1-09-11517/106 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-11517

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. aprilli 2013 määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

Timofei

Stanovoi

ja

tema

kaitsja

vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 10. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Timofei

Stanovoi ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Valdma & Partnerid kaudu 43 eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 7 eurot 20 senti,

vandeadvokaat Toomas Liivale tema poolt Timofei Stanovoile apellatsioonimenetluses

riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Timofei Stanovoilt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi

eest 43 eurot 20 senti riigituludesse.

4. Timofei

Stanovoil

tasuda

väljamõistetud

summa

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

nr

10220034796011

või

Swedbank

nr

221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Timofei Stanovoi

1-09-11517, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse

nõuded

täitemenetluse

läbiviimiseks

kohtutäiturile

täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

- 2 -

Asjaolud

1. Viru Maakohtu 10.04.2013 määrusega jäeti Timofei Stanovoi Viru Maakohtu 08.04.2011

otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Viru Maakohtu 08.04.2011 otsusega mõisteti T. Stanovoi süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja

§ 215 lg 3 p 1 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega

vangistusega 10 aastat alates 19.02.2009. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega tühistati

maakohtu otsus osaliselt ning mõisteti T. Stanovoile karistuseks KarS § 63 lg 1 ja KarS § 64

lg 1 kohaldamisega 8 aastat vangistust.

T. Stanovoi karistusaeg algas 19.02.2009 ja lõpeb 19.02.2017.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus leidis, et T. Stanovoi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

2.1 Maakohus tuvastas, et T. Stanovoi on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal

kannab ta vangistust 10 aastat, millest on jäänud kanda veel 3 aastat 10 kuud. Väärteokorras

on T. Stanovoid karistatud 27 korda. Vangistuses on T. Stanovoile määratud

9 distsiplinaarkaristust.

2.2 Maakohus arvestas ka asjaolu, et T. Stanovoi on varem kriminaalhooldusel olnud,

katseaeg

möödus

mitterahuldavalt.

Lisaks

sellele,

et

T. Stanovoi

ei

täitnud

käitumiskontrollnõudeid, pani ta katseajal toime uue kuriteo. Vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrollinõuete ja

võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et T. Stanovoi on

seekord suuteline niivõrd pika katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma kõiki kontrollnõudeid.

Maakohus leidis, et isegi elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisav, et tagada T. Stanovoi

seaduskuulekas käitumine vabaduses.

2.3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Stanovoil suur sõpruskond, kellest osa on

kriminaalse minevikuga. T. Stanovoi ise on teiste poolt mõjutatav. Arvestades seda ei ole

resotsialiseerumise huvides, kui T. Stanovoi vabaneb taas samasse keskkonda. Iseloomustuse

kohaselt on T. Stanovoil tasumata rahalisi kohustusi üle XXX €, vanglas ta töötab. Jätkates

karistuse kandmist vanglas ja seal töötamist, on tal võimalik asuda tasuma võlgu.

Iseloomustuse kohaselt on T. Stanovoil probleemid majandusliku toimetulemisega, tal on

diagnoositud sõltuvus, tal esineb agressiivset käitumist ning tal puudub eriala. Jätkates

karistuse kandmist vangistuses, on T. Stanovoil võimalus nende probleemide ja

puudustega tegeleda, mis aitab tal vangistusest vabanemisel edaspidi taasühiskonnastuda.

2.4

Kehtivate

distsiplinaarkaristuste

puudumist,

töötamist

ja

osalemist

ühes

sotsiaalprogrammis pidas maakohus positiivseteks asjaoludeks, kuid leidis, et vaid neil

alustel ei ole T. Stanovoi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud.

Kindel alaline elukoht oli T. Stanovoil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei

välista alalise elukoha omamine uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud T. Stanovoi, kes taotleb maakohtu

määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise

valve kohaldamisega.

3.1 T. Stanovoi märgib, et maakohus on ekslikult märkinud tema karistusajaks 10 aastat, kui

tegelikult on tema vangistuse pikkuseks 8 aastat. T. Stanovoi toob välja, et asjaolu, et kõik

tema distsiplinaarkaristused on kustunud, näitab, et ta on asunud õiguskuulekalt käituma.

- 3 -

3.2 Määruskaebuse kohaselt pani T. Stanovoi katseajal kuriteo toime alaealisena ja tema

väärtushinnangud olid siis teised. Nüüd soovib ta alustada seaduskuulekat elu ning

elektroonilise valve kohaldamine motiveeriks teda reeglitest kinni pidama.

3.3 Seoses maakohtu viitega vangla iseloomustusele, märgib T. Stanovoi, et tema

sõpruskonda kuuluvad vaid tema perekonnaliikmed. Vanglas teeb ta tööd, et tekitada

tööharjumust. Oma rahalisi kohustusi saab ta tasuda ka vabaduses. Sõltuvusega tegelemiseks

on T. Stanovoi nõus minema sõltuvusravile. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“. Varsti lõpetab ta veel kaks sotsiaalprogrammi. T. Stanovoi on seisukohal,

et pärast pikka vanglakaristust on kinnipeetaval raske ühiskonnas hakkama saada, mistõttu ei

ole otstarbekas karistuse tervikuna ärakandmine.

4. Samuti esitas määruskaebuse T. Stanovoi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse

ning vabastada T. Stanovoi tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni määratud karistusaja

lõpuni, mille jooksul kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet.

4.1 Kaitsja märgib, et T. Stanovoi kodus on tagatud kõik tingimused elektroonilise valve

paigaldamiseks. Elektroonilise järelevalve seadme jälgimisraadiuse võib määrata suhteliselt

väikeseks, et T. Stanovoi püsiks üksnes oma kodus, millega oleks välistatud tema poolt uute

kuritegude toimepanemine. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult tuginenud vangla

ohuhinnangule, kuna ükski tõenäosusprotsent ei pruugi realiseeruda.

4.2 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud T. Stanovoid positiivselt iseloomustavaid

asjaolusid. Näiteks seoses eluaseme, hariduse, alkoholi tarvitamise ja tervisliku seisundiga

puudub T. Stanovoi puhul vangla iseloomustuse kohaselt ohtlikkus. Tal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. Kaitsja on seisukohal, et mittevabastamise otsuse rajamine üksnes

karistus-eelsetele ankeetandmetele on vastuolus KarS § 76 lg 3 mõttega. Kaitsja leiab, et

süüdimõistetu pingutustele vanglakaristuse jooksul tuleks anda positiivne tagasiside.

4.3 Maakohus on jätnud tähelepanuta, et T. Stanovoil on krooniline haigus. Tal on vanglas

avastatud C-hepatiit ning vabanedes oleks tal võimalik koheselt alustada raviga.

4.4 Kaitsja leiab, et vanglakaristuse puhul on tegemist isiku põhiõiguste kõige intensiivsema

riivega. Kaitsja väidab, et Eestis on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega liiga palju

isikuid vangistuses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et T. Stanovoi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.

Maakohus on T. Stanovoi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega

ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt sedastab ringkonnakohus järgnevat.

6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tuleb nõustuda T. Stanovoi määruskaebuses esitatud

asjaoluga, et maakohus on ekslikult märkinud tema karistuse pikkuseks 10 aastat. Tartu

Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega tühistati Viru Maakohtu 08.04.2011 otsus osaliselt ning

mõisteti T. Stanovoile karistuseks 8 aastat vangistust. Nimetatud viga ei väära aga maakohtu

sisulisi põhjendusi.

7. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka T. Stanovoid

positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, elukoha

olemasolu, vangistuse ajal töötamist ning sotsiaalprogrammis osalemist –, ent sellele

vaatamata on maakohus leidnud, et T. Stanovoi ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Stanovoil on edasise vangistuse

jooksul võimalik kinnistada oma positiivseid hoiakuid.

- 4 -

8. Kohtukolleegium soostub maakohtuga, et T. Stanovoi varasem elukäik ei võimalda teda

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. T. Stanovoid on 5 korda kriminaalkorras

karistatud. Seega pole varasemalt mõistetud karistused mõjutanud teda õigusrikkumistest

hoiduma. Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul oluline asjaolu, et T. Stanovoi suhtes on

varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on ebaõnnestunud. Nimelt

pani T. Stanovoi kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo ning rikkus talle määratud

kontrollnõudeid. Kuigi T. Stanovoi pani katseajal kuriteo toime alaealisena, ei teki

ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus ning katseaeg

avaldavad T. Stanovoile soovitud mõju ning ta läbib need tingimisi ennetähtaegsel

vabanemisel edukalt.

9. Ringkonnakohus lisab, et käesoleval hetkel on T. Stanovoi tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ennatlik ka tulenevalt tema kandmata karistuse pikkusest. Käesoleval hetkel

kannab ta karistust grupis ja relvaga ähvardades toime pandud röövimise eest. T. Stanovoile

mõistetud kogukaristusest – 8 aastat vangistust – on ta käesolevaks hetkeks ära kandnud

4 aastat vangistust, mis on ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud

kogukaristusega. Kohtukolleegium märgib, et T. Stanovoi tingimisi ennetähtaegse

vangistusest vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohtukolleegium

hindab T. Stanovoi positiivset käitumist vangistuses, kuid leiab, et tema tingimisi

ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, seda ka elektroonilise valve

kohaldamisega.

10. Seoses määruskaebuses esitatud väitega, et T. Stanovoi põeb kroonilist haigust ja vajab

ravi, märgib ringkonnakohus, et vanglas pakutakse kinnipeetavale ravi vastavalt kinnipeetava

tervislikule seisundile arsti ettekirjutuse kohaselt. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse

kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 sätestab, et

kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt

ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on kinnipeetavale tagatud vanglas vajalik

järelevalve ja ravi. Määruskaebuses ei ole põhjendatud, miks on T. Stanovoil võimalik saada

ravi üksnes vabaduses. Kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et vabaduses saaks T. Stanovoi

oluliselt paremat arstiabi võrreldes sellega, mida talle võimaldatakse vanglas.

11. Vastuseks kaitsja määruskaebuses sedastatule, et vanglakaristuse puhul on tegemist

süüdimõistetu põhiõiguste kõige intensiivsema riivega ning võimalusel tuleks kohaldada

vähem intensiivsemat alternatiivi, märgib ringkonnakohus järgnevat. Eesti kohtupraktikas on

väljakujunenud seisukoht, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid T. Stanovoid vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

12. Eelnevast

lähtuvalt

jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ja

määruskaebused rahuldamata.

13. T. Stanovoi peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu

43,20 eurot maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas