Legislator Case Law & Legislation
1-12-11957/38 AI generated

1-12-11957/38 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-12-11957/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-12-11957/38 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-11957 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Maili ÕUNAAED Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.K

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.K

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 04.07.2012 ja 02.07.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta V.K elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina

GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt V.K-le

kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja

riigituludest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20

senti (s.h. ettevalmistus 18 €, osalemine kohtuistungil 18 €, käibemaks 7,20 €).

Välja mõista V.K-lt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaadi

vanemabi

Irina

GROMTSEV) kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 26.03.2013 Viru Ma ohtule materjalid kinnipeetav V.K ak

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.K on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.01.2013 Karistusseadustiku (KarS) 99 lg.2 p.8, 9 §1 järgi ning KrMS §238 lg.2 ja karistatud

KarS §68 lg.1 angistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva alates kohaldamisega v 04.07.2012.

Viru Vangla iseloomustu 1 kehtiv sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristus. varavastased kuriteod. Kuriteod on Kuritegude dünaamika – laadilt samad, ettevalmistus ja teostus on sarnased. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja ajendiks majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on diagnoositud vaimne puue. Töö kõrvalt on kinnipeetav õppinud järgmised erialad: keevitaja, laadija,

kraanatööd. Enne vangistust oli kinnipeetav töövõimetuspensionil. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1447,84 €. Kinnipeetava päritoluperekonnas on

vanemad ja kriminaalkorras karistatud vend. Kinnipeetava suhtlusringis on

kriminaalkorras karistatud isikuid. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval

diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetav on andnud nõusoleku osalemaks sõltuvusravil

ambulatoorselt. Kinnipeetav on vestlusel avatud, otsekohene, ei mõtle oma tegude tagajärgedele, elab üks päev korraga, ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib

nendega tegelemist, tegutseb hetke ajel. Varasemal kriminaalhooldusel täitis

kinnipeetav kontrollnõudeid, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Samas rikkus

vahistamise asendamisel elektroonilise järelevalvega tingimusi ja kohus asendas

elektroonilise järelevalve vahistamisega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähedasteks on

ema, isa ja vend. Vend on kriminaalkorras karistatud ja viibib samuti kinnipidamisasutuses. Mõlemad vanemad kinnitasid, et neil on kinnipeetavaga head suhted, nad on valmis talle osutama moraalset toetust. Peale vabanemist on

kinnipeetaval võimalik asuda elama Narva vanemate juurde. Samasse korterisse planeerib vabanemisel asuda elama ka kinnipeetava vend. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele ja kinnipeetava vanemad on kirjalikud

nõusolekud andnud. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Vanemate kinnitusel on kinnipeetaval võimalik taastada töövõimetuspension, samuti on nad kindlad, et kinnipeetav leiab töö. Kinnipeetav on kriminaal ja väärteokorras -

karistatud korduvalt. Kriminaalhooldusele on teda määratud kahel korral, samuti

teostati kriminaalhooldust vahistamise asendamisel elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametnike hinnangul suhtus kinnipeetav kriminaalhoolduse suundade

teostamisse

pealiskaudselt

ja

ei

olnud

motiveeritud

muutuma. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastamise korral määrata elektroonilise valve tähtajaks 8 kuud.

Maakohtu istung

3

Kinnipeetav V.K t tles maakohtu istungil enda vabastamist ning seletas,

ao

et vanemad on vanad ja vajavad abi.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus vastuses

nõustub ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 7 kuud.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil

kinnipeetava taotlust ning märkis, et kõik formaalsed ja materiaalsed eeldused vaba

stamiseks on täidetud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis

korda, sealhulgas on korduvalt kandnud ka reaalset vangistust. Varasemalt on kinnipeetav viibinud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid pani katseajal toime

uue kuriteo. Samuti nähtub viimasest vahistamismäärusest, et varasemalt valitud leebem tõkend ei välistanud kinnipeetava poolt kuritegude jätkuvat toimepanemist. Lisaks sellele oli tõkend – – vahistamine kinnipeetava suhtes asendatud elektroonilise järelevalvega, kuid selle tingimusi ei suutnud kinnipeetav täita.

Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod laadilt samad, toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi

summas 1447,84 €. Legaalse regulaarse sissetuleku puudumine suurendab antud kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riski.

Vangistuses on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuses.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli

nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Arvestades

kinnipeetava varasemat käitumist katseajal ja elektroonilise järelevalve all, puudub

maakohtul igasugune veendumus, et ta seekord suudab kõiki kriminaalhoolduse nõudeid täita nõuetekohaselt.

4

Alalise elukoha olemasolu on antud asjas positiivne, kuid vaid sellel alusel vabastamine ei ole põhjendatud.

Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi

osutamiseks 43,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustik

u §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik