4-13-2247/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr 4-13-2247

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi B.O

kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

menetlusosakonna vaneminspektor Riina Helenurm 26.03.2013.a otsuse nr 13006713 peale

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: B.O ja tema seaduslik esindaja IÜ (elukoht: XXX)

Menetlusalune isik: B.O

(isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (asukoht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Menetlusaluse isiku B.O ja tema seadusliku esindaja IÜ esitatud kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada kaebuse esitajatele.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 193 alusel võib määrusele kohtumenetluse pool

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

26.03.2013.a. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Riina Helenurme poolt koostatud otsusega nr 13006713 karistati B.O ÜTS § 54

7 lg 1 alusel

rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot. Otsuse kohaselt menetlusalusel isikul sõitjana ühissõidukis puudus kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument.

2 2

Kaebuse sisu

Menetlusalune isik B.O ja tema seaduslik esindaja IÜ esitasid 17.04.2013.a. Harju

Maakohtule kaebuse, paludes tühistada määratud rahatrahv ning lõpetada väärteomenetlus

V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgitakse, et B.O ei olnud eesmärki sõita bussis valideerimata kaardiga. Oma vastulauses väärteoprotokollile ÜTvp 051098 ta selgitas, et ei jõudnud valideerida ühiskaardi, kuna bussi sisenes palju rahvast ja ta hakkas bussis kohta otsima. Pärast tema sisenemist bussi, enne järgmist peatust, sisenesid bussi kontrolörid, ta ei olnud jõudnud selleks hetkeks ühiskaarti valideerida. Kontrolöridele ta esitas sõidukaardi ja

ID-kaardi. Talle koostati väärteoprotokoll, milles märgiti, et ta sõitis ühistranspordis

sõiduõigust tõendava dokumendita. Väärteoprotokolli koostaja kirjutas, et ta esitas

kontrolörile isiku ühiskaardi 90002480394, mis oli valideerimata. Samas on väärteootsuses

märgitud, et tal puudus kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Seega talle koostatud protokolli rikkumise kirjeldus ei ole identne otsuses oleva väärteokirjeldusega. B.O on Tallinna linna elanik ja omab sõiduõigust Tallinna linna transpordis sõitmiseks,

mille kohta on tal olemas ühiskaart nr XXX. Alates 01.01.2013 on Tallinnas kehtestatud tasuta ühistranspordi kasutamise õigus kõigile Tallinna elanikuks registreerinutele (Tallinna

Linnavolikogu 22.09.2012. a määrus nr 22). Seega palub B.O lõpetada

väärteomenetlus tema kohta vastavalt V™S § 29 lg 1 p 1 kohaselt, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. B.O avaldas, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saart, esitas kaebuse

suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et kohtuväline menetleja ei nõustu

kaebusega, kuna kaebus on esitatud V™S § 114 lg 4 sätestatud nõudeid rikkudes, mille

kohaselt kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, ja kaebetähtaja ennistamist ei ole nõutud, seega võib jätta kaebuse läbi

vaatamata. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt B.O-le 27.02.2013 koostatud

väärteoprotokolli nr 13006713 punktis 16 on märgitud: ,,Kohtuvälise menetleja otsus on

tutvumiseks kättesaadav alates 28.03.2013. a’’, seega hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema 29.03.2013 ja kaebuse esitamise viimane tähtpäev oli 12.04.2013. B.O on kohtule esitatud kaebuse allkirjastamise kuupäevaks märkinud 17.04.2013.

Kaebuse osas märgitakse, et inspektorid tuvastasid, et B.O sõitis bussis nr 23 sõiduõigust

tõendava dokumendita. Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 547 lg 1. Vastavalt ÜTS § 547 lg 1 „sõiduõigust tõendava dokumendita

sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis - karistatakse rahatrahviga kuni 10

trahviühikut." Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et B.O, olles tallinlane, esitas kontrollimisel valideerimata ühiskaardi. Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord tulenes Tallinna linnavolikogu 20.09.2012 määrusest nr 22 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" (edaspidi määrus). Selle määruse § 2 p 2 defineerib sõiduõigust tõendava dokumendi mõiste: sõiduõigust tõendav dokument on sõidupilet või muu käesolevas

määruses nimetatud, sõiduõigust tõendav dokument. ../ ./", sama paragrahvi p 3 sätestab, et

sõidupilet on kantud andmekandjale või elektroonilisse andmekogusse. Elektroonilise sõidupileti või sõiduõiguse olemasolu tõendatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuse (edaspidi ID- kaardi), e-kaardi või muu käesolevast määrusest tuleneva andmekandja abil" ning sama määruse § 2 p 14 kohaselt „valideerimine on e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil

igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. Valideerimine on kohustuslik kõigile e-pileti süsteemi

sõidupilti kasutajatele ja sõidusoodustuse õigusega isikutele." Määruse § 11 lg 2 sätestab, et

3 3

sõitja on kohustatud igal sisenemisel ühissõidukisse sõidu valideerima e-kaardiga. E-kaardile ostetud sõidupilet ja kantud sõidusoodustus annab sõidu õiguse pärast valideerimist." Määruse § 5 lg 1 p 17 kohaselt on tasuta sõidu õigus vastavalt §-s 7 ja peatükis 4 sätestatud

tingimustel ,,isikul, kelle rahvastikujärgne elukoht on Tallinn;" ning sama määruse § 7 lg 2

kohaselt on tasuta sõidu õigust tõendav dokument ,,tallinlasel - valideeritud isikustatud ekaart koos isikut tõendava dokumendiga."

Arvestades, et B.O käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ülalnimetatud

määrusega, s.t ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei olnud tal inspektorile ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatud

antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 18 lg 1 ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema. Kuna B.O ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna

teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti, pani B.O toime ÜTS 54 7 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo, mille eest võib isikut karistada sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest

ühistranspordis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut (40 eurot). Kuna sõiduõigust tõendavate

dokumentide kontrollimise hetkel B.O ei olnud esitada sõidupiletit ega muud

sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis pani ta süüteo toime vähemalt hooletusest, s.t B.O-lt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks tallinlasena

tasuta sõiduõiguse kasutamisel valideeritud ühiskaardi olemasolu. Kuna antud juhul B.O ei olnud kontrollimisel inspektoritele esitada sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis

sellega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid.

B.O puhul on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsust.

Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid,

kohtuväline menetleja leidis, et 4 trahviühiku suurune rahatrahv (16 eurot) on

proportsionaalne toimepandud teoga. Lähtudes eeltoodust paluti jätta B.O kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektori R. Helenurme 26.03.2013 tehtud otsus nr 13006713 muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see ei ole esitatud tähtaegselt. V™S § 114 lg.4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollist nähtuvalt (mille koopia sai ka B.O,

kinnitades seda 27.02.2013.a. oma allkirjaga) oli kohtuvälise menetleja otsus tutvumiseks kättesaadav alates 28.03.2013.a. Samuti nähtub väärteoprotokolli punktist 22, et otsus rahatrahvi osas pööratakse kohtutäituri kaudu täitmisele, kui väärteoprotokolli punktis 16 märgitud kuupäevast (28.03.2013.a.) on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale esitanud kaebust Harju Maakohtule.

4 4

Kohtuvälise menetleja otsusest üldmenetluses nähtub, et menetlusalune isik B.O on otsuse kätte saanud 10.04.2013.a. Otsuses, millele B.O on 10.04.2013.a. alla kirjutanud,

on selgitatud ka edasikaebekorda: Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada

otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise

menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Samuti on

selgitatud, et otsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale Harju Maakohtule kaebust esitanud. Otsuse jõustumise päevaks on märgitud 13.04.2013.a. Eeltoodust nähtuvalt oli menetlusalune isik teadlik sellest,

et otsus on tutvumiseks kättesaadav alates 28.03.2013.a. ja jõustub 13.04.2013.a., kui menetlusalune isik või tema kaitsja seda ei vaidlusta. Kaebus on allkirjastatud menetlusaluse

isiku B.O ja tema seaduslike esindaja IÜ poolt aga 17.04.2013.a., s.o kaebetähtaja möödumisel. Kaebuses ei ole selgitatud, miks ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ning ei ole taotletud ka kaebetähtaja ennistamist.

V™S § 118 lg. 2 p.1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on

esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Käesoleval juhul oli väärteootsus tutvumiseks kättesaadav alates 28.03.2013.a. V™S § 2

kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi. V™S § 38 lg.1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 kohaselt tähtaja hulka

ei arvata päeva, millest loetakse tähtaja algust. Seega hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema 29.03.2013.a. Päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell

kakskümmend neli. Tähtaeg lõppes seega 12.04.2013.a. Kaebus on aga allkirjastatud B.O ja IÜ poolt ning edastatud maakohtule 17.04.2013.a., s.o pärast tähtaja möödumist.

Kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole aga maakohtule esitatud. Nimelt KrMS § 172

kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg. Samas paragrahvis on

loetletud ka mõjuvad põhjused, mis tingivad kaebetähtaja ennistamise. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebetähtaeg möödalastud, sest tähtaeg lõppes 12.04.2013.a., kuid kaebus on esitatud

17.04.2013.a., s.o kaebetähtaja möödumisel, ning kaebetähtaja ennistamise taotlust ei ole

maakohtule esitatud, tuleb menetlusaluse isiku B.O ja tema seadusliku esindaja IÜ kaebus 26.03.2013.a. väärteootsusele13006713 jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub V™S §-dest 2, 38, 114, 118, 120, 193 ning KrMS §-dest 171, 172.

Kohtunik