1-12-12172/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mail 2013. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-12-12172

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Prokurör

X

Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.L-i vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

D.L (IK: X; viibimiskoht: X)

RESOLUTSIOON

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu D.L temale Tartu Maakohtu 28. veebruari 2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 28. veebruari 2013. a otsusega tunnistati D.L süüdi KarS § 25 lg 1,

2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskema suurendamise teel D.L-ile Pärnu Maakohtu 24. oktoobri 2012. a otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus ja karistuse kandmise ajal alguseks loeti 23. oktoober 2012. a. Kohtuotsus jõustus 16. märtsil 2013. a.

D.L-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23. novembril 2013. a. D.L-i on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Järva Maakohtu 27. novembri 1996. a otsusega KrK §139 lg 2 p 1, 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga;

3. Järva Maakohtu 22. septembri 1997. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel 2-kuulise arestiga;

4. Järva Maakohtu 03. juuni 1998. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega;

5. Järva Maakohtu 13. septembri 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

6. Järva Maakohtu 27. veebruari 2001. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 3 ja § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 2- aastane vabadusekaotus;

7. Järva Maakohtu 28. aprilli 2003. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 8 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;

8. Järva Maakohtu 31. märtsi 2005. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 209 lg 2 p 1 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust;

9. Tartu Maakohtu 10. augusti 2006. a otsusega KarS § 330 alusel 30-päevase vangistusega;

10. Pärnu Maakohtu 06. novembri 2006. a otsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja §

266 lg 2 p 3 alusel 6-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 26 päeva vangistust;

11. Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega KarS § 200 lg 1 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;

12. Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 p 1 alusel 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 1 alusel 3 aasta 3 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuseni ja maha arvati kantud karistus, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust;

13. Pärnu Maakohtu 18. mai 2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel 11 kuu 24 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga koos allutamisega kriminaalhooldusele;

14. Pärnu Maakohtu 22. septembri 2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 424 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 8-kuuline vangistus, mida suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 24 päeva vangistust;

15. Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2010. a otsusega KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsusega kantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 7 päeva vangistust;

16. Pärnu Maakohtu 16. oktoobri 2012. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 9-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 4 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

17. Pärnu Maakohtu 24. oktoobri 2012. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 järgi 4-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.L uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedased praegu kriminaalkorras karistatud X. Vabanedes soovib süüdimõistetu nende juurde ka elama asuda ning süüdimõistetu X on andnud selleks põhimõttelise nõusoleku, aga süüdimõistetu X ei ole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud kontakti saada. Töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

D.L kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör leidis, et kuigi formaalsed alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, siis tuleb arvestada seda, et isik ise vabaneda ei soovi ja jätta ta vabastamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on D.L ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kuna D.L ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas mitmel korral reaalse vangistusega. Samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka kriminaalhoolduse nõuetest.

Materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu kuritegelikku käitumist mõjutanud majandusliku kasu teenimise eesmärk ja X. Ka süüdimõistetu ise tunnistab materjalidest nähtuvalt probleemi X, kuid ise ta seda ohjata ei suuda ning on võtnud ühendust X, et asuda peale vabanemist sinna X. Samas ei ole tal vabanemisel olemas kindlat töökohta ja seega ka mõtestatud tegevusega hõivatust, mistõttu leiab kohtunik, et on olemas suurt oht süüdimõistetu poolt vabanemisel tegevusetusest X jätkamiseks ja majanduslikust olukorrast tulenevalt ka uute kuritegude toimepanemiseks.

Nimetatud ohtu suurendaks ilmselt veelgi see, kui süüdimõistetu jätkaks suhtlemist varasema tutvusringkonnaga ja asuks elama oma X, kellega ta on varasemalt koos kuritegusid toime pannud ja X. Samas aga ei ole kohtule esitatud materjalidest ka üheselt arusaadav, kas süüdimõistetu üldse saaks X asuda ning ka muud kindlat elukohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu on küsitav, kas süüdimõistetu vabastamine oleks üldse kooskõlas ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse kontrollnõuetega, eelkõige kohustusega elada kindlaksmääratud elukohas.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.L-i tingiimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna süüdimõistetu ei soovi ise ennetähtaegselt vabaneda ning seda ei toeta täielikult ka tema vabastamisjärgsed elutingimused ja jätkuvad kuriteoriskid. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et D.L-i puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades tema varasemaid hulgalisi karistusi ja temalt antud võimalusi katseajal enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist.

Peet Teidearu

Kohtunik