1-12-9350/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-9350

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada H.M talle 18.10.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Süüdimõistetu H.M kaitsja advokaat Aivar Hint´i 17.05.2013.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 86 eurot 40 eurosenti (summa on koos

käibemaksuga, käibemaks 14.40 eurot) advokaat Aivar Hinti süüdimõistetu H.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest .

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mai 2013.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9350 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Natalia Tselikova 26.04.2013.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 25.04.2013.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

H.M tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Margit Pärn KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 17.05.2013.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 16.05.2013.a,

et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda

arvamuse elektroonselt; enda arvamuses

prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu H.M

Kaitsja asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx

Aivar Hint – riigi õigusabi osutamise korras

2 2 KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi

seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista H.M-ilt riigituludesse menetluskuluna 86.40 eurot määratud kaitsjale makstud tasu.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole

nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „H.M, 1-12-9350, menetluskulu 17.05.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määruse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates.

Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu vanglasse H.M-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA, ASJAOLUD H.M on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Käesoleval ajal kannab H.M vangistuses karistust 04.04.2012.a, 10.07.2012.a ja 18.10.2012.a kohtuotsuste alusel moodustatud liitkaristusena II astme kuritegude eest KarS § 202 lg 2 p 2, KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9, KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Viimati ehk neljandat korda karistati H.M Harju Maakohtu

18.10.2012.a kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 6 kuu

vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja kanda jäi 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.07.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust (arvestuslik matemaatiline täpsustus tehti 22.10.2012.a määrusega).

1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse kandmise alguseks on 02.10.2012.a.

H.M on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistust.

3 3

17.05.2013.a kohtuistungil avaldas H.M soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.

KarS § 76 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära H.M ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 16.05.2013.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et H.M ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

H.M on 28-aastane. Käesolevaks ajaks on H.M kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral ja tema kuritegeliku käitumise põhjuseks

on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest – 8 aastat on tarvitanud amfetamiini, 3 viimast aastat vabaduses olemise ajal on süstinud opiaate, viimati 2012.a oktoobri

algul fentanüüli 0,5g päevas (II,39); Tallinnas Wismari Haiglas on olnud

metadoonravil, kuid see ei sobinud, katkestas (II,39); 2011.a augustikuus käis

proovimas Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses narkovõõrutusravi, kuid lahkus sealt koheselt omal soovil, kuna pidas keskuse tingimusi enda jaoks liiga raskeks (II,40).

Käesolevalt kantava vangistuse ajal on osalenud 07.03.2013.a Anonüümsed Narkomaanid tugigrupi presentatsioonil, muudes taasühiskonnastavates tegevustes ja

programmides osalenud ei ole. Kui vangistuse kandmise algusperioodil H.M tahet tegeleda endal esineva narkosõltuvusega ei olnud, siis viimasel ajal on

ta avaldanud soovi taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks. Individuaalses

täitmiskavas on planeeritud 2013.a III kvartalis sotsiaalprogrammis Eluviistreening osalemine ja inspektor-kontaktisiku poolt vabanemiseelne nõustamine (II,12). Kantud karistusaja lühidusele vaatamata (kantud on 7 kuud vangistust) on H.M 3 kehtivat distsiplinaarkaristust – 04.01.2013.a 3 ööpäeva kartserit tingimisi 3-kuulise katseajaga, 27.02.2013.a noomitus + 3 ööpäeva kartserit pöörati täitmisele, 12.04.2013.a ühe lühiajalise kokkusaamise keeld.

H.M senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike

meetmetega H.M käitumine korrigeeritav – olles karistatud 6 kuu vangistusega 04.04.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritud kuritegeliku käitumise eest KarS § 74 lg 1,3 alusel 1 aasta 6 kuu

katseajaga tingimisi KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmisega, jätkas

H.M kriminaalhooldusel olemise ajal kuritegelikku käitumist, mille eest teda karistati 10.07.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja liitkaristuseks lühimenetluses KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

9 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 594 tunni üldkasuliku tööga. Ka

4 4 10.07.2012.a kohtuotsuse järgselt jätkas H.M kuritegelikku käitumist ja teda karistati selle eest 18.10.2012.a kohtuotsusega lühimenetluses KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi.

Viimati ehk neljandat korda karistatigi H.M Harju Maakohtu

18.10.2012.a kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi 6 kuu

vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja kanda jäi 3 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10.07.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust

(arvestuslik matemaatiline täpsustus tehti 22.10.2012.a määrusega); 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse kandmise alguseks on 02.10.2012.a.

Kuna H.M viimase aja elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike

meetmetega saavutatav H.M asumine õiguskuulekale teele ning käesolevalt kantava vangistuse ajast on tal kehtivad distsiplinaarkaristused, sealhulgas ka 1 suitsetamiskorraldust eirava käitumise eest, H.M käitumine vabaduses on senini olnud determineeritud narkosõltuvusest ning H.M on veel läbimata talle

individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavad ja uute võimalike kuritegude toimepanemise riske madaldavad taasühiskonnastavad programmid, siis ei ole põhjendatud H.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada,

kuna tema vabadusse naasmisega kaasneks kohtu hinnangul reaalne kõrge uute

kuritegude toimepanemise oht. Ka Tartu Vangla ei toeta H.M

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla koostatud

kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on H.M-ist lähtuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66%.

Kuna H.M on kehtivad distsiplinaarkaristused ja 2011.aastal talle

Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses narkovõõrutusravi keskkond ei sobinud sealsete tingimuste liigse raskuse tõttu, mistõttu lahkus sealt koheselt, siis ei ole kohtu jaoks usutav ja veenev, et H.M käesoleval ajal suudaks ja oleks valmis täitma

Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses võõrutusravile ilmunud isikutele kehtestatud

nõudeid. Selles keskuses peab sõltlane osalema kõigis keskuse poolt korraldatud üritustes, s.h töö, individuaalne ja grupinõustamine jmt, ning juhul kui sõltlane ei pea kinni rehabilitatsioonikeskuse reeglitest, lõpetatakse temaga leping.

Kohtu hinnangul on H.M-ile antud palju võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid H.M enda süülisest käitumisest tingituna on ta jätnud need võimalused kasutamata, kui on vabaduses viibides jätkanud üha uute kuritegude

toimepanemisega, mis on nüüdseks H.M jaoks kaasa toonud vangistuses reaalse vanglakaristuse kandmise.

Vangistuses talle ettenähtud taasühiskonnastavate tegevustes osalemise järgselt

tähtaegsel vabanemisel on H.M soovi korral võimalus minna võõrutusravile Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse.

Heli Sillaots kohtunik