1-11-6096/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6096 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 12. detsembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.U kaitsja advokaat Kalju Kutsari määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 12. detsembri 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.U kaitsja advokaat Kalju Kutsari määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Valge & Uiga (Valga osakond) kaudu 86 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 14 eurot

40 senti, advokaat Kalju Kutsarile tema poolt O.U-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista O.U-lt menetluskulud,

s.o kaitsja tasu advokaat Kalju Kutsari poolt osutatud õigusabi eest 86 eurot 40 senti riigituludesse. 4. O.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.U 1-11-6096, menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

1. tunnistati Tartu Maakohtu 09.06.2011 otsusega nr 1-11-6096 süüdi KarS O.U

§ 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 474 tundi. 2. 06.12.2011 saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse

kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata O.U-le mõistetud karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.

3. tagaotsitavaks ning anti luba Tartu Maakohtu 19.12.2011 määrusega kuulutati O.U

tema vahistamiseks, kuna O.U ei ilmunud kohtuistungile erakorralise ettekande arutamiseks, oli lahkunud oma elukohast ja tema asukoht oli teadmata.

4. Tartu Maakohtu 09.06.2011 Tartu Maakohtu 12.12.2012 määrusega pöörati O.U-le otsusega mõistetud kandmata karistus 7 kuud ja 19 päeva vangistust täitmisele. 4.1 Maakohus, tuginedes KrMS § 432 lg-le 31 leidis, et O.U karistuse täitmisele

pööramine on võimalik kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Maakohus viitas asjaolule, et 19.12.2011 kuulutati O.U tagaotsitavaks ja anti tema

tabamisel luba kohaldada tõkendit vahistamine. 26.09.2012 laekus Tartu Maakohtule info, et

O.U on kontrollitud 17.08.2012 Prantsusmaal Dunkerque’s piiriületusel ning

O.U andis ametnikele oma aadressiks Leedus Vockmera XXXX ja Ühendkuningriigis XXX. Sellest järeldas maakohus, et O.U viibib väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.

4.2 on terve katseaja vältel eiranud nõuetekohast Maakohus tuvastas, et O.U registreerimiskohustust – ei ole pidanud alates 31.10.2011 kinni kokkulepetest ning pole ilmunud

kokkulepitud ajal registreerimiskohustust täitma. Samuti pole ta teatanud oma mitteilmumisest

ega selle põhjustest ning kriminaalhooldusametnik ise on pidanud isikuga kontakti otsima, mis on paraku ebaõnnestunud. Maakohus leidis, et tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse eelduseks on

isiku poolt käitumiskontrollnõuete täitmine ning seetõttu ei ole põhjendatud O.U-le

tingimusliku karistuse täitmise jätkamine ÜKT näol. Maakohus märkis, et O.U

põhjendused kriminaalhooldusnõuete täitmata jätmise kohta ei ole veenvad. Kohus on andnud

O.U-le korduvalt võimalusi seaduskuuleka elu korraldamiseks, kuid isiku käitumisest nähtub ükskõiksus talle pakutud võimaluste suhtes.

5. Kaitsja on maakohtu määrusele esitanud määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning saata kriminaalhooldusametniku taotlus O.U-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5.1 Kaitsja märgib, et maakohus vaatas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande läbi

12.12.2012 kirjalikus menetluses ilma süüdimõistetu ja kaitsja osavõtuta. Kaitsja viitab KrMS

§ 432 lg-le 31

, mille kohaselt peab vangistuse täitmisele pööramise otsustamiseks ilma

süüdistatava osavõtuta olema üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) süüdimõistetu on

kuulutatud tagaotsitavaks ja 2) ta viibib väljaspool Eesti Vabariiki. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ainuüksi õiend, et 17.08.2012 on fikseeritud O.U piiriületus Dunkerques,

ei andnud alust asuda seisukohale, et O.U viibis väljapool Eesti Vabariiki ning tema suhtes on võimalik lahendada vabaduse võtmisega seotud küsimuse tagaselja. Maakohus vaatas

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande läbi 12.12.2012, s.o 4 kuud pärast O.U piiriületuse fikseerimist, kontrollimata seejuures, kus süüdimõistetu sel ajal asub. Süüdimõistetu

ja tema lähedaste selgituste kohaselt viibis O.U tegelikult 2012.a sügisest kuni 2013.a

kevadeni Eestis ning elas Valga linnas oma alalises elukohas koos perekonnaga. Nimetatud väidet tõendavad AS Valga Haigla ja Tartu Kiirabi materjalid, millest nähtuvalt on O.U

vajanud 22.08, 26.08 ja 11.09.2012 erakorralist arstiabi ning 27.08.2012 on ta läbinud Valgas meditsiinilised uuringud.

Eeltoodust nähtuvalt ei veendunud maakohus teise KrMS § 432 lg-s 31

sätestatud tingimuse

olemasolus ning rikkus sellega O.U õigust olla karistuse täitmisele pööramise küsimuses ära kuulatud.

3 5.2 Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et KarS § 75 lg 1 p 6, mis keelab süüdimõistetul lahkuda Eesti Vabariigist ilma kriminaalhooldaja loata, jõustus alles 01.01.2013.

Seega ei viita ainuüksi asjaolu, et O.U viibis 17.08.2012 Prantsusmaal sellele, et ta rikkus kriminaalhoolduse reegleid.

5.3 KrMS § 428 lg 2 ei nõua, et täitmiskohtunik peaks igal juhul kriminaalhooldusametniku

erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku rahuldama ning süüdimõistetule mõistetud

vangistuse täitmisele pöörama. Käesolevas kriminaalasjas pidanuks maakohus tuvastama,

millistel põhjustel jäi O.U üldkasulik töö tegemata, kas tema tervislik seisund võimaldas üldkasulikku tööd määratud tähtajaks teha ning kas tuleks tal võimaldada üldkasuliku töö tegemist jätkata. Kuna kohus lahendas küsimuse O.U-lt vabaduse võtmise kohta teda

ära kuulamata, siis ei olnud süüdimõistetul võimalik anda omapoolseid selgitusi ning esitada tõendeid.

5.4 vahi alt tema Määruskaebuse rahuldamise korral palub kaitsja vabastada O.U tervisliku seisundi tõttu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale,

süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 31

kohaselt kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on

kuulutatud tagaotsitavaks, võib KrMS §-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele

pööramise ja KrMS § 131 lg-s 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses

kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. Esmalt hindab ringkonnakohus, kas maakohus on õiguspäraselt otsustanud vangistuse täitmisele

pööramist kirjalikus menetluses ning seejärel hindab kohtukolleegium O.U karistuse täitmisele pööramise aluste esinemist sisuliselt.

7. KrMS § 432 lg 31

annab kohtule võimaluse teatud tingimustel otsustada süüdimõistetule vangistuse täitmisele pööramist kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Selleks peab olema täidetud kaks eeldust: 1) süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks ja 2) süüdimõistetu viibib välismaal.

7.1 kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta ei Tartu Maakohtu 19.12.2011 määrusega on O.U

ilmunud maakohtu istungile ning tema asukoht oli teadmata. Seega on üks KrMS § 432 lg 31 kohaldamise eeldustest täidetud. 7.2 Määruskaebuses on vaidlustatud teise eelduse olemasolu, s.o määruskaebuse kohaselt viibis

O.U 2012.a sügisest kuni 2013.a kevadeni Eestis. Ringkonnakohus märgib, et

kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ilmunud O.U kriminaalhooldaja juurde alates

31.10.2011. Kriminaalhooldaja püüdis korduvalt O.U-ga kontakti saada telefoni teel,

kuid edutult. Samuti saatis kriminaalhooldaja tähitud kutsed nr 13-3/17630, mis tagastati

24.10.2011 Eesti Posti märkega „Ei ela enam antud aadressil, keelduti vastuvõtmast“. 05.12.2011 teostas kriminaalhooldaja kodukülastuse aadressil Kevade 12, Valga linn ning vestles

O.U isaga, kelle sõnul oli O.U sõitnud Venemaale. 19.12.2011 kuulutati O.U tagaotsitavaks ning 29.12.2011 lisati ta Schengeni Infosüsteemi kui tagaotsitav isik.

26.09.2012 laekus Tartu Maakohtule teave, et O.U viibib välismaal. Nimelt kontrolliti O.U 17.08.2012 piiriületusel Prantsusmaal Dunkerque’s ning O.U andis oma aadressiks Leedus Vockmera XXX ja Ühendkuningriigis XXXX.

4 7.3

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on eelnevalt nimetatud teabele tuginedes põhjendatult leidnud, et on alust arvata, et O.U viibib välismaal. O.U oli enne

maakohtu määruse tegemist olnud tagaotsitav ligikaudu aasta ning kriminaalhooldaja andmetel oli O.U viibimiskoht teadmata juba varem. 26.09.2012 edastati Tartu Maakohtule info,

et O.U viibib välismaal, kusjuures tähelepanuväärne on asjaolu, et 17.08.2012

Prantsusmaa piiriületusel andis O.U ametnikele oma Leedu ning Ühendkuningriikide aadressi. Kuigi kaitsja on esitanud kohtule dokumendid, mille kohaselt on O.U alates 22.08.2012 saanud erakorralist arstiabi Eestis, oli maakohtul tollel hetkel siiski piisavalt andmeid

leidmaks, et O.U viibis välismaal. Kuigi määruskaebuse kohaselt viibis O.U

sügisest 2012.a kuni kevadeni 2013.a Eestis, ei andnud O.U endast ise märku ega

võtnud ühendust ka kriminaalhooldajaga, kuigi oli teadlik, et talle Tartu Maakohtu 09.06.2011 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise kohustus on veel täitmata. Arvestades asjaolusid, et

O.U viibimiskoht oli teadmata pikka aega ning 17.08.2012 nimetas ta, viibides

välismaal, oma aadressina kohti Leedus ning Ühendkuningriigis, oli maakohtul objektiivsetest

asjaoludest lähtuvalt põhjendatud alus arvata, et O.U viibib pikaajaliselt välismaal ja hoidub tahtlikult karistuse täitmisest kõrvale. 7.4

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on O.U-le mõistetud vangistuse täitmisele

pööramisel järginud KrMS § 432 lg-s 31

sätestatud reegleid. Pärast O.U tabamist

toimetati ta maakohtuniku juurde ning 10.04.2013 istungil kuulati ta üle. Talle tutvustati

kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet. Istungi protokolli kohaselt küsitleti O.U põhjuste kohta, miks jäi tal üldkasuliku töö tegemine pooleli. Maakohus, olles O.U üle kuulanud, leidis, et karistuse täitmisele pööramise määrus on põhjendatud ja ei esine aluseid selle

muutmiseks. Seega on maakohus O.U üle kuulanud ning süüdimõistetul on olnud võimalus oma rikkumiste põhjuseid selgitada. 7.5

Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium kaitsjaga, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele menetlusõiguse rikkumise tõttu. Maakohus tuvastas KrMS § 432 lg 31 kohaldamise eeldused ning lahendas karistuse täitmisele pööramise küsimuse vastavalt sätestatud korrale.

8. karistuse täitmisele pööramise põhjendatust Järgnevalt hindab kohtukolleegium O.U

sisuliselt. Selleks tuleb tuvastada, kas esinevad KarS § 69 lg 6 kohaldamise eeldused. Lisaks

faktiliste asjaolude tuvastamisele tuleb valida sobiv õiguslik tagajärg – kas pöörata vangistus täitmisele või mitte. 8.1

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ole O.U katseaja vältel täitnud oma

registreerimiskohustust ning alates 31.10.2011 ei ole ta ilmunud kriminaalhooldaja juurde. Ta pole teatanud oma mitteilmumistest ega nende põhjustest. Kriminaalhooldaja on üritanud saada

O.U-ga kontakti telefoni ja posti teel, kuid tema asukoht oli teadmata, kuna määratud elukohas ta ei elanud.

8.2 ei täitnud talle kohtuotsusega määratud Samuti ei ole vaidlust selles, et O.U üldkasuliku töö tegemise kohustust. Ettekande kohaselt sooritas O.U üldkasulikku tööd

talle määratud 474 tunnist Valga Linnavalitsuse heakorratöödel 16 tundi. 03.10.2011 palus

O.U väidetavalt tervislikel põhjustel kergemat tööd. Kriminaalhooldaja andis seepeale

O.U-le võimaluse asuda töötunde sooritama Valga Puuetega Inimeste Kojas heakorratöödel. Vaatamata kokkuleppele O.U üldkasuliku töö tunde tegema ei asunud.

8.3 üle kuulatud eelmainitud rikkumiste põhjuste Maakohtu 10.04.2013 istungil on O.U osas. Istungi protokolli kohaselt lahkus O.U välismaale, kuna kartis, et tema vastu tuleb uus kriminaalasi ja teda peetakse kinni. Kohtukolleegium ei pea nimetatud põhjuseid mõjuvaks,

et vabandada kohtuotsusega määratud kohustustest kõrvalehoidumist. O.U tervislikku

seisundit arvestades võimaldas kriminaalhooldaja O.U vahetada üldkasuliku töö tegemise kohta, kuid sellele vaatamata ei täitnud O.U oma kohustusi. Seega pole alust arvata, et O.U poolt kohustuste rikkumise põhjuseks oli tema tervislik seisund. 8.4 Kaitsja on viidanud asjaolule, et KarS § 75 lg 1 p 6 jõustus alles 01.01.2013 ning seetõttu ei saa O.U viibimist välismaal pidada kriminaalhoolduse tingimuste rikkumist. Vastuseks

5

märgib ringkonnakohus, et O.U-le etteheidetavad rikkumised seisnevad

registreerimiskohustuse täitmata jätmises ning kriminaalhooldusest ja üldkasuliku töö tegemise kohustusest kõrvalehoidumises, mis on O.U puhul seotud välismaal viibimisega.

9. mõistetud Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.U-le

karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

olukorras, kus isik lahkub Eestist, on kriminaalhooldajale kättesaamatu ning ei soorita

üldkasuliku töö tunde. Kuna O.U on näidanud äärmiselt hoolimatut suhtumist talle

määratud üldkasuliku töö tegemise kohustusse ja kontrollnõuetesse, peab kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga põhjendatuks pöörata O.U-le mõistetud karistus täitmisele. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

10. peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu O.U 86,40 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Paavo Randma Aarne Sarjas Maarika Kuusk