma süütegude toimepanemisest.

Peale eelmise karistuse ärakandmist 21.juunit 2012..a hakkas R.B jälle

varavastaseid kuritegusid toime panema. Esimene sellelaadne süütegu kvalifitseeriti

KarS prg. 218 järgi väheväärtusliku asja vargusena ja teda karistati selle eest

19.10.2012.a. Vaidlustatud kohtuotsusega on R.B mõistetud süüdi 9 varguse

episoodis ja kogumis on tema poolt toimepandud vargused kvalifitseeritud kolme erineva kvalifitseeriva asjaoluga. Karistuseks mõistetud 3 aastat, millest ära tuleb kanda 2/3, ei ole liialt karm karistus. Sisuliselt tähendab see seda, et iga varguse eest on teda

karistatud 4 kuulise vangistusega (36:9). R.B poolt peale igakordset vangistusest vabanemist uute kuritegude toimepanemine näitab, et ta suudab hoiduda

kuritegude toimepanemisest vaid reaalset vangistust kinnipidamisasutuses kandes.

13

Apellatsioonikohtule on antud õigus maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse osas vaid siis, kui maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (KrMS prg. 338 p.4). Kohtukolleegium leiab, et nimetatud alus käesoleval juhul puudub.

4. R.B-lt menetluskulude väljamõistmine.

Otsustamaks, kas R.B puhul on põhjendatud alus KrMS prg. 180 lg 3

kohaldamiseks jättes osa menetluskuludest riigi kanda, märgib kohtukolleegium

järgmist. Riigikohus on oma määruses 3-1-1-105-12 p.-s 7 selgitanud ja seda

kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil Käesoleval juhul ei ole ei süüdistatav ega ka tema kaitsja esitanud ega taotlenud välja nõuda süüdistatava varatuse tõendamiseks ühtegi

tõendit. Mis puudutab töövõimetust, siis esiteks ka selle tõendamiseks tuleb esitada

kohtule tõendid ja teiseks ei tähenda /osaline/ töövõimetus veel maksevõimetust.

Vajaliku tööstaaži olemasolul ja teatud asjaajamise juures makstakse

töövõimetustoetust. R.B-lt väljamõistetud menetluskulude suurust ja temale nende tasumiseks antud aega arvestades, on tal vajalik aasta jooksul igakuiselt maksta 55 eurot.

5. Apellatsioonimenetluse kulud.

Süüdistatava Viktor Peresõpkini kaitsja adv. Leelo Viil taotleb õigusabikulude

hüvitamist summas 129,60 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja 1,5 tundi kohtuotsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele. Kuna üks kuritegudest, mille

karistust vaidlustatakse on esimese astme isikuvastane kuritegu, siis taotleb kaitsja koefitsient 2 kohaldamist. Seega 3x18= 54x2 =108, millest käibemaks 20% on 21.60

eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS prg. 185 kohaselt sõltub

apellatsioonimenetluses tekkinud kulude väljamõistmine süüdistatavalt tehtavast kohtuotsuse liigist. Kui apellatsioonikohus teeb ühe KrMS prg. 337 lg 1 p.-des 2-4 või

lõikes 2 nimetatud lahendi, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kohtukolleegium mõistab seega süüdistatavalt välja 129,60 eurot.

14

Süüdistatava R.B kaitsja adv. Gennadi Kull taotleb õigusabikulude

hüvitamist ajakulu eest, mis taotluse kohaselt on 2 tundi. 0,5 tundi esitas kaitsja apellatsiooniteadet ja sama kaua tutvus ta otsusega. 1 tunni kulutas kaitsja apellatsiooni

koostamiseks Apellatsiooniteate esitamise ajal oli tasumäär 16 eurot pooltund, . ülejäänud toimingute ajal juba 18 eurot pooltund. Kokku on seega taotletav summa 70

eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS prg. 185 kohaselt sõltub apellatsioonimenetluses tekkinud kulude väljamõistmine süüdistatavalt tehtavast kohtuotsuse liigist. Kui apellatsioonikohus teeb

ühe KrMS prg. 337 lg 1 p.-des 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahendi, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kohtukolleegium mõistab seega süüdistatavalt välja 84 eurot.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 12.märtsist 2013.a. R.B ja Viktor Peresõpkini suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Urmas Reinola Malle Preimer