4-13-1539/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-13-1539

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2013. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-1539 (2317,11,008902) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik H.K, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. H.K süüdi tunnistada NPALS § 15

1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1

Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.07.2013. Aresti ärakandmist arvestada menetlusaluse isiku poolt karistuse ärakandmisele asumisest. Juhul,

kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku toimetamisest karistuse ärakandmisele.

3. H.K-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.K, 4-13-1539, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.05.2013.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

20.02.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1329262 selles, et 17.09.2011 kella 16.00 ajal peeti Koskla ja Endla tänavate ristmikul kinni Vladimir

2 H.K, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli,

amfetamiini ja zopiklooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalusele isikule edastati kohtukutse menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale

avaldatud aadressile. Kutse tagastati kohtule, kuivõrd kutset üle anda ei õnnestunud. Menetlusalusele isikule anti kutse kätte kohtuvälise menetleja kaudu ning menetlusalune isik sai kutse kätte 08.05.2013. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud ega taotlenud väärteoasja

läbivaatamise edasilükkamist. Kuivõrd menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks ei tehtud, kuid menetlusalusele isikule on väärteoasja läbivaatamise aeg ja koht piisava ajavaruga teatavaks tehtud, leiab kohus, et väärteoasja võib läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Varem

on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, samuti teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Taolteb menetlusalusele isikule aresti 5 päeva, mis tuleb ära kanda hiljemalt 01.07.2013, samuti välja mõista ekspertiisitasu.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, menetlusaluse isiku ütlusi kohtuvälisel menetlusel, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude

toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Peale selle on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.

Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad kas piisavad rahalised

vahendid või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Arvestades taolisi karistusandmeid

asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud

rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd

rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et

menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja

temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamise kulu täies

ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, mille toimepanemisest on möödunud suhteliselt pikk ajavahemik, mis tingib ka avaliku menetlushuvi vähenemise, peab kohus võimalikuks mõista karistuse suhteliselt lühiajalisena.

Märt Toming kohtunik